Budapest Marathon (2017)
17. Budapest Marathon (Ungari) - 15. oktoober, 2017 (pühapäev)
Maratoni ametlik veebileht: https://marathon.runinbudapest.com/
Koht/kaart/raja skeem: Google Earth
Raja profiil: lauge, sildadele jooksud kerge tõusuga
Stardiaeg: 09:30 (plokkide kaupa)
Osavõtjaid: 5'413
Korraldus: 5/5
Raja kirjeldus: Avar, pikalt Doonau äärsetel teedel/kergliiklusteedel, minimaalsed tõusumeetrid, hunnitud vaated.
Ilmaolud: 14-20 kraadi (stardihetkel vähem, peale lõunat ikka palav), päike
Statistika
Aeg / võitja aeg: 3:48:33 / 2:20:21 (Józsa Gábor, HUN)
Koht / lõpetajaid kokku: 1'335 / 5'413
Koht eestlaste seas / kokku: 5 / 8
Osalenud riikide arv: 79
Eelarve 2017.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Registreerimine: 75 € (registreerimine augusti lõpus)
Transport (lennuk): 210 € (Nordica / Lot)
Hotell (3 ööd): 251 € (Star City Hotel)
Ettevalmistus
Miks Budapest? Augusti lõpus oli mõte selge, et ühe välismaratoni peab sel aastal plaani võtma. Kuna suurt mahtu teinud polnud (juuli-august), siis saigi otsitud oktoobrisse. Zagreb ning Budapest tundusid kõige paremini haakuvat. Valik läks ikkagi Budapesti kasuks, kuna üritusel tundus olevat rohkem jumet ja mis seal salata, ka reklaam oli märksa parem (loe: Zagreb lihtsalt lükkub minu kalendris edasi). Zagreb kattus ka Viljandi linnajooksu nädalavahetusega, kus on saanud võimalusel ikka käia. Aga see ei olnud määrav. Registreerimine koos majutuse ja lennupiletitega sai tehtud augusti lõpus. Sisuliselt viimasel päeval enne järgmist stardimaksu tõusu. Tõsi, need hinnatõusud ei olnud väga suured. Ka kõige varasem registreerimine oleks andnud vaid ca 10 € säästu. Kohapeal oleks saanud registreerida aga alati see nii olla ei pruugi, kuna limiit võib enne täis saada. Majutuse ning lennupiletite tellimise osas suuri üllatusi polnud. Ööbimiseks sai leitud üsna stardipaigale lähedal asuv koht (ca 15-20 minutit kõmpimist). Hinnaskaala vast Ungari kohta veidi kõrge (väidetavalt võiks hotelli toa saada 45-50 € kanti/öö). Aga võis aimata, et hinnatase oli ka üritusest otseselt sõltuv. Üllatus-üllatus, üldjuhul on kõik sellised kohad teisi jooksjaid täis. Nii ka seekord, kui veidi ajas ette rutata. Ja see on minu arust sedalaadsete majutuste juures isegi positiivne. Teiste kannatajatega koos. Ülaltoodud hind sisaldab ka turistimaksu, mis oli 2.5 € öö kohta. Ka lennupiletite hankimisega probleeme ei tekkinud. Selline tüüpiline 200+ € hinnaklass jäi vähemasti bookinghouse.com väitel kõige madalamaks, mida saada. Ühe vahemaandumisega Varssavis ja vägagi mõistlikud ooteajad (1.5 - 2 h). Lisaks ka asjaolu, et väljalend polnud väga varajane (09:00).
Ilmselgelt, kui oled maratonile registreerunud, siis mõtled rohkem ka pikemate jooksude vajadusele. Samas, teab mis palju ma neid ei teinud. Perioodi jooksul 24 + 29 + 32 km. See viimane, ehk kõige pikem jäi 1 kuu enne maratoni. Rohkem sai tehtud aga 21 km otsi ja neid nädalas ikka stabiilset kaks korda (erinevas tempos). September/oktoober andis pulss nii-öelda maksimumini ajada Kahe silla jooksul ning Viljandi linnajooksul (või vähemasti sinna lähedale). Need täitsid sisuliselt minu kiirete jooksude rolle.
Septembri keskpaigast kuni maratonini ma pulsivööd treeningutel ei kasutanud, mistõttu VOmax indeks teeb "kõva" kukkumise. Lihtsalt ei viitsinud pulsivööd kanda.
Reede - väljalend, EXPO
On üsna tavaline, et ma üritan veidi kohapealseks olemiseks ka aega võtta, mistõttu kui maraton ise on pühapäev, siis väljalennupäevaks valin tavaliselt reede. Õnneks väljalend väga vara polnud ja und jagus kogu ööks (vastupidiselt neile kordadele, kus tuleb ärgata üüratult vara ja alateadvus ei lase lihtsalt magada?). Äraantavat pagasit minu lennupilet ei sisaldanud, mistõttu tuli hakkama saada kompaktselt. See tähendab, et seljakotti pidid asjad ära mahtuma. Tavaliselt mahuvadki. Eriti olukorras kui vahetult enne väljalendu terendab sind selline ilmaprognoos.
Mõnikord lihtsalt veab ilmaga. See säästis nii mõnegi ruutsentimeetri minu seljakotist, kuna igaks-juhuks jooksuriideid polnud vaja kaasa võtta. Seljakoti mahuprobleem on aga pigem tagasilennuga ja mitte asjaolul, et kõvasti nänni kohapealt ostaks, vaid lihtsalt asjad tunduvat olevat paisunud ja ei taha enam ära mahtuda. Check-in sai tehtud eelmisel õhtul, Lot Polish Airlines veebilehe kaudu. Sujus tõrgeteta nii nagu ka lennu peale saamine. Vähemasti minek ei põhjustanud suuri ajalisi nihkeid. Lennugraafik pidas paika. Kahju ainult, et see Nordica-Lot sümbioos reisijaid bussiga lennuki peale tassivad. Ilmselt säästurežiim, aga huvitav kui palju? Mõlemad lennuotsad teenindati 2+2 masinatega. Mingit luksust väga loota ei maksa. Tõsi, jalaruumi on neis lennukites piisavalt, aga vaid juhul kui inimesed kogu oma varandust lennukisse kaasa ei tassi ja kõik üleval olevad boksid nodi täis saavad ja sa oma enda kotikese eesoleva istme alla pead suruma. Sellegi poolest, lennuotsad on lühikesed (mõlemad veidi üle 1h). Elad üle! Olles tavareisija, tasuta pardateenindust ei maksa loota. Jah, kohvi/teed ja ühe vahvliküpsise saad, nagu lennukompanii oma raadiosaatjates ütleb, see on: "Complimentary". Mis muud, kui naerata, ole õnnelik ja võta vastu! Kohv seekord suurem asi polnud. Mustana. Aga vahvliküpsis oli OK. Ehkki võib etteruttavalt öelda, et neid oli neil tellitud suurem kogus ja seda sama said sa mõlemal otsal ning ka tagasi tulles. Ühesõnaga minu esimene lend Nordica-Lot koosluses.
Veidi peale keskpäeva oligi Budapesti lennujaamas ja valmis linna poole liikuma. Lennujaam on linnast eemal. Hotelli registreerimisel said eraldi ära märkida ka transpordisoovi. Nimelt on väga popp, et tellid takso ja mitme inimese kohta ei ole see teab mis suur kulu. Suurusjärk, mis mulle hotellist e-kirja teel saadeti, oli 8000 HUF (1 EUR = ca 300 HUF). Kauguse 20 km kohta see polegi vast kallis. Mugavus ka ehk maksab miskit. Samas läksin mina Budapest Card peale välja (~10'000 HUF, 72 tundi). Selle saad ka veebist osta, ja paar eurot peaksid sellega säästma aga saad ka lennujaamast selle haarata.
Tasub vahet teha, et see Budapest Card on ühistransport + mõned soodustused veel. Alternatiivina on ka veel nn kohaliku ühistranspordi kaart, mis toob kaasa ca 2.5x väiksema kulu (nt 4200 HUF/72h), kuid lisavõimalusteta. Ja alati võid reisida ka üksikpiletiga. Lennujaamast kesklinna on sul neid vaja kahte tükki. Kuna esmalt liigud lennujaamast bussiga (200E) ja seejärel jätkad juba metrooga (M3) kesklinna (metroo ei ulatu lennujaamani). Kulu ca 700 HUF. Väidetavalt peaks kuskilt saama ka nn 1h pileti, aga see on mõeldud rohkem metroode vahetamiseks. Tagasi tulles sama lugu. Kirjade järgi pidavat ka mingi ekspress-bussiliin liikuma (ilma ümberistumiseta, number 100E). Selle viimase peale misiganes turismikaardiga ei maksa ronida. Need seal ei kehti. Pilet täitsa omaette ja suurusjärk 1000 HUF/ots. Ajakulu buss+metroo on 1 h ringi täpselt, kui kesklinn on lõpp-peatuseks. Mina seda Budapest Card kulu tagasi ei teeninud, sest õnnetuseks kaotasin ma osa selle väärtusest asjaolul, et tagasituleku jaoks pidin soetama ikkagi ka üheotsa pileti, kuna õhtusele lennule oleks muidu liiga vara lennujaama pidanud sõitma. Ilmselt tasubki pigem see kaart soetada kui plaanid vähemasti ühte lisaväärtust kasutada või siis ohjeldamatult metrooga tahad sõita. Mina näiteks sain spaas soodustust (muideks üks spa on selle kaardiga ka täitsa tasuta - Buda linnaosas, aga kontrolli veebist kehtivat soodustuste nimekirja enne kui otsustad).
Hotelli jõudsin seega ca 14:00 paiku. Suured toad ja kõrge laed... aga üliväike telekas. Nii võib vist minu toa kokku võtta.
Hotelli minibaari hinnakirja ma isegi ei vaadanud. Aga see oli olemas. Vähemasti laua peal olev veepudel reetis mõningase hinnaklassi. Poolteiseliitrine veepudel 400 HUF-i. Poes saad selle 100 HUF-iga. Jah, vesi on poes siin odav. Ei tea, kas kraanivesi pole joodav? Ei proovinud.
Kuna nn Maratoni EXPO oli samas kohas, kus start, siis hotellist oli sinna visata mõned sajad meetrid. No hästi, ütleme kilomeetrit kaks. Aga seda "nn" ei pannud ma reedese päeva tähenduses niisama juurde. Sest sisuliselt oligi selline numbri kättesaamise telk ja paar teenust/kaupa pakkuvat telki veel. Ja kõik.
Ülejäänund olid oma telgi püstitamisega hiljaks jäänud ja nagu selgus järgmine päev, ilmselt polnud neil seda varem ka mõttes olnud, sest ju nad eeldasid, et massid tulevad laupäeval. Ja nii tegelikult ka oli, kui veidi ajas ette rutata. Mitte et nüüd EXPO kvaliteet suuresti kasvas, aga kvantiteet küll.
Seega reedel, kui oma numbri kätte sain, võis praktiliselt kohe ka edasi liikuda. Suuri plaane ei teinud. Stardipaik kattus suuruselt teise rohealaga (City Park) ja töllerdasin seal risti ja põiki. Vahepeal ühtteist hammustades või õlitades. Ilm oli ju mõnusalt soe!
Ei ole uurinud aga mingil põhjusel see veekogu, mis keset seda parki istub, polegi nagu veekogu kogu ilus. Kohati tundus, et seda kasutatakse autoparklana? Või olid mingid rekonstruktsioonitööd pooleli? Mine võta kinni. Aga ära Googlit igaks juhuks usu, kui näitab sulle lahmakat veesilma ja kohale jõudes pead hoopis pettuma.
Vesi oli olemas küll aga mitte selles pildi osas :) Nimelt jääb veekogu äärde ja täitsa päris veega ka üks ilusake lossike.
Reedene päev kujunes lühikeseks. Kesklinna ei hakanud sõitma ja seega kella kuueks õhtul võis tagasi hotellis olla küll.
Laupäev - päev enne maratoni
Laupäev - päev enne maratoni
Äratus 08:05. Uni oli hea. Voodid ehk veidi kitsad on, aga sai hakkama. Hommikusöök hinna sees, ja see oli tip-top viisakas. Munaputru, vinkut, erinevaid lõike ja saiakesi. Esimene kohvikogemus oli kehvake. Lahja oli. Maitset nagu väga polnud. Sama seis oli ka nn mahladega, liiga vesised (lahjendatud ikka korralikult). Aga siis nägin üht nippi kui uut kohvilaari võtma läksin (no lahja küll aga ikkagi). Nimelt tuli tass täita lihtsalt espresso nupu abil. See tähendas kahte järjestikust vajutamist. See maitse oli tunduvalt parem ja selle egiidi all läksid ka ülejäänud hommikud. Vabandust, kui nüüd hotelli pidajad seda peaks lugema.
Tunnikeseks lebama ja traditsioonilisele soojendusjooksule, mida enne enamus maratonijookse ikka on saanud teha. Eesmärgiks ca 3.2 km või veidi rohkem. Arvestades piirkonda, sobitus ümber eelmainitud pargi jooksmine (mitte küll päris ümber, oleks pikale läinud) suurepäraselt. Kokku tuli veidi üle nelja.
Seejärel kerge värskendus ja taas EXPO. Peamine põhjus, süüa registreerimise hinna sees olev pasta (vaid laupäev seda pakuti, kella 11:00 - 17:00). Ikka tahtis näha, millega seekord üllatatakse. Hall oli suur ja ruumi puudust väga kurta ei saanud. Järjekordi ka polnud.
Veidi nüri oli see, et kirjade järgi pidid oma numbri taas kaasa tassima, sest seda oli vaja pasta pileti lunastamiseks (tehti must rist numbri tagaküljele ja ulatati pilet). Miks see pilet ei võinud olla kohe stardimaterjali hulgas? Sellest ma aru ei saa. Tulemus oli see, et pidin lihtsalt oma numbri taas hotellist kaasa haarama ja väikse tripi talle korraldama. Hoolimata kõigest, kõik töötas, ja pasta sai söödud.
Igaks juhuks ütlen, et õlu oli vabatahtlik. Võisid ka vett või muud juua võtta. Valida oli kahe pasta vahel (penne ja spagetid). Maitses selliselt keskpäraselt. Pasta siis.
Peale kõhutäit tiirutas nüüd juba inimkuhjadega täitunud EXPO alal. Üht-teist oli juurde tekkinud aga midagi väga tähelepanuväärset polnud. Ahsoo, ostsin endale uue nokatsi, sest kuuma ilma arvestades ma ilma selleta ei tahtnud rajale minna ja see, mis kaasa võetud, oli kuidagi kohmakas (loe: pole enne pikkasid distantse sellega jooksnud). Hinnaks 6500 HUF-i. Mitte just kõige odavam. Aga ehk kestab ka.
Üks asi oli veel, mida varem pole kohanud. Nimelt kõikide startijate nimekirjad olid avalikult stendidele välja pandud. Otsimine oleks peaaegu silmanägemise ära võtnud, sest päike säras ikka korralikult (pildilt see muidugi nii välja ei paista).
Ja otsa see EXPO saigi. Tagasi hotelli ja seejärel juba kesklinna poole teele. Kus oli plaanis lihtsalt niisama kultuuriga tutvuda ja ehk üks teinegi pasta veel süüa.
Sellega pead muidugi arvestama, et sa igale asjale, mida kelner küsib, sina "jaatavalt" ei vasta. Näiteks õnnestus minul tellida lausa kahel korral (õnneks erinevatel päevadel) mingi kohalik kurgusoojendajast-aperatiiv. No ei olnud vaja. Tegelt ka ei olnud vaja. Aga alles ka ei jätnud. Ilmselt tänutäheks toodi peale arve saamist veel üks (grappa). Tegelikult oleks suurepäraselt ka ilma hakkama saanud aga siin on ilmselt nii tavaks. Muideks, paljudes söögikohtades pannakse kaardiga maksmisel tipp kohe otsa (10-12%). Mingis mõttes mugavam, aga see ei ole reegel. Seega tasub tšekki vaadata ja püüda sellelt lugeda niipalju kui on arusaadav aga mitte liiga pikalt ka põrnitsema jääda. Sõltuvalt asukohast, on hinnad erinevad. Pastad näiteks 2300 - 3600 HUF kanti. Tänavamenüü saab aga ka alla 1000 HUFi kätte.
Ei venita neid maratonieelseid päevi pikaks. Seega võis kella seitsme paiku õhtul ka tagasi hotellis olla.
Maratoni start 09:30, aga pakihoid kirjade järgi avatud 09:00ni. Kuna stardipaika üsna pisike maa, siis arvestasingi hotellist liikuma hakkamist 08:30 peale. Äratus kell 07:05. Ülihea uni oli. Ammu pole enne maratoni nii maganud. Korralik hommikusöök, ei teinud väga erisusi või kompromisse. Tõsi, seda veelaadset mahla ma ei võtnud. Kohvi sai ikka espresso nupu alt. Peale hommikusööki kerge vedelemine, riided selga ja minek. Numbri küljest tuli veel ettevaatlikult ära rebida äraantava koti tarvis mõeldud numbririba. Seda ei saanud kleepida aga tuli haaknõelu kasutada.
Stardipaiga melu oli selleks ajaks kui mina kohale jõudsin juba äraütlemata suur. Rahvast oli palju. Ehkki maratoni stardis oli veidi üle 5000, siis lisaks neile ka maratoni teatejooksjad ja ilmselt sõpru/tuttavaid ikka ka. Täpselt kell 09:00 andsin mina oma pambu pakihoidu ja läksin otsisin päikesepoolse murulapi. Oli tunda, et ilm läheb soojaks!
Stardikoridore oli üks ja jagatuna plokkidesse. Kusjuures oma ploki valisid sa registreerimise ajal, märkides oma hinnangulise lõpuaja. Mina panin 03:30 - 03:45, seega sattusin kolmandasse gruppi ja see number oli märgitud ka sinu rinnanumbrile. Korra isegi mõtlesin (veel enne kui seda numbrit oma rinnanumbril nägin), et äkki stardiks eestpoolt? Siiski mitte.
Seadsin eesmärgiks joosta alguses 5 min/km tempos. Teadsin, et 21 km nii probleemi pole ja ilmselt ka 25 km. Seejärel võtaksin juba stiilis, vaatan kuidas enesetunne on. Rekordeid ei plaani ja seega pole nagu vahet, kas lõpetada 5, 10 või 20 minutit hiljem. Seega, ei mingit rekordigraafikut või rapsimist. Stardipaugust joone ületuseni võis kuluda üle 2 minuti. Aga arvestus käis nagunii netoajas. Kohe esimesel kilomeetril nägin ühe selja peal kirja www.jooks.ee. Võtsin kõrvale, ja hoolimata sellest, et tal olid klapid peast, küsisin "Eestist?". Sain jaatava vastuse. Paar sõna juttu puhutud ja üksteisele jõudu soovitud, lasin omas tempos edasi.
Kui algselt, enne maratonile registreerumist, rajaga tutvus, tundus, et ehkki üks ring, on korduvaid lõike ja selliseid ussijätke (jooksed edasi ja varsti teed tagasipöörde ja sama teed praktiliselt tagasi) üksjagu. Siiski, kui rajal olid, ei olnud need naa kohutavad midagi, sest osaliselt kasutas rada erinevaid tasapindu (näiteks ühe suuna jooksid mööda jõeäärset ja teise suuna veidi kõrgemalt, sõidutee tasapinnas). Kaardilt paistis see aga kõik üks.
Maalilisi rajalõike on mitmeid. Üsna alguses on maratoni promo materjalides kajastatud silla ületus (Széchenyi kettsild, joostud: 3.5 km), tunneli läbimine (Buda Castle tunnel, joostud 5.5 km) ja siis need hunnitud vaated kui hakkad piki Doonau serva kütma (allolev pilt ca ~ 9 km).
Ja seda kindlasti alguses, kui on aega seda kõike endasse imeda (loe: pole veel väsinud). Parlamendi hoone näiteks (15-16 km). Fantast. Tavaliselt on sellised põhihooned alati remondis, tellingutega kaetud jne. Aga see seekord ei olnud.
Margareti saar oli ka teistmoodi. Enne kui 21 km täis sai, jõudis ka selle ühest otsast teise läbi joosta. Hea varjuline koht, kui tead, et kuumuse eest pääsu ei ole.
Joogipunkte vähemasti alguses oli omajagu. Mina alustasin ca 11 km pealt. Veidi nuriseda võis selle üle, et need olid kohati väga ebakorrapäraste vahemikena. Jah, max 4 km on selline tavapärane, ja kui sellega arvestada, siis see oli täidetud. Samas mõnikord oli ka 2 km tagant ja see tekitas segadust, sest kõiki vahejaamu pähe küll ei tahtnud õppida ja seega mingis mõttes ka kerges hirmus (sest ilm oli palav) tegidki taas peatuse juba igas punktis, kui kilomeetreid 21 ja rohkem hakkas tiksuma (pilt ca ~ 28 km).
Joogi/ampsu valik oli korralik. Mõnusalt pikaks venitatud alad ja ummikuid ei tekkinud (vastupidiselt mõnele maratonile, kus see on nii lühike jupp ja varsti on puntratants koos). Vett, seejärel energiajooki, siis banaani/glükoosi/sidrunit ja jälle vett. Topsidest. Hilisemates punktides, peale 30ndat kilomeetrit lisandusid veel coca-cola ja magneesiumi joogid (pole varem kogenud eraldi joogina, ikka energiajoogi osana). Ja nii ta läks lõpuni välja.
Väsimus võttis võimust 30ndaks kilomeetriks. Palavus. Ja see ilmselt polnud lihtsalt palavustunne, vaid oligi palav (pilt ca ~ 40 km)
Ma hakkasin nokatsit vees kastma igas joogipunktis. Jah, selleks olid omaette vaadid lisatud kohe teeniduspunkti alguses. See veidi lohutas, aga mitte päris. Joogipunkte hakkasin läbima rahulikult, käies, samal ajal juues või siis banaani tükki kurku libistades. Veidike kahju oli, aga mitte miski ei sundinud ka hambad ristis tempot hoidma. Pigem vaikselt langevas tempos. Ennekõike reie pealsed olid need, mis väsimuse tundemärke andsid. Millest? Ei tea. Aga mõnikord on lihtsalt kergem ja teinekord raskem. Sellega peabki leppima. Ja kuna suuri eesmärke ei seadnud, jõudsin ikka joostes lõpuni.
Aga korralik ajakadu teises pooles oli. Keskmine tempo: 5:25 min/km.
Finiši ala, see mis kõigile avatud, oli suur ja avar. Ikkagi park. Veidi aega vedeles. Seejärel oma riidepambu järele ja sealt omakorda hotelli. Võttis veidi aega, enne kui stardipaika tagasi jõudsin, et mõned videoklipid veel teha, kuid tõsi, põhimass oli selleks ajaks ikkagi juba läinud. Hiljaks olin jäänud!
Esmaspäev - spa ja tagasilend
Minu tagasilennuaeg oli õhtu kell viis. Seega mugavalt aega, et veeta päeva esimene pool veel Budapestis. Äratus endiselt 07:05, tavapärane hommikusöök. Enne hotellitoast väljumist panin kokku väikese motivatsioonipaketi hotelli järgmisele külalisele (ilmselt toateenindaja). See kõik lihtsalt poleks mahtunud kotti.
Hotellist kirjutasin end välja kella 09:00ks ja seejärel sammud spaasse. Valik langes lähedal asuvale (ikka selles samas pargis, kus ka maratoni start) Széchenyi ravitermidele. Tasub minna enne lõunat, sest kella 12ks on see mistahes heal, suvehõngulisel päeval, rahvast täis. Vähemasti see on minu kokkuvõte, kui võrrelda vahemikku 10:00 - 12:30. Iga 15 minuti tagant oli tunda, et läheb järjest kitsamaks. Basseine jagub, mida katsuda kogu keha või vaid varbaga. Budapest Card andis ka 20% soodustust (tavapilet 5100 - 5600 HUF). Samas arvesta, et käterätt ei kuulu hinna sisse, mistõttu on mõistlik seda külastada näiteks hotelli omaga (samas mina olin ennast selleks hetkeks juba välja registreerinud). Räti eest saad veel 3000 HUF-i võrra oma rahakoti kergemaks. Jah, see jääb sulle, kui sa tahad seda lennukisse kaasa võtta!
Kella üheks oli juba piisavalt vedeletud, mistõttu võis vaikselt kesklinna poole liikuda, kus ehk ka kerge eine veel võtta. Jala visates mõned kilomeetrid. Sattusin VakVarjú nimelisse kohta. Koht ise on mõnus, guljašigi sai lõpuks ära proovida. Aitäh koha soovitajatele!
Peale kõhutäit juba metroosse. Ostsin kaks üksikpiletit, et nendega lennujaama põrutada (metroo + buss). Lennugraafik pidas ka tagasilennul paika. Ikka see sama, complimentary kohv ja vahvliküpsis.
Uute lugudeni...
---
gorunning!