Running in Dubai (2021)

See minipostitus on pigem ajendatud sellest, et igal pool ei ole jooksuradade leidmine teab mis lihtne. Ei ole ka motiveeriv kui Google näiteks konstantselt ütleb, et jala (loe: ka mitte joostes) ei pääse Palm Jumeirah saarele!

Ehk siis kui üritad kasvõi sellele keskmisele osale saada, ka siis ei näidata mingitki rada/võimalust. Jah, see ülemine kaar on ligipääsetav vaid monorailiga / autoga. See selleks. Sinna me veel jõuame. Ühesõnaga, olles Dubais (EXPO ja muude ettevõtete külastused), siis tasub jooksusussid sellest hoolimata kaasa võtta ja teha veidi eeltööd ehk ka otsinguid, mis võtaks kokku jooksurajad Dubais. Ühe sellise veebilehe ma ka leidsin (guugelda kasvõi "running in dubai"). Mõistagi sõltub radade valik vägagi sellest, kui kaugel sa ööbid/peatud. Ma ei ole väga kindel nendes väidetes, et Dubais nüüd iga sõidutee kõrval joosta saab. Pigem tekkis selle 10 veedetud päeva jooksul skepsis, et jah, avastada võid aga pigem mitte neid kõnniteid otsides, vaid liikudes otsejoones mõne proovitud või välja hõigatud raja juurde.

Just, ei tohiks peljata kasutada ka taksot või ühistransporti, et kuskile rajale pääseda. Kohalik transport on soodne. Ka taksoäpiga (kui valid kohaliku, odavaima taksoketi). 

Kuna külastusaeg jäi novembri esimesse poolde, siis suurim kuumus oli möödas, kuid päevane temperatuur tõusis ikkagi 30 kraadini. Ja sellel perioodil mingit pilvisust (10 päeva jooksul) ei kohanud. Pigem mingit udusust eemal/kaugemal, mis nii mõnegi päikeseloojangu varasemalt varjutas.

See aga tähendab, et jooksukõlbulikku ilma on vaid hommikuti või õhtuti. No ei taha uskuda, et vähemasti Põhjamaalane sul nüüd 30 kraadiga joosta tahab. Võid ju mõelda, et joostes otse randa? Paraku ei ole ka see nii lihtne. Sest rannad on rangelt jagatud privaat ja/või avalikud rannad. Seega igale poole ei pääse lihtsalt ligi. Ja nats ikka igav ka kui et joosta korraks, siis sulps ja siis taas joosta? 

Anyway, minu jaoks tähendas see seda, et jooksmise start jäi kella 07:00 hommikul. Ja selliselt 8 päeva jutti. Väsitav oli muidugi. Aga on olnud ka väsitavamaid jooksutsükleid (nt 50 päeva jutti). Mõtlen väsitav kui rääkida ehk 5-6 tunnist magamisest ja siis hommikul taas üles (magamata) ja jooksma! Õhk oli siiski mõnus. Päike oli valdavalt veel pilvelõhkujate taga peidus. Kuumus seega ei lõõmanud.  

Siinkohal võtamegi ette mõned leitud jooksurajad ja seda nende külastamise järjekorras. Seega see ei ole mingi edetabel. Kõik leitud rajad on omamoodi lahedad ja väärt lippamist. Lisaks sai nii mõndagi rada korduvalt väisatud! Põhimõtteliselt saab aga välja tuua 4 selgelt eristuvat jooksurada.

Track #1 - Dubai Marina

Olles veidikene pettunud, et esimene jooks kohe Palm Jumairah saarel/saarele ei ole, tuli esimese päästerõngana valida midagi muud, et oleks aega luuretegevusega jätkata. Kuna ööbitud sai Media One hotellis, siis sinna lähedale (ca 500 m) jääb Dubai Marina kaldarada. Valida saad nii sisemist veekogu serva järgides - väga mõnus lai rada, kui ka kasutada rannapoolset ja puidust laudrada (kohati). Aga see viimane kipub ühel hetkel ära lõppema või siis jääb mõni ehitatav hotell selle ette või hoopis privaatrand.

Ehkki vaateratas Ain Dubai oli oktoobris värskelt avatud, siis sellele poolsaare-moodi saarele jõudmine oli kohati takistatud. Tuli arvestada, et kogu ring ei ole veel kergliiklusteega lõpetatud (just sinna poolsaarelele minek - alt vasakult). Aga väike navigeerimine ja testimine ja täiesti korralik liivariba vedas seekord välja.

Ning peale väikest takistust, sai ka vaateratta poolsaarele ronitud (sinna oli lausa vastav agregaat kellegi poolt lisatud). Pane tähele, et paremalt ehk ülevalt poolt saab sinna väga udupeent silda mööda minna. See ronimine oli pigem tehtud eesmärgil, et saaks ikkagi ringi teha!

See poolsaar on veel osalt valmimas aga usun, et peatselt täies mahus avatud (kui juba mitte pole). Sinna jääb ka hotelli ala, mistõttu võib eeldada, et poolsaarele ringi peale teha ei saa kuna suletud ala, aga mingis osas annab saab seal kerge tiiru teha ja siis juba...

... vägeva jalgsilla kaudu tagasi. Sild on puitkattega ning veidi rappub jalge all just liitmiskohtades.

Kui seda jalgsilda teistpoolt võtta (ehk siis tõususuunaga ülessse poole, siis jääb sinna ka Strava lõik - korra sai sedagi tehtud, tempokamalt).

Minul tuli see 1:33, samas kui kiireim aeg Strava järgi alla 1 minuti. Lõigu pikkus 370 m. Kindlasti valmis ka kiiremini jooksma kui teises konditsioonis seda üritada (loe: väljapuhanumalt).  

Kokkuvõtvalt, rada on paraja pikkusega (kui selle lähedal elada või siis spetsiaalselt tulla). Üüratult lai, et kõik mahuvad liikuma. Ka pimedas nauditav kui peaksid just õhtust aega jooksmiseks eelistama. Alternatiivina saad joosta ka mere äärest, mööda laudteed, kuid sealt välja navigeerimine (nagu juba korra mainitud) võib osutuda veidi keerukaks, kuna taas hotelli rannad vahel. Kui hotellid ehitatud, mine tea, äkki pikeneb ka rannariba... kui just jälle uut ehitama ei hakata! Ikkagi Dubai ju.

Track #2 - Palm Jumeirah Boardwalk

Oli selge, et kuidagi peab sinna palmisaarele saama. Niimoodi saama, et seal ka joosta saab. Sai veidi otsitud siit ja sealt kui siis selgus, et juba mainitud veebilehel oli palmisaare välimine kaar täitsa ära märgitud. Et hakkad jooksma ja edasi-tagasi, 11 km. See on nüüd see koht, mille lõppu peaks lisama tähemärkide paari: :)

Aga esmalt sinna saamisest. Kuna sinna jala ei saa ja see oleks päris pikk kõmpimine või jooks, siis polnud muud varianti kui keskpunkti minna taksoga (kaare keskpunkti). No hästi, tegelikult saab ka tolle monorailiga, kuid see hakkab sõitma alles kell 09:00 ja üüratult kallis. Ühe otsa eest 20 kohalikku, grupipileti sai teise ürituse raames üks teine päev küll 15 kohaliku eest ja seda edasi-tagasi, aga see hind võib sõltuda kellaajast jne. Seega takso, kuna jooks ise pidi toimuma ca 7 paiku hommikul, mil antud raudtee kuidagi veel ei tööta. Pealegi oleks kerge peavalu ka sinna monoraili juurde jõudmine (sh lisakulu trammi näol, mis ei ole kallis aga siiski - üks sõit 1.5 kohalikku). 

Nii et takso. Hotelli juurest läks see ca 40 kohalikku raha (ehk siis 10 eurot). Seal keskel on veekeskus, Hotel Atlantis, sinna lasi end ka maha istutada.

Ja start oligi antud. Sai joosta esmalt n-ö alumisse otsa. Endal kuklasagaras ikka meenutus, et see rada on ca 11 km pikk ja seega peaks ju kaks poolt saama joosta nii, et see esimene tagasipööre (sealt lõpust onju, mitte poole pealt) oleks ca 3 km juures?

Aga mida ei paistnud, see oli see tagasipöörde koht ehk siis lõpupunkt kui 3 km oli täis tiksunud. Ikka veel üks kilomeeter. Ja siis veel üks kilomeeter. Koos oli juba 5 km ja alles siis võis hakata aimama, et kaare lõpp paistab. Tore. Nüüd siis tagasi. Ja see väike kurbusenoot ei tähendanud ju seda, et tagasi ei jõuaks joosta. Vastupidi. Käis pigem mõtisklus, kas ka teise poole jõuab ära joosta. Ehk siis kui algselt sai arvestatud, et 11 km, siis tegelikkuses oleks see tähendanud ju 22+ km. 

Aga rada ise on super. Ülemõistuse lai rada. Mingi puitlaudis sõrestikul, mis veidi jala äratõukele ka särtsu juurde andis. Samas ka veidi "plõgises". Justkui.

Oeh, pool oli joostud. Taas n-ö keskpunktis. Hetkel veel tšill olemine.

Need suured hotellid hakkasid muutuma "elupäästjateks", kuna pakkusid üha kõrgemale triivivale päikesele vähekenegi varju. Ühte neist alles ehitati. Plokk-hotell. 

Ikka edasi. Tegelikult läks 17 km üsna hästi. Aga teise osa lõpp, enne tagasipööret, siis hakkas kuumus ikka oma võimu näitama. Juua kaasas ei olnud, sest nii pikka jooksu polnud ju plaanis. Ja egas selle jooksuraja ääres mitte ühtegi joogikraani ega ka "putkat" pole. Vaid hotelli väravad mingite regulaarsete kilomeetrite tagant. 

Tagasipööre tuli. Ei olnud pääsu. Ikka seal, kus rada sisuliselt lõppes ja hotelli "sisehooviks" muutus. 

Nüüd oli vaja leida veel seda jaksu, et tagasi joosta. Veel ca 5.5 km. Ei olnud hullu, raskemaks muutus, aga selle raja läbimine ühest-otsast teise andis ikka korralikult motivatsiooni pidevalt juurde. See mind ka n-ö finišisse viis. Muideks, Dubais oli sel hetkel maskikandmise kohustus ka väljas. Ehkki väljas joostes seda ei kantud, siis kaasas pidi olema. Kasvõi juba taksosse istumise pärast.

Kui nüüd see väike apsakas välja jätta, et 2x pani raja pikkusega puusse, siis tegelikult fantast rada, mida joosta. Kasvõi ühte kaare poolt. Tõsi, sinna saamine just kõige lihtsam pole, kuid rada eristub teistest Dubai jooksuradadest üksjagu. Sel hetkel ehk hommikul seal väga palju liikujaid ei olnud. Aga mõni ikkagi leidus. Kes lasi rullidega, kes kõndis, kes jooksis.

Track #3 - Jumeirah Beach

Nüüd läks jooksuradade otsimine juba teisele tasemele. Toimus korralik uurimistöö. Ja leitud see oligi. Purjehotelli (Burj Al Arab) lähedusest algav, "kolmekordne" liikumisrada, millel pikkust ca 7 km. Seega edasi-tagasi kokku juba 14 km. Miks "kolmekordne". Aga sellepärast, et kui Dubais midagi ehitama hakatakse, siis ikka kõigile oma rada, oma kattega. Nii jooksjatele, käijatele kui ka ratturitele. Piltidelt võid seega näha kolme paralleelselt rada, mis siis mõeldud erinevatele liiklejatele. Tõsi, osaliselt mõnes lõigus veel jalgrattatee osa ehitati. 

Kohale jõudmine taas taksoga. Takso pani veits teises kohas maha kui algselt plaanis, seega rada sai hakata jooksma mitte päris algusest aga ca 1.5 km pealt. Aga polnud hullu. Muideks, see oli siis esimene rada, kus iga natukese aja tagant olid ka kilomeetri tähised. Ja mitte ainult kilomeetri aga pea iga 100 m tagant. 

Jooksu mõttes selline kergelt põrkav rada (roheline osa siis). Mingi kummilaadne kate. Siin seal oli see roherada saanud juba vatti. Võib eeldada, et see rada on olnud juba mõnda aega avatud või siis pandi allhankena samamoodi puusse nagu Pärnu Rannastaadionil, kus raja kate (sinine) lagunes üsna ruttu.

Aga selle raja ääres oli juba elu näha. Või noh, mitte ehk sellel kellaajal, kuid avaliku rannana, mis seda rada ääristab, võis täheldada erinevaid teenusepakkujaid. Praegu käis aga tihe jooksuraja puhastamine. Oli näha, et igat liivatera aetakse harjaga taga, et rada ikka puhas oleks. Oleks meil ka nii. Oleks meil kasvõi talvel nii, et kergliiklusteid kasvõi siis hooldatakse. Liivaterast rääkimata. Meil jaotatakse 1-2 liivatera lumisele teele ja ongi "hooldatud". Aga jätkame taas positiivsemal ehk Dubai noodil. Innukas liivatera pühkija juba allpool kenasti näha!

Selle raja tagumises otsas (enne tagasipööret) sai ka vahepeal vees käidud. Jooksusussidega muidugi. Et korrakski vett proovida. No soe oli see vesi, mis sa siis arvasid! Aga sussi peal olnud Stryd andur sellest väga hästi ei arvanud ja lakkas töötamast (peale kodumaal tehtud Restarti töötas taas aga lumega hakkas jälle nagu jukerdama, mistõttu praeguseks maha võetud). Ah pole hullu, GPS-ist piisab ka. Muideks, veest tehtud pildi silmapiiril on ekstra kaadrisse sätitud Burj Khalifa ehk ca 820 m kõrgune pilvelõhkuja nii umbes täpselt 4 km kaugusel (jah, ka seal käis, teisel päeval aga mitte joostes, mistõttu pilte ei hakka siia panema).

Üks viimaseid märke, mida enne tagasipööret nägi, oli 6800 m. Tundus, et joosti ka edasi (rajakate muutus sealt hoonest paremale). Aga kaardi järgi oleks nagunii Dubai kanal kohe vastu tulnud. Seega tagasipööre.

Mõned manitsused ja soovitused, mis tagasijooksul silma jäid.

Dubais on mingi kummaline komme tähistada "sügavaid kaevikuid" järgmiselt. Vaatad siis üle ääre ja sügavust nagu pole?

Raja lõppedes ka väike poseerimine Expo 2020 logo taustal, mille keegi oli just sellesse kohta tassinud. No vot ei tea miks küll. Expo ala jäi sellest ikka väga ja väga kaugele. Ju siis rannaliste tähelepanu võitmiseks? 

Nagu korra juba mainitud, siis ma ei taha kuidagi neid radasid pingeritta seada. Aga sellel rajal on omad võlud. Teistel radadel jälle omad võlud. Igal pool näiteks veest läbi hüpata ei saa. Siin saab. Või vähemasti tol hetkel sai. Raja pikkus ja kate väga mõnus. Keegi ei keela ka veidi varem tagasi pöörata. Ilmselt on lootust, et saad teha ka jäätise pausi kui see peaks lohutama aga samas usun, et lõõmama asuv päike väga kannatlikkust ei soosi ja seega tasub rada otsast-otsani läbi joosta ühe ropsuga.

Track #4 - Al Ittihad Park

So far, so good. Oli jäänud veel üks rada, mida reklaamiti, ja mida lihtsalt oli vaja kuidagi moodi saada ära joosta. Täpsemalt siis taas palmisaarel olev rada, aga selle keskosas. Reklaami järgi taas tähistatud "kummirada". Pikkusega ca 3 km (ühe ringina). 

Juba alguses sai heietatud teemal, et palmisaarele jõudmine ei ole teps mitte lihtne. Või noh, sellest aru saamine, kuidas sinna jõuda. Taksoga, jah, see on teada. Aga kas ka muud moodi. Jätame monoraili ka välja, sest see alustab sõitu kell 09:00 ja siis päike juba lõõmab või on lihtsalt hilja minna jooksma, sest muud toimetused ka vaja päeva jooksul korda saata.

Väike öötöö. Ehk siis vahetult enne jooksupäeva hommikut sai siiski leitud viis või rakendus, mis näitas, et sinna palmisaarele saab ka jala (ehk joostes). Seda meelsust kinnitas fakt kui sai sõidetud nii taksoga kui ka monorailiga. Seal on mingid servad, mida mööda saab veepiirde ületada (ja taksoga sõites paistis ka üks/kaks inimest, kes seda olid kõmpimas). Ehk siis sõidutee servades on siiski jalakäijate alad. Ja mõni võib ju mõelda, et "mismõttes ei ole", aga see algne veendumus oli paratamatult sinnapoole triivimas. Õnneks sai see murtud. Seega oli vaja lahendada veel üks küsimus, kuidas sinna keskossa ehk Al Ittihad parki saab siseneda? Kaardi järgi tundus, et see on majadega ääristatud ja seega justku privaatala. Siis tuli taas appi see sama äpp, mis näitas selgemalt ära need majade vahed, kust tegelikult ka sinna sisealasse pääseb. Kui juba seal kohal oled, küll sa siis need augud ka leiad. Samas eelnevalt planeerides ei pruugi see kõige lihtsam olla. Olgu, majade vahe leitud. Seega tuli arvutada ka raja eeldatav kogupikkus. Seekord hotellist. Ei olnud hullu. Ei olnud ka hullu, et peaks saama/leidma need kõnniteed, mida mööda sinna saare juurde jõuda, et siis omakorda üks veidikene ohtlikum sõidutee ületus teha, kuna autod vurasid paraja tihedusega. Hommikul vara ehk mitte aga hiljem kui tagasi oli lippamas, siis juba küll. 

Ja mõned suurendused, kuidas nii saarele pääseb, kui ka sinna siseparki.

Oleks siis see GPS veidikenegi täpsem, et aru saada, kust seda rada ületada. Aga põhimõtteliselt tuleb leida see haru, mis jääb kõige põhjapoolsemaks. Seal on tegelikult korralik kõnnitee või nii. Ületuskoht, et sinna jõuda on paras metropol (sõltuvalt kellaajast), sest autod vuravad sinna saarele korralikus rivis. 

Ja seejärel vaja leida ka majadevahe, kust sinna siseparki pääseda. Kohal olles lihtsalt loendad, 1 ja 2. Ja seega teise maja vahelt. Tegelt nii hull ei olnud. Kui juba tolle tee olid ületanud, siis paistis ka majadevahe, kust sisse pääses. Aga samas tasub arvestada, et see kõnnitee ei jätku mõlemal pool teed. See teebki sellel saarel liikumise keeruliseks. Lisaks ka asjaolu, et kui tahaksid liikuda väljaspool seda parki, siis sõiduteede kõrval olev kõnnitee lõpeb peatselt. 

Aga kohale sai. Rada oli mõnusalt varjuline. Erinevate puude all. Märgistatud taas kilomeetritähistega ja pea iga 100 m tagant. Kummikate. Punane. 

Kui ära väsid, saad klapptoolidel puhata. Ise valid, mis värvi klapptoolidel.

Kui oled botaanikuhingega, võid tutvuda ka haljastuselementidega. 

Üldiselt läks selle raja läbimine libedalt. Tagasipöördekohas on ka palmisaare vaatlustorn (52. korrusel vaateplatvorm), millelt pilt tehtud päev varem. Teravam silm paneb pildi allosas tähele ka jooksurada.

Tegelikult sai tehtud 2 ringi. Sest üks tundus veits liiga vähe. Seda ka arvestusega, et hotellist sinna oli ca 2.5 km. Seega paras, 5 km hotellist edasi-tagasi ning pargis endas 2 ringi ehk siis kokku 11 km. Sellega võis juba rahule jääda. Ehkki seal pargis on mõnus joosta, siis kui seal just mitte elada, siis sinna pääsemine on veits keeruline. Eriti kui kipub kaugemal paiknema ja jala/joostes sinna ei liigu. Jah, taksoga saad. Ja siis võid seal palmide varjus ka ehk mitu-mitu ringi teha, sest jooksmise mõttes tundus seal palju mõnusama kliima olema. Seega see on vast selle raja ka kõige tugevam argument.

Kokkuvõttena

Leiab-leiab, kui otsida. Jooksuradasid. Sõiduteede servades pigem mitte. Aga need vähesed kohad on samas väga tip-top jooksurajad. Muidugi keerulisem kui pead iga kord sinna jõudmiseks mõnd transpordiliiki kasutama. Mina veetsin need 8 jooksupäeva sisuliselt viisil, et esmalt Dubai Marina rada, seejärel mõne uue raja otsing, siis jälle Dubai Marina rada ja siis jälle mõne uue raja otsing. Seega kokku 8 päeva ja 101 km. Ehkki ma ei soovi neid jooksuradasid ritta seada, siis mälupilti on kindlasti sööbinud see Palm Jumeirah rada, mida siin number 2 all sai käsitletud. Imelise sümmeetria näide! Ühele poole 11.5 km ja teisele poole 11.5 km.

Uute lugudeni...

---

All Runners Are Beautiful !
gorunning !