Ljubljana Marathon (2010)
7. Ljubljana Marathon (Sloveenia) - 24.oktoober, 2010 (pühapäev)
Koht/kaart/raja skeem: Google Earth
Raja profiil: profiil
Rada: 42.195 km (2 x 21.1km)
Stardiaeg: 10:30
Osavõtjaid: 986
Korraldus: 5/5
Raja kirjeldus: Tasane. Raja esiemeses kolmandikus kergelt tõusev aga vaevu tunnetatav.
Statistika
Aeg / võitja aeg: 3:29:32 / 2:10:17 (Evans Ruto, KEN)
Koht / lõpetajaid kokku: 302 / 986
Koht eestlaste seas / kokku: 1 / 1
Eelarve 2010.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võibolla ei tule
Registreerimine: 35 EUR (ca 548 EEK, registreerimine oktoobris)
Transport (lennuk): 4´267 EEK (Finnair)
Hotell (3 ööd): 3'052 EEK (Hotel Park***)
Lisainfo:
Kohalejõudmine: Tallinnast saab läbi Helsinki Ljubljanasse. Õnneks oli lennuvahetusaeg minimaalne aga piisav (ca 45min) ning otselennu puudumise tõttu ei olnud vähemasti pikka passimist. Märksa soodsam on lennata reedeti ehkki kaalumisel oli ka laupäevane minek (aga eks lennugraafik võib edasistel aastatel olla teine). Laupäevane graafik oleks kaasa toonud ka pikemad ooteajad lennujaamades. Sestap tasus igati see üks lisapäev võtta (lennupiletid olid laupäevase minekuga oluliselt odavamad, kui üks lisaöö hotellis). Ljubljana lennuväli on ca 25km linnast eemal, sestap tuleb ka linna jõuda kuidagimoodi. Bussid sõidavad iga tund, 4.1 € üks ots, pileti saab bussist. Aega kulub ca 50min aga ilusa ilmaga on see sõit isegi nauditav, sest väikestest küladest läbisõit annab mingigi mulje sellest piirkonnast, kui edaspidi pole plaani otseselt siin autoreisi ette võtta. Alternatiivina pakutakse hotellis ka väikebussidega vedu, ca 8 nägu kogutakse peale, hind on sama aga sõit on kiirem (väidetavalt 30min). Taksoga saab ka aga 35€ ühe otsa kohta... mnjaa, liig, mis liig... kui just otse starti ei taha jõuda :). Bussijaam ise on kesklinnas, kust pääseb kasvõi jala vanalinna. Mina nii tegingi. Eks hotelli asukoht saigi valitud just sellepärast kesklinna, et oleks jala võimalik liikuda. Hotelli (Hotel Park) on ca 10min tee.
Ööbimine: Ljubljana maratoni veebilehelt sai leitud hotellide nimekiri, mida siis usinalt läbi www.booking.com lähemalt uurima hakkasin. Ametlik maratoni hotell oli ka, ent see oli kesklinnast eemal ja ei näinud põhjust seda võtta. Hinnas ka vahet ei olnud. Hotell Park kohta midagi halba ei ütleks, ehkki vist nii minimalistlikus hotellitoas pole varem ööbinud (ühene standardtuba, on ka konditsioneeriga toad, mis on veidi kallimad ja mõistagi võid ka kahe-inimese toa võtta). Minimalism väljendus siis ühes tudengistiilis toa sisustusega. Aga veelkord, sellest piisas. Läbi booking.com tehtud broneering sisaldas ka hommikusööki. Samas oli ka neid, kes seda broneerimisel ei olnud võtta. Sellisel juhul pidi 7€ iga hommikusöögi eest maksma. Hommikusöök oli tip-top valikuga (rootsilaua stiilis). Hotellil on mõistagi ka restoran, kus söögihinnad on vaat et vanalinna restoranide hinnaklassis. Aga see on mõistagi nii igal pool. Igatahes ka restorani söök on tip-top. Hotellist stardipaika on ca 15min kõmpimist.
Registreerimine: Numbri kätte saamine ei olnud päris maratoni stardipaigas. Aga samas hotellile veelgi lähemal. Ljubljana kolmik-silla vahetus läheduses. Selleks otstarbeks oli sinna püstitatud suur telk, kus siis toimus ka Marathon Expo, mis väljendus (nagu ikka) spordinänni müümises/proovimises/testis. Sain ka lõpuks ASICS jooksutrampliinile, et lihtsalt kontrollida, kas praegune jalatsimudel on õige või mitte. Oli. Ehkki peab ütlema, et too, kellega rääkis oli peaaegu umbkeelne sakslane ning inglise keelt rääkis vähe, ent ma proovisin siis need õiged sõnad õhust kinni püüda. Ei saaks öelda, et spordikauba hinnad oleksid seal olnud oluliselt odavamad kui nt Eestis. Aga no valikust me mõistagi ei räägi. Eestis tuleb oodata vaat et pool aastat enne kui mingigi kaup üldse kohale jõuab (poelettidele). Mõnel juhul jäävad mõne aasta kaubad üldse vahele. Registreerimisel sai siis nii numbri kui kiibi ja muudki nänni kaubapeale. Number anti siin lihtsalt selle järgi, millal registreerimislaua juurde jõudsid. Sestap saingi üsna esimese otsa numbri (219), kuna käisin materjalidel järgi ju reedel. Kiip käis jooksusussi külge nagu ikka (ehkki näiteks Roomas kinnitus see rinnanumbri taha, ainuke koht, kus see pole siis mul jooksusussi küljes pidanud olema). Jooksu lõppedes seda tagasi ei tahetud.
Pasta party: Nagu ikka, kuulus ka Ljubljanas kohustuslikku programmi osavõtt "makaronipeost". See oli nüüd stardipaiga juures olevas kaubanduskeskuses (laupäeva õhtu). Seal samas toimus ka avamine, kus siis anti charter-lennuga kohale toodud keenialastele ning etioopialastele kätte nimelised rinnanumbrid. Egas rohkem midagi seal ka vaadata polnud. Vanalinnas sai veel üks pasta alla kugistatud ja siis järgmist hommikut ootama.
Maraton: Start oli pühapäeva hommik 10:30. Ütleksin, et sedakorda isegi ei kiirustanud stardipaika jõudmisega. Eeldasin, et kuna osavõtjaid on ca 1000+, siis mingit rabelemist pole. Ehkki kõik lõppes normaalselt, võiksid korraldajad isiklike asjade telgi ehitada mitte tupikusse aga kuskile eemale, ja veidi suurema nn äraandmisavaga, et sinna ette ei koguneks troppi, mis justkui nagu ei liiguks. Aga ca 10:15 oli varustus ära antud ning siis juba stardipaika. Stardipaigas sai põhimõtteliselt valida, millisesse sektsiooni lähed. Aga kuna mina sisenesin sinna suhteliselt hilja, siis jäin alla 3:25 gruppi. See oli norm. Ega ettepoole polekski olnud mõtet minna. Samas mingil imelikult põhjusel olid 3:30 marssalid (tempo hoidjad) sellest grupist eespool. Nii pool- kui maratoni distantsi jooksjad said sama stardi. Rada ise siis vastavalt 1 või 2x21 km. Start anti siin taas veidi huvitavamalt, kui kuskil mujal kus olen osalenud. Nimelt oodati, kuniks eelmine stardigrupp on jõudnud stardipaigast eemale ja alles siis anti järgmine. Sestap oli minu stardiaeg ka ca 5min hilisem kui näiteks esimestel ning nende 3:30 marssalitega oli ajavahe ca 2min 30s. Aga no lõppude lõpuks arvestatakse ikkagi netoaega. Peale starti tekkis kohe väike probleem, nimelt pulsivöö tahtis ära kukkuda, mistõttu tuli raja kõrvale hiilida ning see viga parandada. Aga esimese kilomeetri aega see õnneks väga ei häirinud, see oli 5:20. Siis juba sai ka vabamalt joostud, omas tempos. Ilm oli ei hea (ei sadanud, temperatuur ca 14-15 kraadi aga pilves - vahepeal esimese ringi lõppedes tuli ka korraks päike välja). Rada oli tasane, esimeses kolmandikus oli rajaprofiili vaadates väiksed tõusukilomeetrid (ca 20m kokku), siis aga langeva iseloomuga kuni ringi lõpuni. Joogi- ja söögipunkte oli piisavalt. Energiajook iga 5km tagant vett sai veel vajadusel vahepeal lisaks võtta. Esimese ringi aeg oli 1:43, kõik eeldused selleks, et on lootust teha alla 3:30 aeg, ent suuri panuseid mõistagi sellele ei teinud. Teise ringi alguses olin jõudnud ka 3:30 marssalid kinni püüda. Seega olin nende suhtes võitnud esimese ringiga ca 2.5 min. Aga ma ka plaanisin joosta esimest ringi kindlasti veidi kiiremini kui teist. Kui ca 10km oli lõpuni, siis sai ka marssali käest küsitud, et mis on nende netoaeg - lihtsalt kontrolliks, et palju mul on niiöelda varu, et kui koos nendega joosta, jõuda kindlasti alla 3:30. Oligi see sama 2.5min, millest juba eelpool on olnud juttu. Ca 5km enne lõppu aga hakkasid nad minust eemalduma. Vahe oli pildivõtupunktis ca 20s. Üle finišijoone sain siis ca 30s enne 3:30. Pärast protokolli vaadates, leidsin ka marssali aja. Üks koht parem (kuna edetabel koostati netoaegade põhjal, siis lõpetas ta mõistagi minust see sama 2.5min varem aga kuna alustas ka 2.5min varem, siis lõpuks saigi peaaegu see sama aeg kokku). Sisimas muidugi rõõmu tagasi ei hoidnud, et lõpuks ometi kah aeg alla 3:30!
Afterparty: Maratoni järgne oli traditsiooniline. Said taastumisalas juua ja näksida ja siis veel neelata mingeid antibiootikumide laadseid kapsleid koos veega. Küsisin vaid, et need kõik võib ära võtta (mingi 7 tükki), mispeale sain noogutava vastuse. Eks tuleb nüüd tagant järgi uurida, et mida ma siis neelasin. Peale maratoni oli üks kosutav ja tip-top maitsega kohalik õlu ka marjaks ära. Seda küll juba oma raha eest (erinevalt Stockholm maratonist, kus seda pakutakse ka tasuta).
Koht/kaart/raja skeem: Google Earth
Raja profiil: profiil
Rada: 42.195 km (2 x 21.1km)
Stardiaeg: 10:30
Osavõtjaid: 986
Korraldus: 5/5
Raja kirjeldus: Tasane. Raja esiemeses kolmandikus kergelt tõusev aga vaevu tunnetatav.
Statistika
Aeg / võitja aeg: 3:29:32 / 2:10:17 (Evans Ruto, KEN)
Koht / lõpetajaid kokku: 302 / 986
Koht eestlaste seas / kokku: 1 / 1
Eelarve 2010.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võibolla ei tule
Registreerimine: 35 EUR (ca 548 EEK, registreerimine oktoobris)
Transport (lennuk): 4´267 EEK (Finnair)
Hotell (3 ööd): 3'052 EEK (Hotel Park***)
Lisainfo:
Kohalejõudmine: Tallinnast saab läbi Helsinki Ljubljanasse. Õnneks oli lennuvahetusaeg minimaalne aga piisav (ca 45min) ning otselennu puudumise tõttu ei olnud vähemasti pikka passimist. Märksa soodsam on lennata reedeti ehkki kaalumisel oli ka laupäevane minek (aga eks lennugraafik võib edasistel aastatel olla teine). Laupäevane graafik oleks kaasa toonud ka pikemad ooteajad lennujaamades. Sestap tasus igati see üks lisapäev võtta (lennupiletid olid laupäevase minekuga oluliselt odavamad, kui üks lisaöö hotellis). Ljubljana lennuväli on ca 25km linnast eemal, sestap tuleb ka linna jõuda kuidagimoodi. Bussid sõidavad iga tund, 4.1 € üks ots, pileti saab bussist. Aega kulub ca 50min aga ilusa ilmaga on see sõit isegi nauditav, sest väikestest küladest läbisõit annab mingigi mulje sellest piirkonnast, kui edaspidi pole plaani otseselt siin autoreisi ette võtta. Alternatiivina pakutakse hotellis ka väikebussidega vedu, ca 8 nägu kogutakse peale, hind on sama aga sõit on kiirem (väidetavalt 30min). Taksoga saab ka aga 35€ ühe otsa kohta... mnjaa, liig, mis liig... kui just otse starti ei taha jõuda :). Bussijaam ise on kesklinnas, kust pääseb kasvõi jala vanalinna. Mina nii tegingi. Eks hotelli asukoht saigi valitud just sellepärast kesklinna, et oleks jala võimalik liikuda. Hotelli (Hotel Park) on ca 10min tee.
Ööbimine: Ljubljana maratoni veebilehelt sai leitud hotellide nimekiri, mida siis usinalt läbi www.booking.com lähemalt uurima hakkasin. Ametlik maratoni hotell oli ka, ent see oli kesklinnast eemal ja ei näinud põhjust seda võtta. Hinnas ka vahet ei olnud. Hotell Park kohta midagi halba ei ütleks, ehkki vist nii minimalistlikus hotellitoas pole varem ööbinud (ühene standardtuba, on ka konditsioneeriga toad, mis on veidi kallimad ja mõistagi võid ka kahe-inimese toa võtta). Minimalism väljendus siis ühes tudengistiilis toa sisustusega. Aga veelkord, sellest piisas. Läbi booking.com tehtud broneering sisaldas ka hommikusööki. Samas oli ka neid, kes seda broneerimisel ei olnud võtta. Sellisel juhul pidi 7€ iga hommikusöögi eest maksma. Hommikusöök oli tip-top valikuga (rootsilaua stiilis). Hotellil on mõistagi ka restoran, kus söögihinnad on vaat et vanalinna restoranide hinnaklassis. Aga see on mõistagi nii igal pool. Igatahes ka restorani söök on tip-top. Hotellist stardipaika on ca 15min kõmpimist.
Registreerimine: Numbri kätte saamine ei olnud päris maratoni stardipaigas. Aga samas hotellile veelgi lähemal. Ljubljana kolmik-silla vahetus läheduses. Selleks otstarbeks oli sinna püstitatud suur telk, kus siis toimus ka Marathon Expo, mis väljendus (nagu ikka) spordinänni müümises/proovimises/testis. Sain ka lõpuks ASICS jooksutrampliinile, et lihtsalt kontrollida, kas praegune jalatsimudel on õige või mitte. Oli. Ehkki peab ütlema, et too, kellega rääkis oli peaaegu umbkeelne sakslane ning inglise keelt rääkis vähe, ent ma proovisin siis need õiged sõnad õhust kinni püüda. Ei saaks öelda, et spordikauba hinnad oleksid seal olnud oluliselt odavamad kui nt Eestis. Aga no valikust me mõistagi ei räägi. Eestis tuleb oodata vaat et pool aastat enne kui mingigi kaup üldse kohale jõuab (poelettidele). Mõnel juhul jäävad mõne aasta kaubad üldse vahele. Registreerimisel sai siis nii numbri kui kiibi ja muudki nänni kaubapeale. Number anti siin lihtsalt selle järgi, millal registreerimislaua juurde jõudsid. Sestap saingi üsna esimese otsa numbri (219), kuna käisin materjalidel järgi ju reedel. Kiip käis jooksusussi külge nagu ikka (ehkki näiteks Roomas kinnitus see rinnanumbri taha, ainuke koht, kus see pole siis mul jooksusussi küljes pidanud olema). Jooksu lõppedes seda tagasi ei tahetud.
Pasta party: Nagu ikka, kuulus ka Ljubljanas kohustuslikku programmi osavõtt "makaronipeost". See oli nüüd stardipaiga juures olevas kaubanduskeskuses (laupäeva õhtu). Seal samas toimus ka avamine, kus siis anti charter-lennuga kohale toodud keenialastele ning etioopialastele kätte nimelised rinnanumbrid. Egas rohkem midagi seal ka vaadata polnud. Vanalinnas sai veel üks pasta alla kugistatud ja siis järgmist hommikut ootama.
Maraton: Start oli pühapäeva hommik 10:30. Ütleksin, et sedakorda isegi ei kiirustanud stardipaika jõudmisega. Eeldasin, et kuna osavõtjaid on ca 1000+, siis mingit rabelemist pole. Ehkki kõik lõppes normaalselt, võiksid korraldajad isiklike asjade telgi ehitada mitte tupikusse aga kuskile eemale, ja veidi suurema nn äraandmisavaga, et sinna ette ei koguneks troppi, mis justkui nagu ei liiguks. Aga ca 10:15 oli varustus ära antud ning siis juba stardipaika. Stardipaigas sai põhimõtteliselt valida, millisesse sektsiooni lähed. Aga kuna mina sisenesin sinna suhteliselt hilja, siis jäin alla 3:25 gruppi. See oli norm. Ega ettepoole polekski olnud mõtet minna. Samas mingil imelikult põhjusel olid 3:30 marssalid (tempo hoidjad) sellest grupist eespool. Nii pool- kui maratoni distantsi jooksjad said sama stardi. Rada ise siis vastavalt 1 või 2x21 km. Start anti siin taas veidi huvitavamalt, kui kuskil mujal kus olen osalenud. Nimelt oodati, kuniks eelmine stardigrupp on jõudnud stardipaigast eemale ja alles siis anti järgmine. Sestap oli minu stardiaeg ka ca 5min hilisem kui näiteks esimestel ning nende 3:30 marssalitega oli ajavahe ca 2min 30s. Aga no lõppude lõpuks arvestatakse ikkagi netoaega. Peale starti tekkis kohe väike probleem, nimelt pulsivöö tahtis ära kukkuda, mistõttu tuli raja kõrvale hiilida ning see viga parandada. Aga esimese kilomeetri aega see õnneks väga ei häirinud, see oli 5:20. Siis juba sai ka vabamalt joostud, omas tempos. Ilm oli ei hea (ei sadanud, temperatuur ca 14-15 kraadi aga pilves - vahepeal esimese ringi lõppedes tuli ka korraks päike välja). Rada oli tasane, esimeses kolmandikus oli rajaprofiili vaadates väiksed tõusukilomeetrid (ca 20m kokku), siis aga langeva iseloomuga kuni ringi lõpuni. Joogi- ja söögipunkte oli piisavalt. Energiajook iga 5km tagant vett sai veel vajadusel vahepeal lisaks võtta. Esimese ringi aeg oli 1:43, kõik eeldused selleks, et on lootust teha alla 3:30 aeg, ent suuri panuseid mõistagi sellele ei teinud. Teise ringi alguses olin jõudnud ka 3:30 marssalid kinni püüda. Seega olin nende suhtes võitnud esimese ringiga ca 2.5 min. Aga ma ka plaanisin joosta esimest ringi kindlasti veidi kiiremini kui teist. Kui ca 10km oli lõpuni, siis sai ka marssali käest küsitud, et mis on nende netoaeg - lihtsalt kontrolliks, et palju mul on niiöelda varu, et kui koos nendega joosta, jõuda kindlasti alla 3:30. Oligi see sama 2.5min, millest juba eelpool on olnud juttu. Ca 5km enne lõppu aga hakkasid nad minust eemalduma. Vahe oli pildivõtupunktis ca 20s. Üle finišijoone sain siis ca 30s enne 3:30. Pärast protokolli vaadates, leidsin ka marssali aja. Üks koht parem (kuna edetabel koostati netoaegade põhjal, siis lõpetas ta mõistagi minust see sama 2.5min varem aga kuna alustas ka 2.5min varem, siis lõpuks saigi peaaegu see sama aeg kokku). Sisimas muidugi rõõmu tagasi ei hoidnud, et lõpuks ometi kah aeg alla 3:30!
Afterparty: Maratoni järgne oli traditsiooniline. Said taastumisalas juua ja näksida ja siis veel neelata mingeid antibiootikumide laadseid kapsleid koos veega. Küsisin vaid, et need kõik võib ära võtta (mingi 7 tükki), mispeale sain noogutava vastuse. Eks tuleb nüüd tagant järgi uurida, et mida ma siis neelasin. Peale maratoni oli üks kosutav ja tip-top maitsega kohalik õlu ka marjaks ära. Seda küll juba oma raha eest (erinevalt Stockholm maratonist, kus seda pakutakse ka tasuta).