42 päeva vs 42 kilomeetrit
Just nimelt. Täna (21.01.2012) oli esimene puhkepäev, - peale 42 spordipäeva! Puhas rõõm oli ka teadmine, et täna on vaba päev aga esmalt asjast.
Nii nagu allolevalt pildilt selgub, sai alustatud 10. detsembril ja sel hetkel veel teadmatuses (joonis 1).
Joonis 1. 42 päeva numbrites
Teadmatuses, mitu päeva jutti jookseb ehk sporti teeb. Esmane eesmärk oli siiski eelmise aasta
tähendusega, ehk siis saada kokku 2'200km, mis õnnestus suurepäraselt. Isegi varuga ehk paar päeva enne aasta lõppu. Selleks hetkeks oli joostud 20 päeva jutti. Ei midagi erilist? Ega jah, ei olnudki, ainult et minu viimane pikim spordisessioon võis olla ehk 10 päeva. Seega... vist ikka juba oli. Aga no kuidas sa siis jätad spordipäeva vahele vana-aasta õhtul või siis aasta esimesel päeval. Seega liitus päevi veelgi juurde.
Mulle tundus ühe jooksusõbra 33 päeva ikka liiga müstilisena, et seda ületada üritada. Aga kui juba 22 korda täis oli, siis oli see suhteliselt reaalne. Küsimus, mis võis ju vaid tekkida, et kas tervis vastu peab ja kas ilm ära ei keera? Kui ilmast rääkida, siis mulle see väga ikka mõju ei avalda. Vahet pole, kas torm või tuul, lumi või laus-vihm - kõik on unikaalsed motivatsiooni treeningud. Temperatuuri osas võis vast ca miinus 11 kraadiga kõige külmem ilm olla ja see on veel suhteliselt ideaalne, et teha ligi 10km sporti. Mitte sprinti aga rahulikku nii 5:15 - 5:30 kilomeetri kohta tempot. Alguses on jahe, aga kolme kihilise riietusega saab ikka peale 1-2 km soojaks ja siis on juba puhas rõõm joosta ka külmaga.... kuniks hetkeni, kus ehk higistamise efekt võib tekitada külmahigi tunnet... aga ka sellest saab üle.
Nagu teravam lugeja isegi aru sai, siis eesmärgini jõuabki järk-järgult. Nii nagu maratoni jooksmisegagi. Uuendad oma eesmärki vastavalt enesetundele. Kui 34 korda oli täis, siis oli ju jälle üks eesmärk teostatud :) ... "5 nädalat + 1päev = 36 päeva" - see oli järgmine eesmärk, kuid tegelikult see 42 korra idee tuli veidi varem, nii umbes 30ndal korra juures olles. Ma olen kindel, et ma poleks hakanud siia miskit kirjutama kui ma poleks 42 korrani jõudnud. Lihtsalt nii ilusa sümboolse tähendusega. Maraton = 42 km (+195m) ja teiselt poolt proovida joosta 42 päeva jutti. Alles hiljuti lugesin ajakirjast Runner's World artiklit, kus maratoniks treeningut võibki vaadata vastupidavustreeninguna nii, et hetk kui sa lähed jooksma oma järgmist treeningut, siis see tunduks esimesest kilomeetrist alates justkui sinu maratoni viimane kilomeeter. Teisisõnu, kui teed maratoni treeningu pika trenni (tavaliselt 30+ kilomeetrit ja korra nädalas), siis alternatiiv oleks teha näiteks 20 - 25 km aga selliselt, et need tunduksid siis maratoni jooksu viimaste kilomeetritena. Eks neid alternatiivseid treeningprogramme, kuidas maratoniks treenida, on erinevaid aga ma olen kindel, et mingi efekt sellel pideval trennil on. Kasvõi 5 päeva nädalas trenni teha omab pigem rohkem psühholoogilist efekti ja nende piiride ületamist kui miskit muud. Ja siiani on nii (5 päeva nädalas) ka maratonideks treeninud. Teades näiteks, et 3 päeva jooksed ja siis on puhkepäev, see on päris lõõgastav. Teisalt kui jooksed jutti 42 päeva, siis jääb see pidev "arvutamine", kas täna on trennipäev või puhkepäev ju ära :) Päike tõuseb ja sa oled põhimõtteliselt jälle valmis, et treening mingisse ajahetke päevas mahutada.
Ilmad on hetke perioodil jaheda võitu ja mõistagi ei seadnud ma suuri eesmärke distantsile või tempole. Suhteliselt ühte auku kukkusid need. Enne aasta lõppu sai veidi rohkem pikemaid ehk siis ca 15km ringe tehtud aga uue aasta alguses valdavalt 8km ümber. No see ei ole ju palju! Naks ja tehtud. Kõik sõltub, kus sa spordiga alustad. Riietumine, sport, pesemine = 1h - seda pole ju palju kui rääkida ca 7-8 km päevas. Kui ainult oleks, kus joosta. Peale lume maha sadamist on ainsaks lootuseks sõiduteed, sest lumeajamisega on Eestis tõsiseid probleem. Aga pole hullu. See talihooaeg oli esimene, kui ma võtsin kasutusele "naelad". ASICS GEL-Arctic 4 WR näol. Kogemata müüdi neid see aasta Eestis isegi juba enne Jõule ja teadagi kehtivad siis päris head allahindlused ning ka need sai kätte tavasussi (GT 2150 ja selle järglased) hinnaga. Kui sul aastas kulub ca 2-3 paari jooksususse (ma lihtsalt ei ole nõus jooksma pikki distantse peale ca 800km sussi koormamist) ja Eesti talv kestab tavaliselt ikka 3 kuud vähemalt, siis on täiesti normaalne omada mingeid "talverehve". Eelnevatel aastatel on saanud ilma hakkama ja kui aus olla, siis hooaja kohta vast 1-2 sellist eredemat "lehm-libedal-jääl" tunnet ongi olnud ja kõik. Aga kogu see jala eriskummaline väänamine ja pinges hoidmine, mida sa pead ära-ajamata-kõnniteedel-sõiduteedel tegema, see lihtsalt ei tasu ära. Sestap on korralik naelik siin abiks. Vahe on mäekõrgune. Nii nagu peab iga inimene tunnetama oma autot, kuidas see käitub, peab ka talvesussi tunnetama. Alguses võib ju tunduda, et see on ilgema vahva ja lähed ehk liigagi julgeks aga... õnneks minul suuremaid ebaõnnestumisi pole olnud aga ma olen veendunud, et naeltega mu jooksusamm on puhtam (loe: mitte nagu Poeezial :) ja üleliigset väänamist on nii jääl kui lumesupis märksa vähem.
Ühesõnaga, väsimustundest sai alati võitu hetkel, kui olid riided seljas ja valmis spordiga alustama. Sai tehtud trenni siin ja seal. Tööpäeva vahel ja enne ja pärast tööpäeva. Aga lihtsaim oli siiski nädala sees teha hommikuti (enne tööpäeva). Hetkel kui 42 korda oli eesmärgis võetud, jooksid silme eest läbi erinevad graafikud, mida põnevat saaks võrdluseks esitada. Võrdluseks maratoniga ehk siis 42.195 kilomeetriga (minu jooks Ljubljanas, Sloveenia - 2010). Ja siit need siis ka tulevad (joonis 2).
Joonis 2. 42 päeva vs 42 kilomeetrit
Idee, miks 42 päeva korraga eesmärgiks seadis, oligi just võrdlusvõimalused. Päev ja kilomeeter. Päeva keskmine pulss ja tempo ning maratoni keskmine pulss ja tempo konkreetsel kilomeetril. Maratoni, mille ma võrdluseks valisin, on minu parim ajaliselt. Samas egas treenides sa väga tihti nagunii ei jookse oma maratonitempoga. Sestap ka tempo erinevused. Huvitav on vaid asjaolu, et näiteks 42 päev ja 42 kilomeeter langevad enam vähem kokku (ausõna, ei plaaninud seda!). Miks aga 11.ndal päeval on tempo 4:24? Lihtne, käisin Vana-Aasta Jooksul. No ja kuidas sa siis ikka teisiti saad, kui võistlusel annad kandadele valu. See oli tegelt väga mõnus jooks. Lumevaba ja plusskraadides. Kui aga vaadata pulssi, siis siin väga suuri üllatusi pole. Maratoni joostes mõistagi pulss kogu aeg kasvab, samas kui päevade lõikes on see väga ühel joonel. Miks vahepeal on lüngad? Pulsivööd lihtsalt ei kasutanud või oli mingi jama pulsi mõõtmisega (ei teagi, kas see on rihma või anduri viga, uus andur on olemas aga hetkel pole veel kasutusse võtnud).
Võib öelda, et kokkuvõttes oli tegemist psühholoogiselt väsitama ettevõtmisega kui füüsiliselt. Aga eesmärk, mis sätendas kuskil tulevikus, see viiski igal uuel algaval päeval uuesti jooksma. Kahjuks pidi küll jooksma suhteliselt vähestel radadel, sest lumi lihtsalt ei võimaldanud joosta igal pool aga eks ka selles tuleb leida oma võlusid. Joosta suhteliselt sama rada üht- ja teistpidi, variatsioonidega - ühesõnaga olla loominguline. Looming, välja arvatud esimene jooksupäev on näha ka minu sports-tracker veebilehel. Sealt võid leida ka meeleolupilte radadelt, kus ma jooksin. Jah, see et ma oma mobiili iga päev kaasa tassisin (lisaks jooksukellale), oli samuti pigem motivaator kui vajadus. Ikka on põnev vaadata, mismoodi erinevad erinevate tehnoloogiliste vidinate mõõtmistulemused. Näiteks kilomeetrid (joonis 3) või energiakulu (joonis 4).
Joonis 3. Nokia E7 GPS vs Polar RS800 (kilomeetrid)
Joonis 4. Nokia E7 Sports Tracker app vs Polar RS800 (kcal)
Ärge arvake, et mobiiliga mingit täppismõõdistust teha saab. Kasvõi distants erines mõnikord 7km kohta 750m. Kuulge, seda on ikka palju. Telefoni GPS näitab üldjuhul vähem kui RS800 (jalaanduriga). Viimast usaldan ma aga oluliselt rohkem, sest kui sa jooksed maratoni ja lõpetades saad erinevuse 42km kohta maksimaalselt paarsada meetrit, siis on see suurepärane mõõtmistäpsus (arvestades ka asjaolusid, mismoodi maratoni rada mõõdistatakse ja mis on keskmise jooksja trajektoor). Kes viitsib, see vaatab. Eelnevalt viidatud GPS kaartidelt võib igaüks näha anomaaliaid, kus kaardi ja jooksuraja kattuvus on sama hea kui punamütsikese käik vanaema juurde. Nendest 42-st jooksupäevast oli selliseid ebatäpsemaid kordi ca 9 (erinevus rohkem kui 300m). Riietus, mida kandis oli sama (loe: ma panin oma telefoni samasse taskusse nagu alati). Ilmast võib asi sõltuda ju aga vahet pole. Mõnikord võib ka sula-selge-taevaga saada neid veidraid tulemeid. Aga peamine faktor, miks telefoni sai kaasas loksutatud, oli kaart, mida minu jooksukell ei suuda välja joonistada. Väga ei himusta ka uut vidinat sellepärast ostma. Võibolla siis kui Polar laseb ehk oma laboritest välja ka "peidetud saladuse" - RCX7 või RCX9 - üsna loogiline ju oleks peale RCX5 ilmumist? Igatahes pole RCX5 ja RS800 hetkel omadustel võrreldavad kui just jooksu silmas pidada. Paraku just RCX5 kahjuks. Energiakulust rääkides (joonis 4), siis siin on asi väga lihtne. Sports Tracker arvestab neid lihtsalt tempo baasil ja kõik. Kuna pulsivööd, mis telefoniga ühilduks mul pole aga seda oleks võimalik soetada (Sports Tracker pulsivöö), siis sellest ka selline ebatäpsus. Üldiselt võib öelda, et kilomeetrite erinevus pikas perspektiivis on tip-top aga energiakulu erinevused on ikka märksa suuremad - aga olgem ausad, ka meetodid, kuidas neid üks või teine vidin arvutab, on erinevad. Sestap jäägem ikka spordikella tulemite juurde. Need on usaldusväärsemad!
Ma ei usu, et ma neid treeningpäevi hakkan millalgi ületama. Ja milleks? Guinness'i rekordit nagunii ei tee ega saavuta. Pealegi alles 2010 aastal jooksis belglane Stefaan Engels 365 päeva jutti ja iga päev maratoni, mis registreeriti ka maailma rekordina! 15'000km ühe aastaga! Vot siin jääb ka minu motivatsioonist juba väheks, et seda ületada :) Mina olen õnnelik, et minu jooksudistants aastas on ca 10% autoga läbitavast distantsist. Kah asi!
PS! Selle artikli vorpimine võttis aega ca 4h (koos andmete analüüsiga). Ma ei tee nalja, 4h - kui ca paariminutilised pausid maha arvata. Selle ajaga jookseks igaüks oma esimese maratoni (mõistagi korraliku ettevalmistusega). Sestap valik on sinu, mida sa järgmised 4h teed :)
Nii nagu allolevalt pildilt selgub, sai alustatud 10. detsembril ja sel hetkel veel teadmatuses (joonis 1).
Joonis 1. 42 päeva numbrites
Teadmatuses, mitu päeva jutti jookseb ehk sporti teeb. Esmane eesmärk oli siiski eelmise aasta
tähendusega, ehk siis saada kokku 2'200km, mis õnnestus suurepäraselt. Isegi varuga ehk paar päeva enne aasta lõppu. Selleks hetkeks oli joostud 20 päeva jutti. Ei midagi erilist? Ega jah, ei olnudki, ainult et minu viimane pikim spordisessioon võis olla ehk 10 päeva. Seega... vist ikka juba oli. Aga no kuidas sa siis jätad spordipäeva vahele vana-aasta õhtul või siis aasta esimesel päeval. Seega liitus päevi veelgi juurde.
Mulle tundus ühe jooksusõbra 33 päeva ikka liiga müstilisena, et seda ületada üritada. Aga kui juba 22 korda täis oli, siis oli see suhteliselt reaalne. Küsimus, mis võis ju vaid tekkida, et kas tervis vastu peab ja kas ilm ära ei keera? Kui ilmast rääkida, siis mulle see väga ikka mõju ei avalda. Vahet pole, kas torm või tuul, lumi või laus-vihm - kõik on unikaalsed motivatsiooni treeningud. Temperatuuri osas võis vast ca miinus 11 kraadiga kõige külmem ilm olla ja see on veel suhteliselt ideaalne, et teha ligi 10km sporti. Mitte sprinti aga rahulikku nii 5:15 - 5:30 kilomeetri kohta tempot. Alguses on jahe, aga kolme kihilise riietusega saab ikka peale 1-2 km soojaks ja siis on juba puhas rõõm joosta ka külmaga.... kuniks hetkeni, kus ehk higistamise efekt võib tekitada külmahigi tunnet... aga ka sellest saab üle.
Nagu teravam lugeja isegi aru sai, siis eesmärgini jõuabki järk-järgult. Nii nagu maratoni jooksmisegagi. Uuendad oma eesmärki vastavalt enesetundele. Kui 34 korda oli täis, siis oli ju jälle üks eesmärk teostatud :) ... "5 nädalat + 1päev = 36 päeva" - see oli järgmine eesmärk, kuid tegelikult see 42 korra idee tuli veidi varem, nii umbes 30ndal korra juures olles. Ma olen kindel, et ma poleks hakanud siia miskit kirjutama kui ma poleks 42 korrani jõudnud. Lihtsalt nii ilusa sümboolse tähendusega. Maraton = 42 km (+195m) ja teiselt poolt proovida joosta 42 päeva jutti. Alles hiljuti lugesin ajakirjast Runner's World artiklit, kus maratoniks treeningut võibki vaadata vastupidavustreeninguna nii, et hetk kui sa lähed jooksma oma järgmist treeningut, siis see tunduks esimesest kilomeetrist alates justkui sinu maratoni viimane kilomeeter. Teisisõnu, kui teed maratoni treeningu pika trenni (tavaliselt 30+ kilomeetrit ja korra nädalas), siis alternatiiv oleks teha näiteks 20 - 25 km aga selliselt, et need tunduksid siis maratoni jooksu viimaste kilomeetritena. Eks neid alternatiivseid treeningprogramme, kuidas maratoniks treenida, on erinevaid aga ma olen kindel, et mingi efekt sellel pideval trennil on. Kasvõi 5 päeva nädalas trenni teha omab pigem rohkem psühholoogilist efekti ja nende piiride ületamist kui miskit muud. Ja siiani on nii (5 päeva nädalas) ka maratonideks treeninud. Teades näiteks, et 3 päeva jooksed ja siis on puhkepäev, see on päris lõõgastav. Teisalt kui jooksed jutti 42 päeva, siis jääb see pidev "arvutamine", kas täna on trennipäev või puhkepäev ju ära :) Päike tõuseb ja sa oled põhimõtteliselt jälle valmis, et treening mingisse ajahetke päevas mahutada.
Ilmad on hetke perioodil jaheda võitu ja mõistagi ei seadnud ma suuri eesmärke distantsile või tempole. Suhteliselt ühte auku kukkusid need. Enne aasta lõppu sai veidi rohkem pikemaid ehk siis ca 15km ringe tehtud aga uue aasta alguses valdavalt 8km ümber. No see ei ole ju palju! Naks ja tehtud. Kõik sõltub, kus sa spordiga alustad. Riietumine, sport, pesemine = 1h - seda pole ju palju kui rääkida ca 7-8 km päevas. Kui ainult oleks, kus joosta. Peale lume maha sadamist on ainsaks lootuseks sõiduteed, sest lumeajamisega on Eestis tõsiseid probleem. Aga pole hullu. See talihooaeg oli esimene, kui ma võtsin kasutusele "naelad". ASICS GEL-Arctic 4 WR näol. Kogemata müüdi neid see aasta Eestis isegi juba enne Jõule ja teadagi kehtivad siis päris head allahindlused ning ka need sai kätte tavasussi (GT 2150 ja selle järglased) hinnaga. Kui sul aastas kulub ca 2-3 paari jooksususse (ma lihtsalt ei ole nõus jooksma pikki distantse peale ca 800km sussi koormamist) ja Eesti talv kestab tavaliselt ikka 3 kuud vähemalt, siis on täiesti normaalne omada mingeid "talverehve". Eelnevatel aastatel on saanud ilma hakkama ja kui aus olla, siis hooaja kohta vast 1-2 sellist eredemat "lehm-libedal-jääl" tunnet ongi olnud ja kõik. Aga kogu see jala eriskummaline väänamine ja pinges hoidmine, mida sa pead ära-ajamata-kõnniteedel-sõiduteedel tegema, see lihtsalt ei tasu ära. Sestap on korralik naelik siin abiks. Vahe on mäekõrgune. Nii nagu peab iga inimene tunnetama oma autot, kuidas see käitub, peab ka talvesussi tunnetama. Alguses võib ju tunduda, et see on ilgema vahva ja lähed ehk liigagi julgeks aga... õnneks minul suuremaid ebaõnnestumisi pole olnud aga ma olen veendunud, et naeltega mu jooksusamm on puhtam (loe: mitte nagu Poeezial :) ja üleliigset väänamist on nii jääl kui lumesupis märksa vähem.
Ühesõnaga, väsimustundest sai alati võitu hetkel, kui olid riided seljas ja valmis spordiga alustama. Sai tehtud trenni siin ja seal. Tööpäeva vahel ja enne ja pärast tööpäeva. Aga lihtsaim oli siiski nädala sees teha hommikuti (enne tööpäeva). Hetkel kui 42 korda oli eesmärgis võetud, jooksid silme eest läbi erinevad graafikud, mida põnevat saaks võrdluseks esitada. Võrdluseks maratoniga ehk siis 42.195 kilomeetriga (minu jooks Ljubljanas, Sloveenia - 2010). Ja siit need siis ka tulevad (joonis 2).
Joonis 2. 42 päeva vs 42 kilomeetrit
Idee, miks 42 päeva korraga eesmärgiks seadis, oligi just võrdlusvõimalused. Päev ja kilomeeter. Päeva keskmine pulss ja tempo ning maratoni keskmine pulss ja tempo konkreetsel kilomeetril. Maratoni, mille ma võrdluseks valisin, on minu parim ajaliselt. Samas egas treenides sa väga tihti nagunii ei jookse oma maratonitempoga. Sestap ka tempo erinevused. Huvitav on vaid asjaolu, et näiteks 42 päev ja 42 kilomeeter langevad enam vähem kokku (ausõna, ei plaaninud seda!). Miks aga 11.ndal päeval on tempo 4:24? Lihtne, käisin Vana-Aasta Jooksul. No ja kuidas sa siis ikka teisiti saad, kui võistlusel annad kandadele valu. See oli tegelt väga mõnus jooks. Lumevaba ja plusskraadides. Kui aga vaadata pulssi, siis siin väga suuri üllatusi pole. Maratoni joostes mõistagi pulss kogu aeg kasvab, samas kui päevade lõikes on see väga ühel joonel. Miks vahepeal on lüngad? Pulsivööd lihtsalt ei kasutanud või oli mingi jama pulsi mõõtmisega (ei teagi, kas see on rihma või anduri viga, uus andur on olemas aga hetkel pole veel kasutusse võtnud).
Võib öelda, et kokkuvõttes oli tegemist psühholoogiselt väsitama ettevõtmisega kui füüsiliselt. Aga eesmärk, mis sätendas kuskil tulevikus, see viiski igal uuel algaval päeval uuesti jooksma. Kahjuks pidi küll jooksma suhteliselt vähestel radadel, sest lumi lihtsalt ei võimaldanud joosta igal pool aga eks ka selles tuleb leida oma võlusid. Joosta suhteliselt sama rada üht- ja teistpidi, variatsioonidega - ühesõnaga olla loominguline. Looming, välja arvatud esimene jooksupäev on näha ka minu sports-tracker veebilehel. Sealt võid leida ka meeleolupilte radadelt, kus ma jooksin. Jah, see et ma oma mobiili iga päev kaasa tassisin (lisaks jooksukellale), oli samuti pigem motivaator kui vajadus. Ikka on põnev vaadata, mismoodi erinevad erinevate tehnoloogiliste vidinate mõõtmistulemused. Näiteks kilomeetrid (joonis 3) või energiakulu (joonis 4).
Ärge arvake, et mobiiliga mingit täppismõõdistust teha saab. Kasvõi distants erines mõnikord 7km kohta 750m. Kuulge, seda on ikka palju. Telefoni GPS näitab üldjuhul vähem kui RS800 (jalaanduriga). Viimast usaldan ma aga oluliselt rohkem, sest kui sa jooksed maratoni ja lõpetades saad erinevuse 42km kohta maksimaalselt paarsada meetrit, siis on see suurepärane mõõtmistäpsus (arvestades ka asjaolusid, mismoodi maratoni rada mõõdistatakse ja mis on keskmise jooksja trajektoor). Kes viitsib, see vaatab. Eelnevalt viidatud GPS kaartidelt võib igaüks näha anomaaliaid, kus kaardi ja jooksuraja kattuvus on sama hea kui punamütsikese käik vanaema juurde. Nendest 42-st jooksupäevast oli selliseid ebatäpsemaid kordi ca 9 (erinevus rohkem kui 300m). Riietus, mida kandis oli sama (loe: ma panin oma telefoni samasse taskusse nagu alati). Ilmast võib asi sõltuda ju aga vahet pole. Mõnikord võib ka sula-selge-taevaga saada neid veidraid tulemeid. Aga peamine faktor, miks telefoni sai kaasas loksutatud, oli kaart, mida minu jooksukell ei suuda välja joonistada. Väga ei himusta ka uut vidinat sellepärast ostma. Võibolla siis kui Polar laseb ehk oma laboritest välja ka "peidetud saladuse" - RCX7 või RCX9 - üsna loogiline ju oleks peale RCX5 ilmumist? Igatahes pole RCX5 ja RS800 hetkel omadustel võrreldavad kui just jooksu silmas pidada. Paraku just RCX5 kahjuks. Energiakulust rääkides (joonis 4), siis siin on asi väga lihtne. Sports Tracker arvestab neid lihtsalt tempo baasil ja kõik. Kuna pulsivööd, mis telefoniga ühilduks mul pole aga seda oleks võimalik soetada (Sports Tracker pulsivöö), siis sellest ka selline ebatäpsus. Üldiselt võib öelda, et kilomeetrite erinevus pikas perspektiivis on tip-top aga energiakulu erinevused on ikka märksa suuremad - aga olgem ausad, ka meetodid, kuidas neid üks või teine vidin arvutab, on erinevad. Sestap jäägem ikka spordikella tulemite juurde. Need on usaldusväärsemad!
Ma ei usu, et ma neid treeningpäevi hakkan millalgi ületama. Ja milleks? Guinness'i rekordit nagunii ei tee ega saavuta. Pealegi alles 2010 aastal jooksis belglane Stefaan Engels 365 päeva jutti ja iga päev maratoni, mis registreeriti ka maailma rekordina! 15'000km ühe aastaga! Vot siin jääb ka minu motivatsioonist juba väheks, et seda ületada :) Mina olen õnnelik, et minu jooksudistants aastas on ca 10% autoga läbitavast distantsist. Kah asi!
PS! Selle artikli vorpimine võttis aega ca 4h (koos andmete analüüsiga). Ma ei tee nalja, 4h - kui ca paariminutilised pausid maha arvata. Selle ajaga jookseks igaüks oma esimese maratoni (mõistagi korraliku ettevalmistusega). Sestap valik on sinu, mida sa järgmised 4h teed :)