Oslo Maraton (2016)
14. Oslo Maraton (Norra) - 17. september, 2016 (laupäev)
Maratoni ametlik veebileht: http://oslomaraton.no/en/
Koht/kaart/raja skeem: Google Earth
Raja profiil: profiil
Rada: 42.195 km
Stardiaeg: 09:15 (plokkide kaupa)
Osavõtjaid: 2'399
Korraldus: 5/5
Raja kirjeldus: Mõned lauged, kuid pikemad tõusud; 2 ringi
Ilmaolud: 13+ kraadi stardis, päike
Statistika
Aeg / võitja aeg: 3:36:02 / 2:21:50 (Marius Vedvik, NOR)
Koht / lõpetajaid kokku: 645 / 2'399
Koht eestlaste seas / kokku: 1 / 11
Osalenud riikide arv: 49
Eelarve 2016.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Registreerimine: 111 € (registreerimine juulis)
Transport (lennuk): 160 € (Adria 103 € / Norwegian 57 €)
Hotell (3 ööd): 230 € (Smarthotel Oslo)
Ettevalmistus
Oslo maraton mõlkus mõtetes juba kevadiseks Viini maratoniks valmistudes. Ehk siis otsingu kriteeriumiks oli lihtsalt "sügis". Maraton on minu jaoks selles mõttes püha, et ma korraga mitmele end ei registreeri. Seega peale Viini maratoni sai selgem pilt loodud, mida Oslo maratonile lennutamine endaga kaasa toob. See konkreetsus võis siiski tekkida juuni alguses, kui sai selgeks reisikulu pool, aga tegeliku regamiseni läks veel veidi aega. Täpsemalt ligi 1.5 kuud. Jah, juuli lõpus võtsin kätte, ja tegin tüüpilise maratonile regamise protseduuri algusest lõpuni ühe jutiga. Ehk siis: (1) maratonile registreerimine; (2) lennupiletid; (3) hotelli broneering; (4) reisikindlustus. Neist kolmest vaid (3) ehk hotelli broneering pole kohene kulu. Püüan otsida sellise hotelli, kus tõesti on broneering võimalik tühistada vahetult enne väljalendu.
Maratonile registreerimine oli üks kallimaid, mida senini kogenud. See sisaldas ka eraldi tasu T-särgi eest (nagu mul neist reaalselt puudus oleks, aga ikkagi), lisaks mingit litsentsitasu (seda on küsitud kohustuslikus korras mujalgi) ja teenustasu - kõik kokku juba ca 18 €. Registreerimine ise oli aga sujuv.
Lennupiletid ja hotelli broneering võiks omavahel haakuda. No päevade mõttes siis. Seega sai vaheldumisi kontrollitud hotellide saadavust ja lennupiletite maksumust. Alustan aga ikka ja alati samamoodi:
Väljalend = Maratoni start - 2 päeva.
Tagasilend = Maratoni finiš + 1 (või 2) päeva.
On olnud erandeid. Näiteks Helsingis on käidud ühe päevaga (aga seal oli ka peale lõunane start). Teisest äärmusest vist on olnud vaid mõni üksik kord kui tulemine jäänud ülejärgmisele päevale. Näiteks Madrid, kus mõtlesid, et lahe oleks ju lisapäev ringi hängida, aga just siis ei vea ilmaga.
Hotelli olen enamasti leidnud booking.com vahendusel. Ja eelistan asukohana maratoni stardile lähedast paika. Alati see ei õnnestu aga siiski, valdavalt nii on läinud. Seekord tundus kuidagi veidralt soodne Smarthotel Oslo pakkumine ja seda ennekõike asjaolul, et see kesklinnale väga lähedal oli. Ma ei sea majutusele kõrgeid eesmärke või tärne, kuid kõik mugavused võiks siiski olemas olla. Olen suutnud mõnikord majutuse kirjelduse broneerimise käigus kahe silma vahele jätta, nt Kopenhagenis, kus tulemuseks oli pigem hosteli tüüpi majutus, - oma tuba voodiga, aga nii-öelda märg tsoon oli koridoris ühine. Veelkord, hotelli broneeringu valiku juures võiks olla võimalus broneering tühistada vahetult enne väljalendu. Mõnikord (ja see on booking.com süsteemis ka märgitud) maksad sa juba selle lisasoovi eest omajagu juurde (nt 100 € broneeringu kohta). Ehk siis mitte kõik hotellid ei soosi tühistamist. Seekord oli kõik olemas.
Lennupiletid hankinud bookinghouse.ee kaudu. Seal on küll üks kiiks (vähemasti aastal 2016), et internetipanka saad logida küll Mobiil-ID-ga, kuid mitte ID kaardiga. Täna poleks see mulle enam probleemiks, kuid varasemalt sai tellitud arve, mille tasusid nii-öelda käsitsi panga vahendusel (krediitkaardiga makstes oli korralik lisatasu). Kuna lennupiletite broneering ei kesta igavesti, siis ikka said samal päeval paar "hoiatust", et meie andmetel pole teie makse meieni veel jõudnud, teie broneering kaotab kehtivuse... jne. Lennupiletid tulid arvetena seekord eraldiseisvalt (maksta sai ikkagi koos). Ehk siis väljalennu eest vastutas Adria ning tagasi Norwegian lennufirma. Hinnavahe omajagu. Edasi - 103 € ja tagasi 57 €. Erinevus lennukogemuses? Mitte eriti. Esimeses said vaid tasuta kohvi. Teises pidi selle eest välja käima 30 NOK (ei tundnud sel hetkel puudust).
Kindlustus. Jah, olen ka selle iga kord teinud. Siiani on õnneks vaid ühel korral seda vaja läinud. Minu esimene Dublini maratoni üritus (aastaid tagasi) nurjus kui lend tühistati. Kindlustus maksis isegi tagasi maratoni registreerimise tasu. Ja see ei ole ju väike summa, ca 75 €.
Üldiselt võtab selline protseduur ühe jutiga aega ca 1 h. Mõnikord ka rohkem, kuid pigem mitte vähem. Sest neid klikke ja otsinguid ja kinnitamisi on vaja teha omajagu. Lisaks maksed.
Ehkki Oslo maraton sai registreerimise näol fikseeritud alles juuli lõpus (see on 1.5 kuud enne maratoni), oli selge, et nüüd tööga (loe: pikemate jooksudega) peale hakata oleks lootusetult hilja. Õnneks jäid seekordse ettevalmistuse perioodi omajagu keskmise pikkusega jooksuvõistluseid, millest nii mõnedki sai ettevõetud esmakordselt. Näiteks: Tallinn City Trail, Võidupüha poolmaraton, Rõuge Trail Run, Südasuve poolmaraton, Saadjärve jooks - kõik sellised 16 - 21 km pikad. Samas mina nendega ikka 25+ K distantse asendada ei saaks. Ehk siis lisaks sai tehtud nii mõnedki pikemad otsad. Sealhulgas üks 33.6K, mis kulges väga rahulikus tempos (6 min/km) ja seega 3:20 kanti. Kui ikka maratone pidevalt ei jookse, mis oleks alternatiivne trenn (vihjan siinkohale neile, kes praktiliselt üle nädala Eestis maratoni jooksevad), siis neist pikkadest ei pääse. Võibolla kahe keskmise distantsi jooksuga järjestikustel päevadel ka pääseks. Aga pigem on hea tunne sellest, kui oled just jooksnud selle 30K distantsi korraga. Enesekindlust tõstab see omajagu. Allolevalt on treeningmahud toodud tegelikult juba mai algusest (napilt peale Viini maratoni). Punane näitab pulsi mõttes max tsoonis jookse. Kohati tundub, et veits palju, siiski nii mõnigi nädal oligi just see 21K tüüpi võistlusel osalemine see peamine jooks nädalas. Ja seal ju rahulikult ei joosta! :)
Neljapäev - väljalend
Kuna väljalend oli mul õhtune (peale kuute), siis jäi veel aega tutvuda jooksva ja täpsema ilmaennustusega. Paraku on nii, et lühikeses riietuses pole maratone juba tükk aega saanud joosta. Mulle selline stardieelne kõhe ootamine ei istu, vastupidiselt neile, kes seda just meelega teevad, kuna küll jooksu ajal saab sooja. Seega kui on sihuke kahe-vahepeal värk, siis pigem pikk selga.
Seekord oli aga lootust lühikesele panustada (peaasi, et need jälle maha ei jää), sest ilmaennustuse järgi pakuti laupäevaks kraade 16 (hommikuks mõistagi veidi vähem) ja osalt päikest, ehk siis nädala alguses märgitud pilvisus oli kadumas. Pagasi tähenduses püüan suhteliselt kompaktselt toime tulla, ka pikk dress mahtus mu seljakasse ilusti ära (ilmselt väike ebausk sellesse ilmaennustusse ja mis-saab-siis-kui stsenaariumitesse).
Konserve kaasa ei võtnud, ühesõnaga, mingit erilist valmidust Norra hindade suhtes ei korraldanud.
Oslo on taas üks neid kohti, kuhu suure tõenäosusega saab otselennuga. See otselend kestab vaid 1.5 tundi ning oledki kohal. Minek siis Adria/Nordica ühistööga. Lennukis turvalisusega seotud jutukesi kuulatas oli tähelepanuväärne, et eraldi märgiti ära Samsung Galaxy Note7 kasutajad. Nimelt rõhutati, et nemad peavad oma telefoni shat-daunima kogu lennukis viibimise ajaks. Ei mingit lennurežiime ega sarnaseid kasutusi.
Ja oh üllatust, kui ma korraks kontrollisin, kas ventilatsioonipuhur, mis minu peale suunatud, ikka kinni on (lihtsalt ei istu mulle lennukis sedasorti õhuvoolud). Adria/Nordica poisid/tüdrukud on olnud ikka kiired, et need infotablood välja vahetada :)
Oslo põhilennuväli asub Gardermoen-is, mis jääb ca 50 km kaugusele kesklinnast. Aga ole mureta, lennujaama ning kesklinna vahel toimib suurepärane rongiliiklus. Valida saad kahe erineva rongi vahel. "Kiire" ja "veel kiirem" või siis jälle "kallis" ja "veel kallim". Ühesõnaga, "kiirem" ühendus viib sind 92 NOK-iga kesklinna ja seda ca 26-30 minutiga (sõltub palju peatusi teeb ja/või peatuses seisab). Lähem info leitav: www.nsb.no. "Veel kiirem" ühendus suudab sind aga väidetavalt 19 minutiga kesklinna viia. Aga seda ka 2x kallima hinnaga, ehk ca 180 NOK suund. Edasi-tagasi pileti soetamine sulle mingit olulist soodustust ei anna. Kohalikud teavad öelda, et kuna mõlemad rongid jagavad osaliselt sama raudteed, siis on neil aeg-ajalt kohustus läbi lasta teine rong ja siis ei pidavat rongi pileti hinda vaadatama. Ehk siis praktikas võib tähendada seda, et sinu 10 minutiline edumaa võib kahaneda. Mina valisin selle 92 NOK-ise ühendusviisi. Väga mugav ja vaikne. Mõnes peatuses võid jah seista 1-3 minutit lisaks, sellest tuleb suuresti ka see ajavahe "veel kiirema" rongiühendusega. Võibolla tõesti, kui sulle on mõnikord oluline see 5 või 15 minutit, siis valid selle "veel kiirema" variandi (väljumised iga 20 minuti tagant). Sest tõsi, too teine (92 NOK-ine) väljub umbes täpselt iga 30 minuti tagant. Pileti soetamiseks on jaamades masinad. Soovitan krediitkaardiga makset ja see protsess on valutu ning kiirem kui ükski siin kirjeldatud rongidest. Masinaga suhtlemisel võiks inglise keelt siiski osata (või oled hoopis Põhjamaade kunn ja räägid vabalt norra-rootsi-taani keelt), ning samuti peaksid teadma, kus punktis asud, ja kuhu sõita tahad. Õnneks on sul võimalus, et lähtepunktiks määrad "siit jaamast", teadmata üldsegi seda, kus sa tegelikult oled :) Samas lõpp-punkti määramiseks ei pruugi alati piisata sellest, et sina tahad seal maha minna, vaid pead nimme valima rongi lõpp-sihtkoha. Näiteks tagasi tulles oli mul korraks sedasorti segadus, et lennujaama valikus polnud. Siis tabasin ära, et pidin valima vastava rongi lõpp-sihtkoha, kus lennujaam oli vahepeatuseks. Väike asi, aga mõnikord võivad sedasorti nüansid halle ajurakke olulisel määral vähendada.
Ma jõudsin kesklinna peale kaheksat õhtul. Siin oli siis juba pime. Meil vist tegelt nüüd juba ka. Vahet pole. Ma olin eelnevalt endale Oslo Google Maps kaardid offline alla laadinud aga kuna mu mobiilioperaator väidab, et rõuming Põhjamaades on sama, mis Eestis, siis välja ma seda ei lülitanud. Minu heauskne käitumine saab siis kinnitatud või ümber lükatud järgmise kuu mobiiliarvega. Hotellini oli 7 minutit lonkimist.
Minu esimese maratoni (Riia, 2008) eelne päev sai veedetud samuti sellises targa nimega hotellis. Võibolla pidi siiski eeltöö olema enne tehtud, et need seosed tekiks, sest nimi oli lihtsalt kui Albert Hotel. Seekordne, Oslo maandumispaik aga justkui teisiti mõtlemist ei saanud jätta (kui inglise keelt ikka tonkad). Mis panigi mind kihama, et millest selline nimetus või et kas siin siis on ainult robotid juba?
Peaaegu, võiks etteruttavalt öelda.
Kui sisse registreerimisel oli ikka lihast-ja-luust inimene, siis õhtusel ajal ma linna peale sööma ei viitsinud minna (tean, tean, - kesklinn oli muidugi lähedal, aga otsimise vaev oleks olnud ikkagi) ja seega otsustasin esmatutvust teha hotelli menüü ning hindadega. Esimesele küsimusele vastas veel too sama lihast ja luust inimene. Ehk siis, ma tahtsin teada, kas restoran on veel lahti. Peale jaatavat vastust suunati mind aga juba esimese roboti juurde, kus pidid ekraanil sõrmitsedes valima endale menüü valiku, joogi - võtma välja krediitkaardi ja kohe ka maksma. Jep, see hotell ei tunnistanud sularaha. Selle robotiga sain ma siis hakkama ja jäin vargsi enda õhtusööki ootama, igaks juhuks aeg-ajalt lakke kõõritades, egas see nüüd otse sealt lauale ei kuku. Ei kukkunud. See toodi ikkagi lauda teise lihast-ja-luust inimese poolt. Ehk siis teenindavaks personaliks hotellis olin neid juba 2 kokku saanud. Kas hindadest ka räägime? Menüüs olev Caesar-i salat - 130 NOK, õlu vahemikus 75 - 90 NOK-i. Kala ja muud grillsaadused aga juba 180 NOK-i. Ma tegin endale teene ja mõttes jagasin kõik hinnad alati 10-ga (saamaks eurodes). Ehkki tegelik kurss tähendaks seda, et peaksid jagama 9-ga. Hindade osas ma siin seisukohta ei võta. See lihtsalt on nii. Ja sellega peab arvestama, kui sa just konserve kaasa ei plaani võtta :) Minu hotelli tuba oli selline pisi-pisi. Ja ehkki ma seda booking.com veebilehelt üle ei mõõtnud, siis võid vähemasti selle hotelli puhul olla kindel, et seal üleval olevad pildid on vägagi tõetruud ja annavad ka ruumi suurusest aimu.
Allpool hotelli toa kujunduselement. Topelt seinaplaadid, et valgustus taha ära mahuks, aga samas niigi pisikese ruumi efektiivne laius väheneb veelgi. Need avad võiks justkui sarvi meenutada? Siin pidi ise olema nutikas, et neile sarvedele lahendus leida. Ma ütleks, et ideaalsed nagid. Ja paremat kohta polnud ka võtta.
Nutikas nagi?
padi ja PADI
Mingil põhjusel pakuti sulle patjade valikut. Üks tavaline (loe: normaalse suurusega) ja teine, ilmselt viikingitele kohane? No ikka suur aga mõnus. Seega uni tuli soovimatult vara.
Reede - päev enne maratoni, EXPO
Äratus 08:15. Vist ärkasin isegi kella peale. Hommikusöök oli tööpäevadel saadaval kuni 09:30-ni (algus 06:30). See oleks lubanud ka veel hiljem minna (kartmata, et kui hiljem lähed, pole midagi enam saadaval). Siiski otsustasin just nüüd minna kompama, kas hommikusööki pakub kah robot?
Nii oligi.
Mitte see sama robot aga uus (teise nurga taga). Aga loogika oli sama. Valik, mida oli vaja teha, lihtsalt "hommikusöök". Hinnaks 110 NOK-i ja ikka ja jälle kaardiga makse. Igaks juhuks soovitan kviitungi ka välja trükkida (selleks on vaja veel ühte nuppu vajutada, mida kohe ei pruugi märgata) ja seda siis lehvitavalt käes hoida, kui peaks juhtuma, et mõni lihast-ja-luust teenindav personal seda näha peaks soovima. Hommikusöök ise oli rootsi laua stiilis ja rikkalik. Selles mõttes nuriseda ei saa.
Maratonieelne päev on ka osaliselt kujunenud klassikaks. Jah, veidi ju sõltub, kas eelmine päev jõudsid EXPO-l ära käia ja oma numbri välja võtta. Seekord mitte ja see jäi tänase peale. Aga enne veel tahtsin teha maratonieelse lahtijooksu. See on jäänud mul pea alati sinna 3+ km kanti ja see on hea võimalus, et hotelli lähiümbrust endale selgitada. Seekord panin küll pika sirgega ühes suunas minema ja tagasi tulin lihtsalt kaarega. Ehk siis nagu näha rajakaardilt, üle ei pingutanud ning viimane ots sai juba võetud jalgsi sammul. Just selle tõttu jäi kogemata silma Eesti lipuga maja. Aimasin, et see võiks Eesti Suursaatkond olla, mis muud. Hiljem kontrollides, nii oligi. Täitsa hea asukoht, vaatega Oslo kuningalossile (ehkki tagant poolt ja puude vahelt).
Eesti Suursaatkond, Oslo
Kuningaloss
Jooksult tagasi jõudnuna suundusin juba maratoni EXPO-le. Paiknes too stardi vahetus läheduses, kesklinnas. Ei midagi suurt, ostelda sai kui tahtsid (spordinänni tähenduses) aga peamine oli siiski saada kätte oma stardinumber, kindlasti veenduda, et haaknõelad oleksid kah olemas. Läbi ümbriku katsudes, tundus, et olid.
Mingil müstilisel kombel jagati siin maratoonarite numbreid vahemikus 40'000 - 43'000. Kas see loogika oli nüüd seotud distantsi meetritega või muus, ei tea öelda. Aga jah, näiteks pooliku osalejate numbrid olid valdavalt seal 20'000 kandis. Kümne kilomeetri omadel jällegi 10'000 ringis aga 3K juures jällegi 30'000 :) Aga eks neil 3K jooksjatele ongi vaja lisamotivatsiooni (suure numbri näol), et sealt edasi liikuda. EXPO-l tuiklemine lõppes suhteliselt ruttu.
Nüüd oli mõttekoht, mida edasi teha? Kas viia nodi (mida polnud teab-mis-tassida) hotelli ja siis tagasi linna või võtta kohe midagi ette. Otsustasin viimase kasuks ja liisk langes mõnele muuseumile, mis küll eeldas soovitavalt paadireisi kasutamist, kuna jala ja ringiga oleks sinna omajagu minna olnud. Üldiselt ma arvan, et päeva kohta ühest muuseumist piisab, teine oleks juba veidi liig ja ilmselt ei saaks parima tahtmise juureski nii suurt tähelepanu. Juhtus siiski nii, et seal samal poolsaarel on neid rohkem kui 1. Vist isegi 4. Mina sain osa nii viikingite laevukeste (Viking Ship Musemum) kui polaarekspeditsiooni (Fram Museum) muuseumist (seega kokku neljast kaks).
Viking Ship Musemum - üks kolmest paadist
Viikingite laevukeste muuseum loodab saada suure laienduse osaliseks, mis peaks valmima 2025 aasta kandis. Täna võis seal kohata vibratsiooni mõõdistajaid, kes ilmselt tegid miskit teadust, et teada saada, kui palju mõjutab aktiivne külastus nende laevukeste heaolu. Tõsi, laevukesi puutuda ei tohtinud, ainult vaadata. Silmadega vaadata.
Eks igaüks leiab oma muuseumi. Piletite hinnad vahemikus 80 - 100 NOK-i. Kui soetad turisti passi, siis osalt soodsam või tasuta (sisaldab ka linna transporti aga mitte laevasõitu sellele poolsaarele). Lisaks peaksid arvestama paadisõidu kulu, mis edasi-tagasi ja etteostetuna on 60 NOK-i. Seega võid muuseumite külastuse peale üsna kerge vaevaga kulutada 300 NOK-i. Eh, tavaline mulliga vesi maksab muuseumite juures juba 27 NOK-i. Jep, nii on.
Peale põgusat muuseumite külastust naasin kesklinna ja otsustasin mõtlema hakata söögile. Kuna seekordne EXPO ei näidanud mitte mingist küljest välja seda, et siin pastat süüa saab (tasuta või raha eest), siis tuli alternatiiv leida. Linn muidugi kihas inimestest ja söögikohtade valikust, ikkagi reede õhtu. Olles eemalt kiigates leidnud koha, kus ka pastat pakutakse, otsustasin maanduda. Tulemuseks oli see.
Mulle pole terava toidu vastu mitte midagi. Võib-olla nii igaks juhuks enne maratoni ei söö. Aga siin polnud muud valikut. Läksin ühe ja ainsama peale välja. Ütleme lihtsalt, - sain kanapallidega pasta. Väga vastandlike arvamusi tekitas see. Seda ennekõike nende kanapallide osas. Need ei olnud teravad, vaid lihtsalt äädikast läbi imbunud. Nii nimetan mina seda kastet, mida ilmselt oli kasutatud. Teadjamad teavad öelda ka selle täpsema nimetuse, mul meeles see pole. Alles ma neid ei jätnud aga iga tükiga soovisin, et see sisikonna paika jätab ja homset jooksu ära ei riku. Just see "äädikas". Sest kui ma nende kanapallidega ühele poole olin saanud, siis pasta ise, mis jääb kahjuks pildil peitu, oli keskmine või isegi üle keskmise. Lihtsalt need pallid, ma ütlen küll. Etteruttavalt võib öelda, et midagi hullu ei juhtunud, aga ma arvan, et gurmaanid poleks neid ära söönud. Mina aga olen harjunud mitte midagi alles jätma. Ka mitte sidruni koort :)
Reede õhtu toimus veel too 3K jooks. Üsna hiline start: 19:15. Nii mõnigi võttis seda jooksu kui soojendust järgmiseks päevaks.
Laupäev - maraton
Maratoni start oli 09:15. Kuna mul oli alla 10 minuti stardipaika, siis arvestasin, et hakkan liikuma 08:30. Seega üles 07:15, hommikusöök robotite teenindamisel ja stardipaika. Viimased maratonid olen hommikuti rohkem sööma hakanud. Aga kõik sõltub, palju aega stardini jääb. Nii ka seekord. Võtsin suhteliselt julgelt: munaputru, ube, võileiva katteid ja mis seal salata ka koogikesi. Mahl ja kohv.
Hommikune ilmajaam väitis telefoni vahendusel, et 13 kraadi. Seega tekkis suhteliselt julge tunne, et täna saab olema lühikeste ilm. Kilega ma siiski läksin ja vahetusriided võtsin igaks juhuks kaasa. Mingit suurt rabelemist stardipaigas polnud. Enne üheksat said rahulikult oma kotikese ära paigutada (pidid siis kasutama ametlikku, EXPO-lt saadud kotikest) ja stardikoridori liikuda.
Muideks, registreerimisel said valida oma eeldatava jooksu aja. Mina võtsin 3:30 - 3:45. Selle baasil paigutati mind esimesse stardigruppi (tegelikult neid kaks vaid oligi). Või noh, üks veel, eliidi klass, kes siis ilmselt kohalike hüvede nimel jooksid, keda paari saja ringis oli ja kes said stardipaugu 09:10. Enne neid saadeti teele ka ratastooliga osalejad.
Seega: 09:15 minu start (teise grupi start 09:20). Osalejate arv (registreerimiste järgi) oli üle 2'000. Start anti vaid maratoonaritele. Pooliku start oli alles 13:15 ning 10K start õhtul.
Väga suuri plaane ma jooksule ei teinud. Vaagisin vaid, kas võtta ühtlasem tempo või proovida veidi kiiremat algust ehk siis pool distantsi enam vähem rekordigraafikus, kusjuures rekordit mitte sihiks võttes aga siis sinna 5:05 min/km kanti (rekordiüritus oleks eeldanud alla 5:00 min/km tempos joosta) ja ülejäänud pool nii nagu jaksab, aga mitte hammas verel jätkates. Alternatiiviks oleks olnud pigem kevadel Viinis tehtu. Üsna ühtlane tempo, 5:15. Jäin siiski esimese variandi juurde. Ehkki protokollis oli näha, et esimesed 5K on tempos 5:15, tundus mulle (ja ka kella järgi), et see oli oluliselt kiirem (alla 5 min/km). No oli, kuidas oli. Ülejäänud osa siiski kulges rohkem seal 5:05 juures ja lõpp siis veidi aeglasemalt.
Oslo maratoni rada tähendas kahe identse ringi läbimist. Rajal oli iga 5K järel vaheaja fikseerimine, mis pakub põnevust vaid selles tähenduses, et teada saada, mitmes sa koha arvestuses jooksu alguses/lõpus olid. Ülejäänud arvestuse saab kella kasutaja nagunii jooksvalt kätte.
Raja esimene joogipunkt oli 5K peal (mälu järgi). No nii vara mina end veega ei koorma. Ilmselt pole siis ka 25 kraadises kuumuses kordagi jooksnud. Tüüpiliselt teen maratonide puhul kehavarude täiendamisega algust 8-10K juures. Geelivöösid ma puusadel ei kanna. Seega sõltun vaid korraldajate kraamist. Teine punkt oli ca 9K juures ja sealt edasi hakkasid punktid tulema juba tihedamalt. Võid nüüd aimata, et ka teine ring oli täpselt sama ehk siis vahetult enne esimese ringi lõppu oli küll joogipunkt, kui selle aga vahele jätsid, tuli järgmist omajagu oodata!
Menüüs (mitte küll igas punktis) oli vesi/spordijook/cola/banaan. Ühes punktis ka cola+kohv segatult. Teisel ringil ma seda juba vahele ei jätnud, ehkki vahetult enne (ca 1K) oli alles eelmine põhipunkt.
Banaani tarbisin 3-4 punktis (mõnele on see ehk oluline teadmine, et banaan oli koorimata :). Alustades seal 15K kandis. Lihtsalt tundsin, et peaks võtma, et muidu läheb ehk maitsemeel liiga vesiseks.
Rada ise kulges linna servas, omajagu ka veepiiril. Oli lõike, kus rada oli jagatud kaheks pooleks (edasi/tagasi). Enamjaolt asfalt. Üks lõik oli miskil kraabitud freespurul. Kui sealt ikka 2000 jalapaari kaks korda läbi jooksevad, siis kohati tundus see veidi pehme, aga lõik ise polnud õnneks pikk. Üheks lahedamaks osaks oli sadamaala. Täpsemalt merekonteinerite vaheline lõik. Just täpselt, jooksid läbi merekonteinerite koridori. Mõlemal pool servas konteinerite virnad. Mine tea, äkki Amsterdamis / Hamburgis on seda rohkem? Kuna see rada läbis ehitusjärgus arenduspiirkondi, siis pole kindel, kas järgnevatel aastatel need lõigud enam korduvad.
Rajal tervikuna olid mõned muusikalised vahepalad. Enamjaolt siiski DJ näol, kuid ühes kohas (ca 11 km) oli korralik metal-lava, kus võis kuulda/näha elusat muusikat. Meenub veel üks koht, kus DJ-le tegi tausta üksik saksofoni puhuja või oli see nüüd vastupidi, - tausta asi, ma mõtlen. Cool.
Minu jooks tervikuna oli viimaste aastate lihtsaim. Jah, väsimus tekib lõpuosas alati aga see võib olla kord mugavam ning kord jälle mitte. Suuri tagasilööke polnud. Kui siis - teise ringi tõus, mis oli veidi väsimust tekitav (36 km, ehk siis esimesel ringil 15 km peal), kuid peale joogipunkti (mäe otsas) tuli sujuvalt sellest mäest alla joosta ja seal sai juba taas sellise keriva jooksusammu sisse. Temperatuuri järkjärguline tõus jooksu edenedes ei seganud. Ülekuumenemise ohtu ei tekkinud. Kuigi nuustikuid siin ei pakutud, siis mõnes joogipunktis said veenõust peale-kallamis-teenust tellida.
Finišeerimine toimus sinisel vaibal. Eemalt vaibale lähenedes, mingit suurt üldkella ma ei märganud, mistõttu oligi hea rahulik lõpetamine (ehk siis ei pidanud sekundipügalaid taga ajama hakkama).
"Põhjamaade pakett"
Finišeerija paketti kuulus medal ja ohtralt Red Bull-i. Ei joo seda laadi kraami aga kui kotist leiad, siis prügikasti ka ei viska. Taastumisalal väga aega ei viitnud. Ehkki ilm oli soe ja enesetunne väga hea, võtsin sammud pagasipunkti ja sealt juba hotelli, et peale kiiret vahetust tagasi linnas olla.
Laupäevase lisategevusena plaanisin üht fjordide vahelist paadisõitu. Eeldasin, et need piletid on rohke rahvamassi tõttu välja müüdud. Aga vot ei olnud. Ning täpselt 2 h mereprogramm võiski alata. Ja mis seal salata, lindistus näitas, et matk kestiski täpselt 2 h. Rahvast paadil oli roodu aga kõik said ikkagi istuma. Lõbusõidu eest pidi välja käima 285 NOK-i.
Tagumised 2 on need lõbusõidu paadid,
esimene (poolikuna) aga muuseumitesse viiv laevuke
Minu laupäeva jäi aga suures osas lõpetama õhtusöök ühe norraka pere juures, keda alles esmaspäeval olin Soomes koolitanud. Jah, maailm ongi väike.
Hilisõhtune tiir kesklinnas aga näitas, et elu käib siin nagu igas teise suurlinnas. Soe ilm seda kõike ka soosis. Maratoni rada meenutasid osalt veel hilisõhtusedki kaadrid. Ilmselt nende terasaedade äravedamisega väga ei rutatud (loe: jäeti hetkele, kui möll vaibub).
Pühapäev - tagasilend
Minu tagasilend oli 8:55 hommikul. See tähendas ca 06:30 liikuma hakkamist, et 1.5 h varem lennujaamas olla. Paraku hotelli hommikusöök on nädalavahetusel alates kell 08:00. Seega robotiga ma enam suhelda ei saanud. Aga muu kõik toimis. Rongid sõitsid plaani järgi ja lennujaama jõudsin. Tagasilennuteenust pakkus Norwegian. Tegemist on odavlennufirmaga ja pagasi suurust siin tõesti kontrolliti. Ja kui ikka raamide vahele ei mahtunud või tabati ülekaal, siis 400 NOK-i lisaraha! Galaxy Note7-ga siin probleeme polnud, kui omasid, siis keelatud polnud ja lisaraha ei küsitud :)
---
gorunning!