Polar Freak
Umbes täpselt kaks aastat tagasi sai oma esimesele Polar kellale (RS800) eluvaim sisse puhutud. Ja nüüd oli taas aeg seda sama teha. Nimelt jõudis lettidele Polar-i uus multispordi kellavidin Vantage V, mille uuenduslikuks pooleks on nii pulsi mõõtmine randmelt kui ka võimsuse arvutamine käe liikumise järgi. Pulsi mõõtmine on uuenduslik Polar-i tähendusees, kuid võimsuse arvutamine on uuenduslik ka võrdlusena teiste tootjatega. Oli põhjus teha taas üks vägikaikavedamine.
Testis Polar RS800, Polar V800 ning Polar Vantage V. Egas nende ladumine korraga ühele käele ei õnnestunud. Tuli teine appi võtta.
Lisaks kelladele tuli ka muud viled ehk siis varasemad andurid üles otsida. Kaks pulsivööd (RS800 ja V800 tarvis) ning kaks eraldi sammuandurit.
Testis Polar RS800, Polar V800 ning Polar Vantage V. Egas nende ladumine korraga ühele käele ei õnnestunud. Tuli teine appi võtta.
Ja viimaks veel võimsuse andur. V800 töötab omaette anduriga ja seda saab väga paljudele kelladele juurde osta. Tootjaks: Stryd (eelmisel pildil paremal sussil). Uskumatu aga kõik andurid läksid ludinal tööle, ainult ühele oli vaja uus patarei otsida.
Tõsi ta oli, et kõige parem ilm testimiseks polnud. Lumelörts ja üksjagu libedust. Kuna plaan testida pulsi graafikut olukorras, kus teed kergeid kiirendusi, siis libe tee on pigem takistuseks. Kui just ei oska niimoodi joosta nagu Nicholas Romanov.
Ring ise ei olnud pikk. Ligi 7 km. Esmapilgul ükski andur jooksu ajal üles ei öelnud ning ka kellad sai enam vähem korraga kinni pandud (ca 1 s erinevus muidugi sees on aga kaob arvutuste käigus ära). Järgnes andmete ülekanne. Kui V800 ja Vantage V käib asi lihtsalt (telefoni äpiga Polar Flow teenusesse), siis RS800 töötab vaid infrapunaga. Ja oh imet, esimene 30 minutit kulus selleks, et miks infrapuna andur (USB liidesega) tööle ei hakka. Siis aga selgus tõsiasi, et Windows 10-ga on infrapuna ülekanne kinni keeratud ja mingit lihtsat juhist ma ei leidnud, et seda tööle saada (muideks pulka ise arvuti tunnistas aga kõik muu oli lukus).
Ja kui aus olla, siis veel 2 aastat tagasi kasutasin ma tõepoolest Windows 8.1 masinat, kus asi töötas ludinal. Üks asi on infrapuna, teine asi on Polar-i tarkvara, mis need andmed vastu võtab. Ehkki kunagi sai kasutatud ka Polar Personal Trainer veebikeskkonda, siis sedakorda sai mindud lihtsamat teed pidi. Või teistpidi pannes, isegi ajaloolisemat tarkvara - Polar ProTrainer 5.
Andmete kättesaamisega oli juba pool töövõitu saavutatud. Jäi üle teha pisike analüüs. Teeme esmalt keskmiste tulemuste kokkuvõtte. Põhifookuses nii vahemaa, sammusagedus aga mõistagi ka pulss ja võimsus:
Keskmiste, max/min osas on numbrid väga sarnased. Erinevus on vaid võimsuse arvutuses, sest tegemist on erinevate tehnoloogiatega ja siin ei ole tegelikult oluline, mis "lävendil" sa jooksed, vaid oluline on teada saada sellega kaasnevat ülemist ja alumist piiri. Muidugi tuleb rõhutada, et kui treenid ühe anduriga, siis numbreid teise anduriga joostes üle kanda ei saa! Mõningane erinevus on ka kalorikulus. Ilmselt on algoritmid saanud aja jooksul täiendust.
Aga liigume edasi ja vaatame graafikuid. Alustame pulsiga.
Üldine trend näitab, et Vantage V kipub kiirendustele veidi aeglasemalt reageerima ja ka kerged erinevused on max/min pulsi osas. See ei ole üllatus, vaid pigem oodatud tulemus - kinnitus. Seega kui soovid teha lõike, siis võib lõigu keskmine pulss olla veidi erinev, samas on näha, et taastumine, milles siis pulsi jooned enam vähem taas kokku lähevad, on ca 10 sekundit. Teise/kolmanda sprindilõigu juures võib väita, et Vantage V pulsi kokkujooksmine järgib üht ja sama loogikat, kukub esmalt veidi rohkem alla kui vaja, ja siis läheb pulsivöö poolt mõõdetuga üsna hästi kokku. Aga olgem ausad, erinevus on ikkagi marginaalne ja sedasorti täpsus või täpsuse puudumine oluline vaid vähestel juhtudel. Kui meeles seisab, siis võiks võrdlusena veel ühe pikema sprindiseeria teha. Kunagi kevadel.
Aga liigume nüüd sammusageduse juurde. Sammusagedus on ennekõike oluline jooksutehnika juures. Hea on kui see ligi 85-90 sammupaari/minutis kanti jääb, kuid kui seda kõike guugeldada, siis võid leida vastuseid, kus selle numbri järgimist ka mõttetuks peetakse. Igalühel oma tehnika! Alloleval pildil on vaadatud samme/minutis (ehk siis 2 x vasak või vasak+parem - mõlema jala summaarne väärtus).
Olgu veelkord öeldud, Vantage V mõõdab käe liikumise järgi. Samas kui RS800 ning V800 sel korral jala andurite kaudu (V800 suudab seda teha ka randmelt ja selle kohta võib taas varasemat kirjutist lugeda). Kui keskmise lõikes suuri erinevusi pole, siis dünaamikas hakkab ühtteist silma. Esimese sprindi eel ja järel olid kõndimise pausid, mistõttu ärakukkumine on loogiline. Kui osad teravikud on pigem tingitud sellest, et hoidsid vahepeal jää peal liueldes taas tasakaalu ja seega käe liikumine ei olnud stabiilne, siis ei saaks öelda, et RS800 vimkavaba oleks. Ka jalad võivad libedusega teha trikke. Mis seal salata, keskmise tähenduses tasandatakse need sakid ära ja tegelikult ei oma need sakid suurt tähendust. Pealegi on meie peamine eesmärk võrrelda kõiki koos. Seega, graafikud tervikuna jooksevad üsna hästi kokku kui mõned tipud välja arvata, mis võivad seekord olla põhjustatud ka tee libedusest. Näiteks viimane ehk kolmas sprint sai tehtud puhtalt sõiduteel (ohutus kohas), must asfalt ja graafikute kokkulangemine on ka väga hea, sest nii käed kui jalad said normaalselt töötada.
Viimase nüansina võtame ette võimsuse (ingl running power).
Kahjuks peab RS800 siin võrdlusest välja langema, sest sel hetkel polnud antud tehnoloogiat veel leiutatud. Vähemasti mitte sellist, mis Polariga ühilduks. V800 osas nagu varem mainitud, on kasutusel teise ettevõtte, Stryd, andur. Üldiselt loetakse seda üsna heaks vidinaks. Samas on kuulda kõlakaid, et 2019. aasta esimeses pooles võib Stryd välja tulla millegi uuega. Vantage V tutvustas aga võimsuse arvutamist käe liikumise järgi. Eks seda võis pidada ka järgmiseks loogiliseks sammuks Polari tehnoloogias, kuna varasemalt oli V800 tulnud ju välja randmelt sammusageduse arvutamisega. Võimsuse olemusest jooksmisel on kirjutatud üksjagu raamatuid. Kui lühidalt kokku võtta, siis öeldakse, et unusta pulss ning unusta jooksu tempo. Õige on treenida võimsuse järgi, sest sellisel juhul lülitad sa pulsi/tempo eripärad välja, mis kõige selgemalt avalduvad näiteks raskel pinnasel joostes. Võimsuse järgi võidki "aeglasemalt" joosta, sest saad väiksema tempoga kätte sama koormuse. Muidugi me räägime sarnastest jooksudest, mitte nii, et võrdleme lõigutrenni pikema otsaga.
Aga nüüd polar-full-load-taigna-rulliga rajale rullima!
---
gorunning!