Sparta kevadlaager 2025
(A)LIVE-blog! Monte Gordo (Portugal) - 14.03.2025 - 28.03.2025
Liigu kiirelt pooleli jäänud koha juurde:
14.03.2025 - väljalend, "Sissejuhatav jooksuke"
15.03.2025 - esimene trennipäev, "Kross Järvevanaga + super kiire koristus"
16.03.2025 - teine trennipäev, "Mäelõigud + laagri esimene sangria"
17.03.2025 - kolmas trennipäev, "Taastav jooks + koridoriÜKE"
18.03.2025 - neljas trennipäev, "Puhkepäev + õhtu enne tormi?"
19.03.2025 - viies trennipäev, "Staadionitrenn + ülekoormus"
20.03.2025 - kuues trennipäev, "Väsitav kross + sajandi vihm"
21.03.2025 - seitsmes trennipäev, "Pikem tiks + karaoke"
22.03.2025 - kaheksas trennipäev, "Puhkepäev + esimene maanteka sõit"
23.03.2025 - üheksas trennipäev, "Veel üks kross + esimene spordimassaaž"
24.03.2025 - kümnes trennipäev, "Pikemad lõigud + Leo muruÜKE"
25.03.2025 - üheteistkümnes trennipäev, "Puhkepäev + Hispaaniasse päikest võtma"
26.03.2025 - kaheteistkümnes trennipäev, "Staadionipäike + eksinud tšillikaun"
27.03.2025 - kolmeteistkümnes trennipäev, "Pikem jooks + kohtumine sisalikuga"
28.03.2025 - tagasilend, "Esimene hommikujooks + kare kurk"
Proloog
On jäänud vaid loetud tunnid Sparta jooksugrupi kevadlaagri alguseni. Meid on taas ca 50 osaleja ringis minemas, kes kuidas, kas nädalaks või kaheks ... vähemaks või rohkemaks. Kuuldavasti on meie "konkurent", Treeningpartner, juba kohal, aga mis seals salata, nagu öeldakse, et kui liiga vara "turbo" peale panna, võib jaks ka kiirelt otsa saada:)
Asukoht: Monte Gordo (Portugal)
Osavõtjaid: ... (täpsustamisel)
Ilmaolud: prognoos: 15-18 kraadi (päeval)
Eelarve 2025.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Transport (lennuk)*: 377 €
Autorent/muu transport (15 päeva)**: (täpsustamisel) € (Faro - Monte Gordo - Faro, ja muud väljasõidud)
Eelarve 2025.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Transport (lennuk)*: 377 €
Autorent/muu transport (15 päeva)**: (täpsustamisel) € (Faro - Monte Gordo - Faro, ja muud väljasõidud)
Hotell (14 ööd, ühene tuba)***: 763 € (Baía Beach Hotel)
Laagritasu****: 110 €
Muud jooksvad kulud (lisa söök/jook jmt)*****: (lisame laagri lõpus) €
* - hind seekord äraantava pagasiga (mis on ca +100 € edasi/tagasi), broneering tehtud august 2024 (ehkki enam-vähem sarnast hinda sai ka hiljem, kuna teisi pakkujaid tuli hiljem juurde, teiste vahemaandumistega)
** - kuna lend seekord taas Farosse, siis kajastab see ennekõike Faro - Monte Gordo transfeeri hinda (mõistlik taksoga kui saab auto täis)
*** - toodud hind ühele, kuna ma tegelikult ka teen sel perioodil kaugtööd (ei ole puhkusel!) ja seega kui jagaksid meie oma inimesega tuba, oleks hind ühele ca 476 € / kogu periood ja kindlasti mõnevõrra väiksem kui osaled vähem päevi
**** - laagritasu on seotud treeneritasuga või staadionipääsmetega; pane tähele, et see võib ajas muutuda; treeneritasu sõltub ka sellest, kas oled kogu perioodi või vaid osa sellest; siinkohal arvestatud kogu periood (100 €) + 10 € (2x staadionitrenni pääse); treeneritasu ei sõltu otseselt sellest, kas oled Sparta liige või mitte, seega tule järgmine kord kindlasti!
***** - pane tähele, et hotelli hind sisaldas väga head hommikusööki + õhtusööki, üldjuhul, mina ei ole pidanud vajalikuks lõunal lisaks süüa, samas kaasab see kogusumma nii kohalike poodide väisamisi (jook jmt), hotelli baari, pesumaja teenust, lennujaamades veedetud aega jne - see hinnakomponent on väga mõjutatud sinu eelistustest/soovidest ja võiks suhteliselt lihtsalt ka 0 eurot olla!
Märkus. Jah, sel aastal olid nii mõnedki hinnad samaväärsed, mis ka eelmine (erinevalt Eestist, kus kõik hinnad tõusevad eksponentsiaalselt:). Aga täpsemalt juba epiloogis, kui erinevate aastate laagreid võrdleme!
Märkus. Kui teha hästi "jäme" arvutus ja lugeda kõik eelnevad read kuluks, siis saame lisakulu ööpäeva kohta: ... - ... €/päev (milles kogu perioodi, ehk 15 päeva, justkui miinimumhind on arvestusega, - kahekesi toas ja ilma lisasöögi-joogita ning ka kiire reageerijana lennupiletid!). Sellest tasub nüüd omakorda maha lahutada kulud, mis tekiksid Eestis olles, sh söök-jook-transport-kütus-kui-sõidad-autoga jmt! Ahjaa, muideks, ma keeran kodus taas kütte maha:) - veel ei tea, kas ma säästan sellega 1-2 eurot või rohkem aga tundub õige asi olevat teha (hoolimata sellest, et tagasi tulles lükkan selle nüüd "põhja" tagasi:)
Proloog jätkub...
Portugal... jooksulaager... sedasorti laagrina minu kolmas! Vaata ka eelmiseid (2024, 2023). Jep, sama koht, mis ka minu eelnevad korrad. Ikka Monte Gordo. Kes varasemaid aastaid lugenud, võib küsida, et kas iga-aastaselt sama koht on jätkusuutlik? Eks seekordne KORD annab kinnitust. Kui nüüd ka kõik OK, siis võiks kinnitada, sest nagu öeldakse, "kokkusaamise kohta pole mõtet muuta kui kõik toimib, isegi siis kui eksisteerivad väikesed tagasilöögid:)". Ma ei hakkagi avama seda "tagasilöökide" momenti, sest tegelikult ei saa need olla väga tihti ka meie endi poolt mõjutatavad või "ajastatavad" (a'la ilm või olemasolevad/tekkinud vigastused). Ma nüüd otseselt ei ihka, et peaks iga aasta kuskil teistel radadel jooksma. Piisab vaheldusest. Ja selline äratundmise rõõm on ka tore rõõm. Vähemasti siis kui veel värske :)
Seekordne periood jääb sisuliselt samadesse raamidesse, mis ka 2024. aastal. Märtsi lõpp. Olen kiiganud nüüd seda ilmaprognoosi, ja hetke seisus võiks öelda, et on paljulubav aga vimkatega (loe: sademete oht, just esimeses pooles)! Üle 20 kraadi väga ei tõuse (seega, päevitada ei saa, mis polegi minu teema:) ja loodetavasti alla 12 kraadi ka ei lange. Seda ennekõike ennelõunase jooksutrenni ajal, mis aga hetkel kahtlane, sest tundub, et on sellised alla 10 kraadi hommikuid ka, mis omakorda tähendab, et kõik sõltub, kas päike särab või pilves. Tahaks loota, et saab puhvita ja lühikeses dressis joosta! Isegi mina, kes ma olen pigem "kõigusoojane" ja kui on külm, siis on külm ja tuleb riideid selga laduda. Aga niisama asja-testi-eest-taga ei taha ka laduda.
Vahetult enne ärasõitu tahtis Eestis taas lumi maha tulla. No valgeks tegi. Maapinna. Ehk ikka liiga jäässe ei lähe see olukord. Aga mis peamine, laagrist naastes, ei taha seda LUND kindlasti enam näha!
Seekordne laagri paika saamine oli väga-väga varane. Juba augustis (2024) käisid kuuldused (Kõrvemaa Metsajooksu paiku), et laagri ajad paigas ja kiirematel juba lennupileteid broneeritud. Ei jäänud mul ka muud üle, kui et tuli infot hakata mõnelt "välja pressima". Ja see ka õnnestus! Et ei jääks lennupiletitega liiga hiljaks ja ei maksaks mammonat lennufirmale asja-eest-teist-taga.
Lendude valik oli muidugi õbluke ja tegelikult laagri põhiaeg sätitudki selle lennu järgi (sisuliselt). Ehk 14.03 - 28.03 põhiaeg, mil treenerid kohal. Mina läksin taas selle peale välja, et võtsin äraantava pagasi, mis tähendaski ca 340 eurost lennupiletite hinda (+100 äraantava pagasi eest hinnas). Kuna minu jaoks ikkagi tegemist kaugtööga, siis ma ei näe väga teist varianti, et hakkaks end kuidagi teistmoodi kokku lappima või optimeerima. Lihtsam äraantava pagasiga. Ei pea ka lennuki peale jooksma, et oma kodinaid kuskile vabasse auku suruma jne.
Aga tõsi, selle pisikese pagasi peaks ikka suurema kohvri vastu vahetama, eriti olukorras kui äraantavaks seda märkida. Muidu mõnus pisike ja ei pea liialt Sparta IntervallVentti-s kogutud jõudu rakendama, et see veerema saada. No nats keeruline oli neid asju sinna sisse suruda.
Tõsi, ma ilmselt pingutan nende riiete valikuga üle, kuna pesumaja on ikka ka plaan kasutada! Aga üldjoontes:
- 2 paari susse
Teine paar nats lihtsamaid (need sinised). ASICS EvoRide SPEED. Kergemad, nina natuke ülesse poole. Kasutan neid pigem lõikude jooksmiseks. Pikemad maad või tavasussina pigem mitte. Aga süsinikplaadiga sussi mul veel pole. Ja kolmandat paari sellesse kohvrisse enam ka ei mahuta.
- Üksjagu riideid. Jooksuriideid. Ei puudu ka pikk dress.
- Mõned tavahilbud samuti
- +1 spetsiaalselt laagri jaoks tehtud särk!
Ja nii see kott täis saabki. Loodetavasti ei anna lukk või selle õmblused järgi ja kott ei "plahvataks". Pean muidugi tunnistama, et paar hilpu viskasin ka arvutikotti.
Jah, 1 aste suurem kohver võiks olla! Oleks lihtsam. Aga võibolla ka kihk veel rohkem hilpe kaasa võtta? No võta nüüd kinni. Tegelt peaks magama, sest see väljalend on minu jaoks ikka väga-väga vara. Kell 06:05. Ärkamine nii poole nelja paiku. Magamisest ilmselt pole juttugi, aga eks ma teesklen vähemasti.
14.03.2025 - väljalend, "Sissejuhatav jooksuke"
"Uni on nõrkadele", nii võib lennueelse öö kokku võtta. Suhteliselt zombina sai voodist välja. Pessu. 2 müslibatooni + klaas mahla. Küte maha. Autosse. Aga sellest hoolimata oli silm öises pimeduses terav ja lennujaama leidsin ka üles. Arvasin, et olen üks varasemaid linnukesi seal, aga oh ei. Täitsa korralik Sparta punt siristas pagasi äraandmise juures. Lend ise kulges läbi Zürichi. Minu esimene. Võrgustumine tahtis silme eest kirjuks võtta, sest Telia kippus kohe teenust müütama (internet, kuna pole ju EU maa). Vist läks õnneks ja sai seekord ilma hakkama. Esmalt 2.5h, ooteaega umbes sama ja siis veel üks lennuots Farosse, 2.5h. Isegi külmlaud (sooja kohviga) oli tasuta saadaval. Egas neid lende palju pole, kus seda hinna sees tehakse.
Ma broneerisin oma toa booking.com vahendusel. Ja oi kus sealt tuli ühel hetkel spämmi. Arusaadavalt mingi kaaperdatud konto alt, kes esitles end hotelli adminina (või sinna kanti). Neid e-kirju tuli muidugi ca 5 tükki 15 minuti jooksul mingitel nädalapäevadel. Ma jõudsin ka ühe e-kirja saata hotelli ametlikule e-postile (mitte läbi booking.com-i). Kes järgnevalt päeval teavitasid, et tegemist tõepoolest mingi õngitsusega.
Aga hotelli jõudes kõik sujus. Seekordne tuba teisel korrusel (meie mõistes kolmas, kuna baas on siin 0 korrus). Merevaade. Sry, ookeanivaade kui silm veel terav!
Külmkappi seekord ei ole. Tuleb tõdeda, et WC on taas kraanikausi all. Või noh, nii ma seda tõlgendan. Ma ei hakka hetkel pilti panema. Kaks aastat tagasi oli mul sama tuba aga viiendal korrusel. Oli vist? Või peaks eelmisest blogist kontrollima? Ah, las jääb, pärast vaatan.
Muus osas tuba OK, piisavalt ruumi. Selle aasta kuum teema oli pesunööri kaasa võtmine, et rõdul riideid kuivatada saaks. No mis sa sest pesunöörist ikka üksinda võtad. Vähe sellest, et ma Selverist seda 20m kaupa kaasa haarasin, mõtlesin, et võtan pesulõksud ikka ka! Nii oligi. Teen pilti ka kui taas valgem. Näis, kas seeläbi on riideid lihtsam kuivatada. Vähemasti olukorras kui vihma ei saja.
See hall on mingi ekstra-asi, mis tolgendas meil jalus ka muruüket tehes. Kes tahab unistada, milline see plats varem välja nägi, võib vaadata eelmise aasta videot (Ahto muruÜKE, 16.03.2024).
Olgu, selle teatega tänaseks aitab! Tuletan meelde, et homme on mäelõigud! Ilm on kahtlane. Üks jaam näitab, et sajab enne, teine, et jooksu ajal ja kolmas, et alles õhtul. Ühesõnaga, 50-60 seis!
Pika lõigu keskmine pulss kasvas esimess plokis: 131, 145, 151, 156 (vahepeal oli üks lõik kinni). Teises plokis 143, 149, 149, 148, 147. Ilmselt teise ploki pulss veidi madalam seetõttu, et peale lõiku võttis korraks käigu peale ja pulss sai seega veidi rohkem taastuda. Lõigu aeg oli enam-vähem sekund siia-tänna, ehk sama.
See ca 1K pealt tagasi pööramine ja teise otsa ehk Hispaania poole jooksmine (1.7K) see oligi see raju osa. Põhimõtteliselt tundus, et rahet tuleb näkku. Õnneks sain esmakordselt pikad püksid see laager jalga ajada (seega asjata nende kaasa võtmine ei olnud). Sama võib öelda mütsi kohta ning ka poolkinnaste kohta. Kui siis ca 3K pealt taas tagasi pööras, võis seda jooksu juba magustoiduna võtta. Tuul pigem tagant. Vihm hakkas kah järgi jääma. Juba tekkis "hirm", et äkki toimub ÜKE ikkagi väljas? Nali. Mis fikseeritud, see fikseeritud. Aga nalja võis ju teha kui fuajeesse jõudsid:)
Üldiselt elu rannas käis. Just sel puitlaudtee äärsetel aladel, mis paralleelselt ookeanijoonega kulgeb ca 1,7 km. Neid laudteid on mõistagi mujal ka. Nagu ma neid ise nimetan, peale- ja mahasõidud.
Ja see jalutuskäik kujunes muidugi lõpuks ka 9K pikkuseks. Seega väga puhkepäevaks seda kõike kokku lugedes just lugeda ei saa. Vaikselt hakkasid ka reisisellid tagasi hotelli naasma. Kes autoga, kes rattaga seigelnud. Mõni punasem kui teine (sest päikest täna oli!). Osad said naastes lausa "suure au osaliseks", kus treenerid nad isiklikult uksel vastu võtsid:) (käesurumist otseselt ei näind, kuna olin teise silmaga keskendunud veebikoosolekule:)
Need on lõigu alguses/lõpus olevad pulsid. See et hilisemates plokkides pulss madalam on seotud vahejooksu osalise käiguga asendamisega. Peale lõike kisub suu ikka naerule. Vähemasti jooksjatel. Aga treeneritel ei pruugi:) Tuleb veel rohkem pingutada (Eero selfi).
Enamjaolt tuleneb see ülekoormus lihtsalt viimase nädala keskmise treeningmahu baasil võrrelduna viimase kuu keskmise treeningmahuga (alloleval pildil, viimane kuu: 78; viimane nädal: 104)
Tegelikult oli ka tänane supp väga tummine. Ütleme, et kalaseljanka moodi. Mitte seljankalikult paks aga rohkete mereandidega. Ma nüüd kokku ei lugenud, mitu erinevat. Ütleme, et kalasupp!
Õhtusöök üllatusi ei pakkunud. Ootame koosolekut. Homme on teatavasti vaba päev! Üks üllatus oli siiski veel, kuidagi oli meie hotelli sahkerdatud eelmise peo karaoke-kunstnik, kes oma tehnika hotelli baarialasse püsti pani nii et kõik hakkasid ühel hetkel liigutama. Aga see pidu kestis vaid 23:05ni, kui läks peale viimane lugu. Sellele järgnevast paraku käesolev blogi vaikib:)
Aga nüüd rattasõidu juurde. Seekord Eeroga. Tema juba ka selle laagri jooksul Hispaanias käinud. Rääkimata eelmistest. Mina mitte. Ka mitte varasemate laagrite jooksul (ehkki eelmine aasta vist telefon käis, kuna piiriäärse jõe juures tegi "EMT" piiks-piiks).
Ratas liikus väga hästi. Rehvid olid kõvaks pumbatud. Käigud töötasi enam-vähem. Vahepeal oli vaja hooba vahetada topelt, et üks käik üles/alla saada. Pidurid olid seekord töökorras. Rattalukk anti ka kaasa.
Võite nüüd pakkuda, mis menüüst sai valitud. Tegelikult oli ka kalaroogasid. Aga jäi siiski liha juurde.
Meie söögikoht jääb vasakpoolse traktori taha, sealt kus puud läbi kasvavad eksole! Taustal vihmapilt. Kollase ekskavaatori taga on tegelikult üks Mercedes-Maybach ka. Ühesõnaga, valikute küsimus, kes millega lõunale tuleb!
Mõned rattatiirud ka kesklinnas? Mida iganes, aga täitsa ilus ju!
Õhtusöök "üllatas". Panin tähele, et kana tükkide vahele oli üsk tšillikaun ära eksinud (tegelikult oli neid kaks). Libistasin ühe neist enda taldrikule.
Ilmselt ka koosolekutest on väsitud. Ehkki enamus on kohal, siis väga konstruktiivset homseks ei saanudki seekord välja tuua:) Homme ju pikk jooks! Viimane ametlik jooks. Aga vabakavana. Grupid vastavalt tempodele ja soovidele.
Eks meile hakati ühel hetkel neid klaase tooma üsna triiki täis joogiga! Ilmselt tegime korralikku käivet:)
Õhtusöögi menüüs olid taas molluskid.
Ehkki õhtune koosolek oli, siis mitteametlikus vormis ja selle lindistust pole mõtet üles laadida. Pigem toimus selline üldisem tagasiside andmine laagriliste poolt. Samal ajal toimus DJ puldi püstipanek. Tundus, et karaoke mees oli taas meie hotelli kutsutud. Pidu võis jätkuda!
Ja nii see 2 nädalat mööduski. Eestisse naastes tervitas meid üsna hea ilm, mis mõne päeva jooksul näitas pea samasuguseid kraade nagu Portugalis. Seega aklimatiseerumine läks lihtsamalt. Mitte küll minul, kuna mõned päevad pidin tatisena rohkem horisontaalis olemas - aga oma kerged jooksutiirud tegin ka neil päevadel ära, võib vast tõdeda, et otseselt hullemaks need tiirud enesetunnet ei teinud.
Ei teagi palju meid nüüd täpselt õhtuks hotelli jõudis. Vist 45 ringis. Aga tulemas on veel. Üks oli aga kindel, et täna kell 17:00 on esimene, rahulik trenn ja n-ö uutele ka kohtumispaikade näitamine + radade testimine. Aga esmalt ühispilt (Eero saatis).
Ja nüüd juba tiirule! Egas see nüüd kõige kergem jooks polnud. Umbes 5:30 tempo. Parematel päevadel võiks see olla OK, aga püüdsin end ikka tagasi hoida, sest homme pigem tõsisem trennipäev ja võiks üks käik lisaks olla.
Peale ca 8K jooksu mõned jooksuharjutused treener Maile käe all.
Hetkel 2 põhitreenerit kohal, Toomas samuti. Ahto tuleb hiljem!
Seega hotelli tagasi jõudes täitsa korralik trennipäev, 10K või nii. Hoolimata minimaalsest unest. Söömisest rääkimata aga eks me juba ootasime ka seda meie hotelli õhtusöögilauda, et mis üllatused veel seal ees ootavad.
Tundub, et hotell on tõesti seekord ülebroneeritud. Sest esmakordselt seati meid fakti ette, et me kõik korraga ikkagi õhtust sööma ei ole oodatud (meid teatavasti tuleb veel juurde ka). Ja seega ilmselt sellist stamp kella 19:00 ühist aega olema ei saa või noh, enam-vähem, aga võiks tekitada sellise ca 30 minutilise nihke sisse, et kõik kohe alguses ei tuleks. Kerget nördimust tekitas ka asjaolu, et võrreldes eelneva aastaga, ei kostitata meid enam veiniga. Õnneks on mahl endiselt hinnas ja mine tea, äkki tulevadki paremad tulemused!
Veel üks kohustuslik osa oli vaja läbida. Nimelt treenerite päeva kokkuvõte ja sissejuhatus homsesse. Kuna fuajeesse me selle kambaga ära ei mahu (pigem mitte), siis kordasime juba eelmise aasta tava, et liikusime ranna poole, kus ühes avalikus istumisalas (tegelikult keegi ei istunud, või noh, peaaegu mitte, sest need olid üsna õhtuselt külmadest kividest istmejoon) too ülevaade ka anti.
Tundub, et uni hakkab vaikselt silma tikkuma ja pliiats suht nüridaks juba kirjutatud. Teeks pausi, et homme taas uue hooga.
Õhtuse koosoleku väljavõte (14.03.2025):
Märksõnad: laagrikord, õhtusöögi rutiinid - "veini ei pakutud aga täpsustatakse üle", laagrimahtudest - üle ei tohi panna (võib viilida!), unetunnid tuleb täis teha, tähistamised enne puhkepäeva, lõunauinak on OK, homme "krossipäev" - pulss 10 lööki kõrgem, õhtune trenn rannas, enne väike jooks 20-30 min, vabalt ka vähem (5-15 min), meie muruplats on ära rikutud (kivisillutise all), hommikusuplemine 07:30, hommikusöök kell 08:00 (soovituslik), marko & laager:), osade uute nimetamine, treeningplaan on välja jagatud
Laupäeva hommik. Mingi mürafoon hakkas peale kella poolt seitset kõrvu (ilmselt ventmüra). Eks Eestis kah kellake juba üheksa peale saamas. Igatahes püüdsin veel vedeleda. Millal siis veel saab, kui ka mitte laupäev. Aga äratus oli sellest hoolimata pandud veidi enne kella kaheksat. Tugevamad ärkasid muidugi enne kella poolt kaheksat, et minna traditsioonilisele ookeani-suplusele. "Not for me, sry".
Aga tõsi, olgu see puhkepäev (mõtlen hetkel seda klassikalist mõistet ehk laup või pühap) või mitte, üldine äratus on ikkagi enamike jaoks selline, et 08:00 paiku olla hommikusöögilauas. Hommikuks meile piiranguid ei seatud, võisime minna nii kuidas parasjagu juhtus, kasvõi kogu massiga!
Selles osas tundub, et väga palju muutuseid selles hommikuses söömingus polegi. Äratuntavate nägudega teenindajad (vähemalt 3), üsna hea valik hommikusööke, mõistagi ka lõigatud, värsket puuvilja (kiivi, apelsin jne)... seega põhiküsimus taandus nüüd, "Aga kohv?". Teadjamad teadsid, et selle üle ole nurisenud, eelmine aasta vist enam-vähem ka harjusin ära. Mis sa teed, päris ära ka ei taha nullida seda "kofeiini-sõltuvust":)
Olin n-ö tagasihoidlik ja kui kohvimasina juurde jõudsin...
... alustasin sellest esimesest nupust, mida ka varasematel aastatel sai aeg-ajalt kasutatud, kui alles siinset tavakohvi maitset sisse harjutas. Ehk "short coffee". Enam-vähem võiks nimetada seda espressoks. Kindlasti siinsetest valikutest. Meie mõistes pigem endiselt kohvilaadne toode! Aga selle nupuga on see jama, et seda tuleb korduvalt vajutada, et tassi täita. Täpselt VIIS korda! Igaks juhuks kõõritad selja taha ja vaatad, et keegi sind kurja näoga juba ei jõllita, et sa seal vajutad ja vajutad aga eest ära ei lähe.
Õnneks nupp kinni ei jäänud. Ja sain seda sama teha ka teist korda. Sellest piisas, et kohvihimu selleks korraks täita. Mõistagi ei joonud ma vaid kohvi, aga ikka sõin ka. Ja ikka kordades rohkem kui tavalisel kodurežiimil olles. Aga see on paratamatu, hotellis elamise värk ja suhteliselt võimatu nende ahvatlustele vastu panna. Tõsi, see on alles esimene hommik. Ja ma juba tean, et ühel hetkel hakkab see munapuder, peekon jne ära tüütama. Eks vahetab menüüd. Mänguruumi on.
Niipalju taas hommikusöögist siinses hotellis. Ilmselt nii pikalt pole uuesti vaja enam neid hommikuid kirjeldada ja keskenduks hoopis ilma aspektile.
Ilm paistab täna mõnus tulema! On lootust, et hommikuse jooksu alguses (kell 11:00) on parajalt soe ja jooksu ajal võiks lausa kuum hakata! Päikeseline ilm. Temperatuur võiks jooksu alguseks kerida sinna 14 kraadi kanti.
Nii nagu varasemalt mainitud, on tänaseks põhitrenniks kross (1h). Plaan oleks kaks eilset põhiringi lipata. See saab olema nibin-nabin ja vabandan juba treenerite ees ette, kui peaksin veidike hiljem venitustesse/jooksuharjutustesse jõudma. Kaks aastat tagasi oli täitsa hea vorm, esimene/teine ringi seal 4:50 kanti keskmine. Siin on vahelduv pinnas, tõusud, mis seda rütmi kraapima hakkavad ja seega ei tohiks kohe kõike välja panna. Hetkel sellist vormi kindlasti pole. Eelmine aasta võis esimene ring olla sinna 5 min kanti tempo ja teine ilmselt 5:10. Peab end hoidma, kuna ei tea, kuidas mitmele trennile päevas mu puusa-selja-tuhara vigastus lubab. Siiani on ühe trenniga päevas (mistahes trenn) ikka järgmiseks päevaks ehk ööga asi taastunud (jääb kangeks/jäigaks ja paneb lonkama kui jääd istuvasse asendisse - mõned tunnid, ka siis kui massaažipüstoliga üle käib, mis mul nüüdsest uus vidin ja ka laagrisse kaasa veetud). Siinsed tempod ja kiirused saavad olema kindlasti teised kui Eestis. Nii et loodame parimat. Pigem vaatab, kuidas õhtusesse trenni jõuab (kas jooksuga või mitte). Aga sellest juba hiljem. Üks trenn korraga, nagu öeldakse!
Tegelikult sai juba hommikusöögilauas kokku leppida, et Järvevana tuleb teeb mulle tempot:) Minu vorm kindlasti kehvem kui tema aga väidetavalt tal aega on ja võib vajadusel ka sörkida. Samas sai kokku leppida, et võiks ikkagi paar minutit enne 11:00 startida, siis on lootust, et jõuab enam-vähem (kui tempo püsib 5 min/km juures) 12:00ks venitustesse/jooksuharjutustesse.
Samal ajal kuulates Allanit, et ei tema küll 2 ringi ei jookse, kuna samad mõtted, tempo 5min/km kanti (ei taha esimene päev pooleks tõmmata) ja sestap mõtleb teise ringina ilmselt mõne lühema otsa. Mõtlesin, et "elame, näeme!".
Nagu kellavärk, rajale 2 min varem. Lühike dress, nokats pähe, veepudel koos puhviga kaasa, mille plaanisin maha jätta ringi algusesse, et soovi korral saaks esimeselt ringilt naastes lonksu võtta. Puhv pigem pärastiseks, kui peaks rohkem seismist/jalutamist olema (jooksuharjutuste vahel). Ja nii see esimene ring algas. Algus paljulubav. Vast isegi alla 5 min/km tempo. Aga vara hõisata. Joosta oli esialgu hea. Pulss muidugi hakkas ülesmäge üsna pea ronima. Sest nii pikalt sellise tempoga pole ammu jooksnud.
Kiiremad, Peep ja Oliver olid varsti meil järgi (alustasid õigel ajal!). Seejärel juba vanameister Hendrik (males mõtlen, onju:). Vabandust kui nüüd kellegi ära unustan või vahele jätan. Aga 4:30-5:00 vahele jäi väga palju jooksjaid, kes meist vaikselt mööduma hakkasid. Umbes poole peal oli järgi Taavi käes, kes jõudis vaid hõigata, et "jube hea enesetunne on, ja ta ei saa seda raisku lasta minna":)
Raja esimene ots on pigem lihtsam ning maantee teine pool, seal mõned sellised parajad tõusud. Kui te nüüd mõtlete, et miks nii vähe meile järgi jõudsid, põhjus lihtne. Osad tegid ringe n-ö tagurpidi.
Ühesõnaga, esimesel ringil ei olnudki naa hull kui kartis. Tempo püsis. Üsna lõpusirgel (või noh, 1K enne ringi lõppu) jäid meile eeslite/hobuste grupp ette. Eks tempo jälle tõusis, et neist mööda saada ja samal ajal lootes, et mõni neist tagajalaga ei äsa!
Paistab, et Allan-Eero rühm jõudis ka nüüdsest järgi. Ja ilmselt Eero pildiaparaadist näeb ka neid eesleid. Aga ringi lõpp hakkas paistma. Seejärel juba ka Erkki (kellega sai eile koos joostud). Lauril oli ka väga hea vunk sees. Pauhti mööda.
Tundub, et vaikselt hakkad ka teiste Eesti gruppide inimesti nägema (ja nende treenereid). No esimese ringi lõpp näitas meile Rapla jooksugrupi treenerit Erik Horn. Ja etteruttavalt võib öelda, et teise ringi lõpuosas jalutas meile vastu Urmas Randma (treeningpartnerist). Mnjaa, see koht on tegelikult ka hetkel eestlaste poolt vallutatud.
Aga läheme jooksulooga edasi. Ringi lõpp paistis. "Vaheaeg". Kell näitas 32:30. Sain korra mõelda, et "oot, kuidagi imelik" ja see mõte sinna jäi, sest me saime taas Allan-Eero grupist mööda, kes tundus, et tegid joogipausi, või siis ootasid kolmanda järgi, kes seda tegi? Seega, meil ei mingit "seisakut" ja ikka edasi. Kohe ringi esimeses osas on üks paras tõus. Ja selle tõusu lõpus jõudis mu ajusagar selle 32:30 lahti muukida. Vaatasin kella, no ja muidugi, selle asemel, et ringi aega võtta, olin ma kella kinni pannud. Sest see 32:30 kaasas ka ca 4:30 koguaega, hotellist-ringi algusesse. Seega ringi neto aeg pigem sinna 28:00 kanti, mis oli juba loogilisem. Kell uuesti käima. Ja Järvevanaga võrreldes, miski 200 m sain ma nüüd lennukitempos joosta. Aga elame üle selle statistika väänamise, onju!
Niisiis, pikka pidu polnud, Allan-Eero taas kukil ja mööda ka meist. Sain veel küsida, "kas lähete samale ringile?" "Jaa!" Kerime nüüd veidike aega tagasi ja meenutame, mis mõtteid alguses veeretati:) Nii ongi, jooksmisel sõltub väga palju enesetundest. Alati kõike ette ei tea ja kui tunne hea, mis siin ikka pidurdada.
Olgu, egas me Järvevanaga selles osas paremad polnud. Esimesel ringil muidugi mõtiskles, et olgu, teise ringi ilmselt teeme lühema. Aga peale seda kui teine ring oli käima läinud ja eelkõnelejad meie ees pikale läinud ja esimene ring oli täitsa OK, tundus, et tuleb ka meil see sama ring kordusele. Nõnna oligi. Jalgadele tuld. Tempo kukkus aga isegi mitte niivõrd esimeses osas. Aga ütleme, sinna 5-7 sekundit max. Ja ilmselt viimane kilomeeter sai veidi reipamalt taas. Kokkuvõttes, teise ringi lõppu jõudis kell 11:59. Tibens! Lausa 1 minut varem kui vaja :)
Kui hotelli otsad välja jätta, tuli keskmine tempo 5:00/km (keskmine pulss 153, eile oli 138 - seega +10 keskmise pulsi tõusu võiks see kross olla, mul natuke rohkem). Ma nüüd ei viitsi arvutada, aga ilmselt mõned sekundid tulevad keskmisele tempole juurde, mida ei lindistanud. Ilmselt 5:05/km oli tegelik. Väga hea algus! Peaasi, et sellega endale vett peale ei tõmmanud ja kohe esimesel päeval üle võimete ei lasknud. Üle tänaste hetke võimete.
Lonks juua. Puhv kaela, et kerge tuuleke seda külma higi minu kaelal minu kahjuks ei pööra. Mõned jooksuharjutused. Tõsi, need on kõige kriitilisemad mu jaoks hetkel. Nats seisad (peale jooksu), ja tekib selline kange olemine (ennekõike vasakult alaseljast). Aga õnneks see paus ei olnud pikk ja sai harjutusi nii 70% peale teha. Lisaks 5 allamäge kiirendust. Esimesed 3 võtsin rahulikumalt. Viimased 2 kerisin üksjagu. Ei hakanud neid mõõtma, mis tempos, seega neid kella pealt näe. Viimaks veel ka hotelli tagasijooks. Kokku 12,7 km (+200m mõõtmata meetreid). Võib vast rahule jääda! Aga puänt seisab alles ees, sest mismoodi ma nüüd õhtuseks trenniks oma kangest olekust taastun, seda näitab aeg. Kindlasti tean seda, et peab aeg-ajalt liikuma ja see plaan ka varsti on.
Ahjaa, tundub, et minu pesunööri lisameetrid on jõudnud viraalseks minna. Hetke seisus juba 2 juppi ära andnud. Ja tundub, et kaks juppi oleks veel! Valmis mõõdetud ja lõikamiseks põhimõtteliselt valmis. Kolmandat kahjuks välja ei anna, nats jääb puudu. Peaks hakkama kellasseppa mängima, et timmida paika see kolmas jupp. Ja ei viitsi. Kes ees, see mees! Blogi lugeja eelis:)
Tõsi, "käärid" peavad head olema, minu käärid seda ei võta (ka mitte küünekäärid) ja pead ikka parajalt nüsima, et seda TRAATI katki saada. Ehkki see traadi moodi ei paista, aga traatidest tross on sees plastkatte all!
Aeg on nüüd seal maal, et teeks taas kirjutamise pausi. Liigutaks end:) Ikkagi laupäev!
Ai, see oli ikka valus, kui lesid voodis ja pead end taas liikumiskõlblikuks saama. Aga sai hakkama. Enne õhtust trenni sai selline proovikas veel teha, jalutuskäik varasemate aastate muruÜKE platsini. Levisid kuuldused, et seda enam ei ole! Nii ongi, monte-gordokad on suutnud selle ära sillutada. Võib vaid aimata, kus see plats asus!
Olgu, neile, kes ei hooma, joonistan! Ma ei viitsi hakata 3D tegema. Lihtne "paint".
Ühesõnaga, tundub, et me oleme siin piisavalt kaua juba käinud, et muutused hakkava välja paistma! Aga jalad sain kõhu alt välja ei esialgu tundus, et liikumine teeb pigem head kui hoida kanget kohta kuskil madratsil. Tagasi hotelli.
Vahepeal oli sadama tahtnud hakata, mis tähendas, et pidi loobuma lootusest, et riided rõdul, nööri peal, ära kuivavad. No ei kuiva ikka küll! Aga mis veelgi hullem, see vihm tahtis vahetpidamata alla tulla. Ka enne kella 17:00, hetkel kui oli aeg soojendusjooksule minna. Tõsi, mina olin valmis leppima väiksema jooksuga. Ajaliselt väiksema. Olgu, distantsilt mõistagi ka. Tõsised trennilised panid ikka kell 17:00 pagema. Sulavam seltskond jäi Maile lahkel loal fuajeesse ootama, sest väidetavalt olla miski ilmaradar näidanud, et kell 17:09 on vihm üle. Ja nii oligi :)
Seega ca 20 minutit jooksu. Sain täitsa jalad liikuma pea esimestest meetritest, mis näitab, et jooksuliigutus pole häiritud aga sellega kaasnev miski põrutus küll. Tegelt pole vahet, kas jooks või muu füüsiline tegevus kui peale seda jääd stagnatsiooni (loe: istuma, lamama jne). No ja mõistagi toimus seejärel, ehk 17:30 ka harjutused liival. Treener Maile juhendamisel. Õnneks oli esimene kord rahulikum :)
Päike tuli välja ja soojendas joostes niiskeks muutunud riideid täpselt parajalt, et hotelli jõudes need väga märjad polnudki. Aga rõdule viskas need sellest hoolimata. Ei teagi, kas jätta testimise mõttes ööseks? Või pigem mitte? No eelmine õhtu ei jätnud. Hommikul oleks ka paar tundi aega!
Nüüd aga taas sööma. Tugevamad käisid ka lõunal. Mina jätsin vahele, seega nälg kipitab päriselt!
Nii kui kell 19:00 sai, nii tormasid kiiremad -1 korrusele. Meie keeli keldrisse. Menüü oli mõistagi vahetunud. Vähemasti osaliselt. Minu jaoks ikka soe taldrik + paar ampsu magusat (tegelt üks amps oli liigne või et isegi koogike). Tundub, et täna saadi kogemata teada, et meie reserveeritud alas saab vähemasti ühe klaasi veini tasuta. Või noh, ruumi numbrit ei küsitud. Võimalik, et neil on väga hea nägude mälu või on kuskil kaamerad:)
Mul jäi seekord vahele. Minu teada teist klaasi keegi väga ei küsinud? Seega see jääb hetkel veel saladuseks. Üldiselt tundus hetkel olevat neid veel vähe, kes seda veini testisid ja teenindajad suutsid selle klaasi kenasti ka tagatoast tuua. Mu arust oli ka eelmine aasta nii, et nad ühel hetkel loobusid ja tõid veinipakid joogialasse, ja seega sai ise võtta! Mis päädis muidugi sellega, et ka teised, mitte meie inimesed käisid seal endale noolimas. Las see jääb.
Aga meid on peatselt tulemas +10 juurde. Ja kipun arvama, et homme on juba neid rohkem, kes seda veiniklaasi küsivad ja pole välistatud, et nad ei jaksa enam neid "hinna sees" olevaid klaase meieni tassida. Elame näeme.
Kuigi seda tühja veinipokaali ei tahetud lauast ära viia (mõni jõi sellest mahla, kuna suurem kui tillu-klaasike, mida peabki täitmas kogu aeg käima), siis kõike muud, taldrikud, noad-kahvlid - need kadusid laualt otse sinu silme all. Vahepeal tundus, et neil ongi kotka silmad, ja vaevalt saad taldrikult viimase tüki võtta kui juba tuleb kuskilt käsi ja taldrik kaob.
Selle tõestuseks tuli teha TEST. Tegin seda oma magusataldrikuga. Viimane tükk veel taldrikul. Võtsin telefoni kõrvale, avasin stopperi-äpi. Ampsasin viimase tüki. Panin lusika taldrikule ja kell käima.
Kui taldrik üles tõsteti ja oma teekonda köögipoole juba alustas (olgu, kuniks teenindaja silmad ära pööras), läks kell kinni.
Hämming! Ütleme nii, et jooksjad tahavad ikka netoaega. Seega kui bruto on 15,79 sekundit, siis netoaeg oli ca 14,00 sekundit. Seda kinnitasid ka teised lauas olijad!
Mnjaa. Ütleme, et selline keskpärane 100 meetri aeg mõnele! Juba tekkis mõte, et äkki laiendaks seda andmekogumise teemat:) Saaks mingi artikli kokku! Pealkirja ja ajakirja, kus avaldada... see veel lahtine.
Üks ametlik üritus jääb veel. Mõistagi päeva kokkuvõte. Ootame, vaatame ja ka kirjutame kui miskit põnevat kõrvu jääb!
Ilm õhtul ikkagi jahe, nii et 20:30ks koosolekupaika sammudes (ca 200 m) läheb selga nii dressikas, jope kui ka müts pähe! Tõsi, see müts on ennetav. Ilmselt kannataks ka ilma. Enamus vähemasti seda "kannatamist" suudavad:)
Päeva kokkuvõte ja homse tutvustus, ilmselt seda õhtust ametlikku koosolekut pole vaja pikemalt kirjeldada. Kui just ametlikku laagri avamist treener Toomas ei korralda ning võlub ei tea kust mõned portveinid (ilmselt ikka Vila Real de Santo Antonio Lidl poest, mis meist nii ca 3 km kaugusele jääb).
Igaks juhuks nendin, et mitte mingit õhutamist joomisele siin ei ole. Kes soovib, see proovib.
Õhtuse koosoleku väljavõte (15.03.2025):
Märksõnad: laagriga rahulolu, koduigatsus, esimene täiemahuline laagripäev, ilm soosis, keegi vast väga väsinud veel pole, vigastatuid ei ole peale paari erandi, töö alles algab, homme on alles esimene tõsine päev (mäkkejooksud), kogunemisaeg 11:30, koguneme seal!, loodame et mägi on vaba, homseks on meid 50+, mäkkejooksu reeglid, loodame et ilm soosib, õhtune trenn taas rannas, saabub riho:), uus muruplats on leitud, maleturniiri tegemine lähtuvalt soovijatest, täna toodi õhtusööögilauda ka klaas veini ning raha ei küsitud:), ühest klaasist piisab, tundub, et see on hinna sees, seega tasub võtta, et hotellile liiga palju boonust ei jää:), portugali rahvusjoogi veinikoolitus, toodud 2 varianti, noored portveinid, tops on väike, laagri alguse tere tulemast jook
Ei tea, kas see hakkabki nüüd igapäevaseks saama, et ma suudan vaheaja (lõiguaeg jne) võtmise ajal kella kinni panna ja hiljem jälle avastada, et uups, "I did it again". Ühesõnaga, täna jälle. Seega, ühe otsa esimeses plokis kell lihtsalt seisis. Õnneks mina mitte! Seega tõestus, et kell üksinda sind liikuma ei pane:) Ilmselt pingutasin metafooriga üle aga olgu, alustame algusest.
Kell 11:00 start. Ma küll arvasin, et piisaks ka 20 minutist soojendusjooksust. Aga olgu, tuli 27. Mõned venitused, jooksuharjutused ja lõigud võisid alata. Üllatusi polnud, seniste laagrite klassika. Pikk kiire üles, lühike aeglane alla, lühike kiire üles, pikk aeglane alla. Ja nii kuni 8 korda. Olgu, meie nobedaim, Oliver sai 8. Seejärel tuli Peep 7-ga. Üksjagu neid, kes 6. Mina tegin 5. Peaks olema sama, mis ka varasematel aastatel.
Aga see polnud veel kõik. Seejärel ca 5 minutit pausi. Jätsin isegi kella tööle selleks ajaks, ehkki seisin. Ja sama plokk uuesti. Taas 5 korda. Ütleme nii, et see 5 minutit pausi ei olnud hea. Reie sisekülg kiskus valusaks/kangeks. Aga pingutas ikka nii palju kui jaksas.
Pika lõigu keskmine pulss kasvas esimess plokis: 131, 145, 151, 156 (vahepeal oli üks lõik kinni). Teises plokis 143, 149, 149, 148, 147. Ilmselt teise ploki pulss veidi madalam seetõttu, et peale lõiku võttis korraks käigu peale ja pulss sai seega veidi rohkem taastuda. Lõigu aeg oli enam-vähem sekund siia-tänna, ehk sama.
Lõigutrenni pluss on kindlasti see, et need saavad kiirelt läbi. Ühe ploki kestvus oli mul ca 16 minutit. Paus 5 min. Ja veel üks 16 minuti. Ja läbi see oligi. Seejärel juba mõned allamäge kerimised ja hotelli tagasi. Ei ole kindel, et täna õhtune trenn klassikalisel moel toimuma saab. Suur sademete oht. Ilmselt asendub see tubastes tingimustes ÜKE-ga. Koridori-ÜKE, mis tuttav juba ka varasematest aastatest. Aga selles osas ootame veel sõnumeid! Seniks taastume.
Taastumiseks saab vist lugeda ka sangria joomist? Kas see nüüd just 1h enne õhtust trenni peab johtuma, selles ma väga kindel pole. Aga just nii sai lõpetatud! Ma süüa ei jõudnudki:)
Vihmaoht oli endiselt olemas ja kella 15-16 paiku tuli seda vahetpidamata mingi sorts. Ühesõnaga, tund aega hotellis passimist ja ootamist, et mismoodi see jooks tuleb ja kus kohas sellele järgnev harjutuste trenn. Tundub, et vihm on nõrkadele, nii et hoolimata kergest vihmasajust, mis kell 17 paiku oli alanud, läksid enamus lõdvestusringile. Aga vihm aina tugevnes. Olgu, padukat just ei tulnud. Lühikesed püksid, kile peal, nokats peas, puhv kaelas. Viieteistkraadise õhutemperatuuri võlud! Siiski, väga mugav polnud. Oleks vabalt võinud aeglasemalt joosta, aga eks ma üritasin oma "lõigu" õigeks ajaks või enam-vähem ikka 17:30ks ära teha, et kaeda, kas rannaliival miskit vihmaga toimub. Muidugi toimus. Tõsi, jäin 2 minutit hiljaks. Esimene harjutus käis. Vargsi liitusin. Vihma sadas endiselt. Kereharjutusi ei saand teha, mistõttu jätkasime jalgadega. Tõsi, lõpetasime vihma tõttu mõnevõrra varem.
Samal ajal hotellis käis ÜKE. Täpsemalt koridori-ÜKE (need, kes peale jooksu mereäärde ei jõudnud). Oleks ehk isegi mõnusam olnud? Aga tundub, et homme lubab taas terve päev vihma ja ilmselt siis pääsu sellest koridori-ÜKEst enam pole.
Õhtusöök ning koosolek. Kuna vihma kallas, ei hakatud vägisi välja minema. Saime katuseterrassile (kuues korrus) end sättida. Kiired kokkuvõtted, kiired juhiseid homseks.
Õhtuse koosoleku väljavõte (16.03.2025):
Märksõnad: siseruumides (kuuendal korrusel), 10 min tagasi žürii otsustas et välja ei saa minna, vanajumal pole meie poolt, vägisi vihma kätte ei lähe, homme kross - taastavast jooksust kiirem või rahulikum pikem jooks, kokkusaamine seekord 12:30, õhtune trenn sõltub ilmast, koridoritrennides lärmi ei tohi teha, kui keegi ajab ära siis tuleb minna, ilmaprognoos homseks on kehva aga ülehomseks hea, statatrenni tahaks ikkagi õigel päeval teha, malehuvilised andku teada hendrikule, õhtusöögi korra ülekordamine uutele tulijatele, hommikusuplus ilmast ei olene, ülehomme puhkepäev, rattaid saab rentida, puhkepäeval organiseeritud jookse ei ole, soovi korral kuni 45 min jooksu, kes miskit plaanib teha (puhkepäeval) andku teada
Kross/fartlek (1h) või taastav jooks (1h15min), need olid tänase hommikuse jooksu menüüs. Valisin teise. Ei olnud usku, et üleeilsele fartlekile suudan täna konkurentsi pakkuda. Pigem läksin rahulikumale jooksule, mis kokkuvõttes tempo mõttes seda kindlasti oli, aga pingutuse mõttes väsitas parajalt. Niimoodi väsitas, et kui 12:30ks jooksuharjutuste platsile jõudsin, ei tahtnud esimeste harjutuste jooksul see reis küll tõusta (vasak reis). Aga vaikselt hakkas ta minu tahtele alluma ja kui juba kiirendusteks läks, tundus, et 5 otsaga sai jalad täitsa enam-vähem. Tõsi, kui neid harjutusi poleks teinud, võiks eeldada, et oleks suhteliselt tuim tükk, sest 14K taastava jooksuna võtta pole mul just tavaks. Pealegi on ju 3 päeva jooksu all, mis ükski pole olnud meelakkumine.
Ilmaga taas vedas. Oli oht, et just sääl 12 paiku võiks sadama hakata. Tühjagi! Ei tilkagi. Päike tuli lausa välja. Olgu, nüüd on päike taas kadunud (13:27).
Eks see 7K märgini jooksmine oli paras arvutamine. Korraks tundus, et ei jõua 12:30ks kohtumispaika, kuna ei arvestanud lisa 300 m (umbes 1:45). Aga kuna jalad olid korraks lahtisemad, õnnestus veidi tempot tõsta (või teisiti võttes, see esimene pool oli maru aeglane).
Pöidlad pihku ja loodame, et ka täna õhtuses trennis ei saja ja pääseb kuiva nahaga õhtusöögile:)
Hoidsin, mis ma hoidsin (neid pöidlaid), ei mingit tolku. Juba kella 16:00 paiku oli selge, et midagi head see ilm ei tõota. Juba liikusid mõtted eilsele, et "kas tõesti taas jooks vihmas + venitused märjal kasiinomuruplatsil*?".
*see kasiino ees olev muruplats saab ilmselt olema meie järgmine muruÜKE ohver küll, kuna vana plats on teatavasti endiselt sillutatud ja keegi neid kive sealt üles pole korjanud ega ka tehismuruvaipa kohale toonud
Umbes 16:40 alustasin riietumist. Ikka sadas! Ja tundus, et sadu läheb aina tugevamaks. Oma plaanides ma seda väliÜKEt enam peas ei haudunud. Välistasin. Aga õnneks tegi seda ka treener Toomas. Ma lihtsalt polnud märganud, et umbes ca samal ajal ehk 15 min enne kella 17:00 oli postitus, et muruÜKE jääb ära ja tehtagu koridoriÜKEt vmt.
Olgu. Seega sai "rahus" keskenduda rajus vihmas jooksuringile. Treenerid olid muidugi "kontrollima" tulnud (Maile, Toomas), kes jooksma lähevad või mitte:) Tegelikult pigem üle kordama ÜKE osa!
Niisiis, kihk oli nii suur sinna vihma kätte minna, et ei tihanud seda kella 17:00 oodata. Pealegi Allan/Eero tiim juba pani ajama. Mina ka. Ikka ookeani äärde, et saaks rajust maksimum võtta.
Riided oli nagu kummiülikond seljas. Välja väänama ei hakanud. Kohe rõdule. Las mõnulevad seal. Isegi kui sajab edasi. Homme aega kuivada küll (lootust on, et ilusam ilm).
Aga sellega asi ei lõppenud. Vapramad olid alustanud juba koridoriÜKE-ga. Minu korrusel (2K) juhatas vägesid Peep. Viskasin märjad nartsud seljast, panin miskit kuivemat ja liitusin. Tõsi, väiksemas mahus aga ikkagi. 20 minutit ÜKEt + venitusi. Sai küll proovida ka Marko ÜKE-sse maha niita, aga ei õnnestunud. Ilmselt talle ei meeldinud teise korruse vaiba värv:)
Õnnetuseks olen maha jätnud oma USB adapteri. Aind USB juhe on. Kui siiani lootsin, et kõik saab läbi arvuti laaditud, siis paraku pidin eksima kui üritasin massaažipüstolit laadima hakata. No ei võta vedu. Pigem tahab see arvutit laadima hakata! Õnneks sai laenata. Mõtled küll, et kõik asjad kaasa pakitud aga ikka jääb miski kahe silma vahele. Muideks, egas neid seinakontakte siin toas väga polegi. Mõnedki ostnud poest pikendusjuhtme, et kogu oma kaasavõetud elektroonikat mugavamalt laadida. Ei tea jah, miks nii. Aga egas see nüüd vaid selle hotelli iseloomulik joon pole. Maailmas teisigi veel kohanud.
Tundub, et varsti saab süüa! Kell taas õhtu seitsme peale lähenemas.
Ehkki neljas päev, on õhtuses soojas valikus alati midagi uut olnud. Kui ma eksi, siis täna olid küpsetatud kastanid!
Jääme õhtuse koosoleku ootele. Muideks, homme on trenni vaba päev (aga paraku mitte töötegemise vaba päev)! Ametlikke trenne ei toimu, kes tahab, teeb iseseisvalt või organiseeritult kuni 45 minutit taastavat. Sellega saab esimene 3-päevane trennitsükkel läbi (need 3 päeva minul 55,2 km, ehk 18+ km päevas).
Koosolek üllatas. Mitte seetõttu, et väljas endiselt sadas ja vallutasime oma massiga fuajee istumisalad, et kiire koosolek maha pidada, üllatas treener Toomas ka tunnustustega, kes üht-koma-teist siin laagri jooksul "publitseerinud":) Minule blogi pidamise "auhind", aitäh! Särk ei kuulu komplekti, see tuli ikka minu endaga kaasa ja ahjusoojana Kristiine T-särgi poest. Seda võib aeg-ajalt mu seljas näha.
Aga tunnustusi oli teisigi. Näiteks Taavi tegi meile FB grupi (selle aasta laagrilistele). Operatiivse info jagamiseks laagri kestel igati vajalik ja ilmselt enamus meist sealt ka teated kätta saavad. Aga ei puudunud ka auhinnad neile, kes õhtust ÜKEt-venitusi läbi viisid (koridorides) - Peep, Annika ... (mõni nimi võis ununeda).
Koosolek läbi, nüüd võis juba kergemalt võtta. Egas me sellest fuajee alast lahti lasknud. Sellest sai lähitundide lõõgastuspaik. Paraku pidid teised hotelli külalised end märksa kaugemale paigutama. Aga tundub, et nad ei olnud sellest ka väga häiritud. Pealegi tundub (ehkki väheusutav), et me väga ei lärmanud ka seal fuajees, mis sest, et kes mida parasjagu kulistas. Ühesõnaga, allolevalt tõestus, et me suudame oma hõisetega ka väga hästi unele suigutada. Otsi vasakust pildiservast puna-halle triipe:) Head ööd!
Õhtuse koosoleku väljavõte (17.03.2025):
Märksõnad: siseruumides, mugavaks me ei muutu aga täna teeme väikese erandi, homme on puhkepäev, laagri kõige tähtsam päev, sportlane areneb puhates, max 45 min taastavat jooksu kes soovib, väiksed auhinnad, meediamees raido, meediaauhind taavile (fb grupp), koridorüke läbiviijate auhinnad - annika, taavi, ametliku osa lõpp, homme puhkepäev, rongiga saab farosse, kel pole transporti võib minna piirilinna, kas täna tuleb mingi pidu ka ja kus?, kes peo käima lükkab, treeningpartneri plaksutajad:), horni kommentaar - aeglane:), naaberklubide kohtamisele ikka tervitame, aga kuhu läheb kuulus buss, vastab logistika direktor marko, vabu kohti ei ole kui siis ainult püsti - kongis
Kas trennivaba päeval magatakse kauem? Mkm.
Kas trennivaba päeval jäetakse hommikujooks ära? Mkm.
Kas trennivaba päeval jääb hommikusuplus ära? Mkm.
Kas trennivaba päeval jõutakse hommikust sööma hiljem? Mkm.
Kas trennivaba päeval võib kindel olla, et tuleb päikeseline ilm? Jah!
Kas trennivaba päeval võib üldse joosta? Jah aga väga mõõdukalt!
Tõsi, peab tõdema, et trennivaba päev polnud see ka minu jaoks. Ehkki eelnevatel aastatel olen teinud jooksuvaba päeva, siis seekord läks teisiti. Algul oli isegi plaan minna enam-vähem samal ajal sörkima, kui meie tavapärane hommikuse trenni aeg. Kell 11:00. Aga ootasin seda koristajat üksjagu, et saaks aind uue rätiku, sest seda toakoristust igapäevaselt nagu pole vaja. Niisiis ma piilusingi sealt ukse vahelt, et kas juba tuleb? Kannatus sai otsa. Silt uksele ja minekut. Umbes 11:30 paiku.
Kuklas loksus ikka eilse koosoleku treeneri "manitsussõnad", et need, kes puhkepäeval trenni teevad (loe: jooksevad), siis mõõdukalt/taastavalt ja max 45 minutit. Enam-vähem nii ka läks. Ehkki ilm oli ilus, siis tuul tõmbas ookeaniääres parajalt. Mistõttu ühtpidi oli taas nats tüütut joosta (isegi kerge külmatundega just üleval pool). Aga egas see piltide pealt välja ei paista, mistõttu viskangi paar unistuste pilti sellest hetkest, kus päike säras ja taevas põhimõtteliselt pilvitu.
Kui kella kinni lükkasin, tuli 45min 27sek. No Strava lõikab seisakud ehk näiteks pilditegemise kohad välja, seega 43min 23sek. Mitte et see jutt väga pointi omab aga nats võib ju mängida selle 45 minuti mõttega. Egas ma tegelikult nii pikalt ei tahtnudki joosta aga no oli vaja kaks korda ühte lõiku joosta (mitte segamini ajada lõigutrenniga:). Seekordne keskmine pulss oli 126, millega minusugune ikka lõigutrenne ei tee!
Tagasi hotelli jõudes oli mu tuba kenasti vahele jäetud ja toimetati "juba" järgmise kallal. Vaevu sain selle silid oma ukselingilt ära lükata kui kuulsin koputust. Vedas. Või noh, sain oma märja rätiku välja vahetada. Kusjuures viimase ööga olid riided rõdul täitsa hästi kuivanud. Oleks pidanud ka rätiku sinna viskama. Aga ei olnud oidu:)
Mitte et sellest oleks vähe olnud aga mõtlesin teha ka väikse käigu Hispaania piiri äärde. Mitte nii pikalt kui tavaliselt (kuna jooks ka juba all). Aga ikkagi. Ma ei saand endale väljasõitu lubada, mida paljud teised tegid, kes töötunde ei pidanud tegema. Sestap saigi selliseid lühemaid sutsakaid teha.
Aga homme on staadionitrenn. Ilm peaks ennelõunal veel pidama. Samas kui vahetult enne õhtusööki piiksus telefon ja lugeda võis järgneva päeva tormihoiatust.
Ühesõnaga, tundub, et vähemasti meie homne õhtune trenn on taas ohus. Aga elame näeme! Õhtune koosolek toimus taas peale paari päevast pausi väljas. Oli tunda soojemat õhku (isegi kõige soojemat neist õhtutest), mis küll homse osas väga kahetisi tundeid tekitab! Seega tasub seda segast hetke nautida!
Õhtuse koosoleku väljavõte (18.03.2025):
Märksõnad: transfeeridest, sõber bolt sõidab nüüd ka, seega 45-50 euroga saab lennujaama, olavi massaaži ärge ära unustage kui kirja panite, homme on töine päev, staadionitrenn, eesmärk 11:30 oleme staadionil, lõigutrennid 400-300-200-100, pausid vastavalt tasemele, roll-on, sörk, käik, korduste arvust räägime kohapeal, homme mälumäng kell 16, kogunemine fuajees, paberid antakse, pastakad võtke ise kaasa, meeskonna suurus 4-6, maleturniir hakkab homsest, paar uut laagrilist, kes soovib tänasest päevast rääkida, alustame reimost:), naiste võim, juuksurisalong, staadionile ikka sörgiga kes pole vigastatud, pakid saab jätta autosse, õhtune trenn oleks rannas, kui halb ilm siis koridoris, tuul meid ei sega aga tuul+vihm oleks kehva, lugege raido blogi:)
Lõunakohv joodud ja paras aeg hakata põhitrenni kokku võtma. Sellest hommikust pole ju väga mõtet rääkida, kõik nii korduv muster. Kui siis vaid mainida Eero+naised eilset matkaseiklust (mis paraku eilsetele blogiridadele teps mitte ei jõudnud, kuna alles nüüd hommikusöögil kuulsin). Eilse päeva auhinna võiks kindlasti neile anda:) Küsite, miks? No nad otsustasid proovile panna oma öist navigeerimisoskust (mitte vabatahtlikult), kuna kohatised vihmasajud olla korra juba läbitud rajale tekitanud "jõgesid", mida oli vaja ületada. Ja seeläbi nihkus ka matkaraja läbimine pimedasse. Aga kuidas sa ikka selle "jõe" sügavust hindad kui telefoni välguga seda valgustades. Teadagi, ühel hetkel annab aga aku selle peale otsad ja vot katsu sa telefonita või siis ka mobiilside augus õiget rada leida kui ka hämar ehk mitte juba pime. Aga välja nad rabelesid kui nüüd positiivse noodiga seda kõike kokku võtta! Nüüd siis teame, miks nad koosolekule ei jõudnud:)
Jah, täna on kavas staadionitrenn. Ausalt öeldes on sellele staadionile jõudmine vast kõige tüütum osa. Soojendusjooks ca 3K. Pinge kasvab. Kas jõuad lõike joosta, kas hakkab vihma sadama, kas on tuul või hoopis kõrvetav päike (no seda viimast veel pole väga märganud). Staadionitrenni põhiosas väga üllatusi polnud, võis juba unenägudes ettevalmistusi teha, sest eilsel õhtusel koosolek käis treener Toomas need lõigud juba välja!
Ahjaa, rääkides veel unenägudest. Siin laagris on mul kell ka öösel käe peal. Äratust ma tavaliselt ei pane. Pigem telefoniga. Nii ka seekord. Vist panin 7:52. Aga mingi hetk kuuled ikka läbi une juba sigimist-sagimist ja ilmselt eeldad, et meie vaprad "talisuplejad" on valmistumas ookeanis sulpsu minema tegema. Vaatasin käe peal olevat kella ja suht kindel, et kell oli sinna 7:10 kanti. Mõtlesin, et lasen edasi. Mõnuga.
Siis järgmine hetk, vaatasin kella (no ma tõesti ei tea palju aega möödas oli), 6:30. Misasja? Olgu, mõtlesin siis, et ju ma vaatasin esimene kord valesti. See ju veel üle tunni põõnamist. Mis saab veel parem olla. Mis sagimist ma siis ennist kuulsin? Las jääb, lasin jalad sirgu ja uni kestis.
Kuulen tirinat. Telefon hakkas üsna pea äratama. Kell 7:52. Vaatan kella, see miski 6:52 (kusjuures vist oli isegi mitte täpselt -1h, vaid mingi minut vähem, 6:51).
Ilmselt olin ajarännakul. Veelgi lääne pool:) Und enam ei mäleta. Aga vot sellist asja pole enne olnud. Mis muud kui telefon taas sünkima ja sai kella uuest õigeks. Üks põhjus jälle, miks ma nüüd kriitilistel hetkedel ei saa pelgalt kella äratust peale panna. Ikka telefon ka.
Tagasi staadionile. Staadion oli sisuliselt meie päralt (pääse endiselt viiekas). Kerged venitused, jooksuharjutused ja mõned kiirendused. Füüsis ja vaim valmis lõikudeks. Peab olema, teist varianti lihtsalt pole.
Mina aga eile veel ei avaldatud oli nende lõiguplokkide arv, mida me täna jooksma hakkame. See oli teada, et saab olema 400-300-200-100 ja iga lõigu vahele 100 m taastavalt. Aga mitu plokki? Eelmine aasta oli 3 ja ma olen suhteliselt kindel, et kui oleks öeldud, et 4, siis ma oleks teinud ka neil (jätame meie eliidi välja, kes teeb nagunii neid rohkem).
Seekord sisulislt number hakkaski neljast plokist (olgu-olgu, võis teha ka 3). Seega mõte sai fikseeritud neljale plokile. Plokkide vahel 4 minutit pausi.
Esmakordselt tuli mängu ka n-ö taastavad 100 m osa "tempod" kolmes osas. Tugevam grupp (kes jookseb 10K alla 40 min) teeb roll-on meetodil, ehk siis paras sörk vahepeal, ca 26-28 sekundit (olen sellest roll-on meetodist varasemates laagrites kirjutanud, ei hakka enam kordama).
Need, kes 10K 50 min ja üle jooksevad, neile pigem see 100 m käiguga. Ja vahepealne osa, kergema sörgiga. See kergem sörk oli alguses minu puhul 39-41 sekundit, hilisemates plokkides pidin siiski algul käigu peale võtma (esimesed meetrid sellest 100 m), et hingamist just taastada. Ei hakanud seekord proovima roll-on varianti (aga kihk oli suur). Olen varasematel aastatel vist isegi esimeses plokis proovinud. Kui see 400 m on justkui lihtsam, siis sellele järgnev 300 m on juba pingutus. Aga minu puhul tundus, et kõige keerulisem ongi see 200 m ots, kus väsimus juba neist 400/300 lõigust. Pealegi juhtus nii, et selle 200 m lõigu algus oli just tuuline ots (100 m), mis omakorda tekitas tempolangust. Aga tundub, et ma ei olnud ainus.
Niisiis, vaatame otsa lõikude aegadele.
Teravam silm näeb, et kui vaadata 400m/200m võrdluses keskmist 200m aega või ka 400/300/200/100m keskmist 100m aega, siis need on sisuliselt ühte auku. Nii ei saa ju tegelikult mitte kuidagi olla? Võiks olla ikkagi nii, et iga lühema lõigu tempo on kiirem! Aga siit peegeldub ilmselt suutmatus tempot tunnetada või väsimust ületada. Muidugi võib väita, et alustab liiga kiirelt. Et peaks näiteks 400m aeglasemalt jooksma, aga kuidagi ei saa (ei taha). Minu etaloniks on Kohila staadionil joostud 400m ajad (pikemalt kui 400, 2K arvestuses). Parimal aastal võis olla isegi 1:30 aga ütleme, et 1:33-1:36. Umbes sinna auku need hetkel on. Aga tahaks mõistagi kärpida. Aga ilmselt mis isegi peamine, tekitada erinevused eripikkustes lõikudes. Tempo mõistes. Kusjuures, nii mõnelgi veel oli 200m aeg aeglasem tempo kui 400m juures.
Küsisin ka treeneri kommentaari (Toomas). Just jah, mõni sekund 100 m kohta võiks olla lühem lõik ikkagi kiirema tempoga. Esimese kahe ploki 100 m lõigud on selgelt aeglased (võimalik, et ma vajutasin ka kella hiljem kinni ja sestap ca 4-5 sekundit aeglasemad). Ja ilmselt 400 m lõiguga olen end ära väsitanud. Optimaalne kombo võiks olla: 1:40/1.12/46/21. Mine tea, äkki siis oleksin jõudnud ka kõik vahelõigud sörkida.
Kui nüüd pulssi vaadata, siis siinset tõde hoiab mõneti tagasi asjaolu, et ma mõõtsin randmelt (ehkki peaks pulsivöö ka kaasas olema, aga mingil põhjusel ma pannud seda peale!).
Lõpuks veel mõned paljajalu diagonaalid staadionimurul ja tuligi tagasi hotelli lipata. Ikka see sama 3K.
Staadionitrenn mulle meeldis. Lõigutrennide pluss on see, et kui need juba peale hakkavad, siis need lähevad üliruttu (muidugi ka see plokkide vaheline paus, 4 min, on siu-vips ja läbi ja uuesti vaja kihutama hakata).
Ja lõppu üks staadioni vallutamise pilt ka (jälle Eero telefonist).
Aga muus osas jääme ootama/vaatama õhtust ilma. Vist saab ikkagi selle trenni väljas ära teha! Enne tormi!
Tuul, no ikka väga tugev tuul aga samas 16 kraadi. Liiva lendas igale poole kui me treener Maile juhendamisel neid liival tehtavaid harjutusi tegime. Enne ikka kerge allajooks ka. Aga õnneks ei sadanud. Sai kuivalt. Mistõttu kokkuvõttes oli hea trennipäev!
Kuna enamike jaoks (ilmselt) on siinsed koormused ikkagi üksjagu suuremad kui tavaliselt, võiks eeldada, et vaikselt hakkavad meie kellad näitama ülekoormust. Nii ka minul, peale õhtust trenni. Kõik muidugi tuleneb sellest, mis oli see baastasand enne laagrit.
Polar/Strava arvutavad seda ülekoormust TRIMP meetodil (Apple vist lisas oma kelladele ka selle võimaluse hiljuti või noh ütleme aasta tagasi?). Ehk siis iga jooks/tegevus, mida lindistad annab teatud arvu "punkte", milles arvestatud nii rahuoleku pulssi, max pulssi kui ka treeninguvältel muutuvat pulssi. Näiteks staadionitrenn andis 99 punkti (Polar järgi). Kõik "lindistatud punktid" summeeritakse ja jagatakse perioodiga.
On selge, et mina kolme päevaga nüüd 50 km ei jookse. Või siis ei tee kahte trenni päevas (hommik, õhtu). Ilmselt see praegune 1.3 kasvab nüüd veel mõnda aega edasi. Aga kui baasnumber kasvab, hakkab ühel hetkel ka treenitus paranema. Või siis vastupidi, kui koormuse maha võtad. Hetkel seda viimast teha veel ei saa, kuniks kõik hästi. Aga eks sellega ongi nii, et kumulatiivselt võib ühel hetkel väsimus tekkida. Õnneks on meil ka puhkepäevad, et seda koormust taltsutada. Eelmine aasta ronis see koefitsient 1.9 peale välja. Vaatame, mis see aasta! Tuleb targalt treenida!
Ilmselt tegime koridoriÜKE osalejate rekordi. Ühel korrusel 12? Miski pärast pildile on jäänud 11 (Eero selfi).
Vaikselt hakkavad ka mereelukad õhtusöögilauda jõudma. Täna olid kalmaarid. No ja siis see õhtune koosolek. Tuul endiselt möllab. Aga läksime välja, kuna ei sadanud. Jõudsime leida ehk veidi tuulevaiksema koha kui hetke pärast hakkas taas vihma sadama. Korralikult. Aga polnud siin midagist teha. Tuli see koosolek kiirelt ära teha. Pakun, et laagrite kiireim koosolek (ca 3 minutit). Ja seejärel jooksuga või kiiremal sammul taas hotelli poole (ca 150 m).
Koosoleku koha osas oli õhtul "streik". Peale pikka jooksu ei viitsitud seda ca 200 meetrit rannapoole kõmpimist teha :) aga sellest hoolimata tegime seda väljas. Uksest välja ja üle tee, puu all. Tegelikult ei sadanud, ilm oli ju leebumas. Aga mis peamine, homme vaba päev ja seega taheti kiirelt lõõgastuma hakata, mis ühelt poolt päädis ka karaoke-baari külastust. Siinsed read vaikivad, kes millal koju jõudis:)
Üks asi ununes ära. Täna oli ka mälumäng. Kahe trenni vahepeal. Mina sinna ei jõudnud aga õhtusel koosolekul said kõik parimad taas tunnustatud. Tuul jäi meist veel randa edasi uluma.
Õhtuse koosoleku väljavõte (19.03.2025):
Märksõnad: peep palju kell on, 30s, rahulikult, lähme stardikoridori, täna kõige hullem, vihm ajab meid sisse aga mitte tuul, homme saab esimene täisnädal täis, laager läheneb varsti ekvaatorile, lõigutrenni põhimõte on et esimese lõigu suudab teha samaväärse nagu viimase, tunne peab olema selline et ei oksenda aga tegemist on raske trenniga, väga suurt varu ei peaks jääma, mida lühemaks seda kiiremaks suudab kerida lõigu, homne ilm väga ilus ilmselt olema ei saa, soovitus 1h jooksu krossi, võib teha taastavalt, kell 12:00 kokkusaamine, õhtul püüaks teha kerelihaseid kasiino juures, ikkagi maile viimane trenni juhendamine, kõigil ei maksaks hotelli valgeid kätterätte alla tuua, mälumängus oli seitse võistkonda, tulemused olid seinast-seina, raskusaste oli seega paras, seitsmes koht - tiim reservaado - punktiarvestust ei õnnestunud avada:), kuues koht - noored ja kobedad - 4 punkti, võistkond hilinejad - kaks korda sama vastus aga mõlemal korral valele kohale - ürituse eest sai lisapunkti:), auhinnalsied kohad, 3-4 kohad, 8 punkti (neli õiget vastust), kaks esimest tiimi näitasid et ei olnud liiga keeruline (16 punkti) ehk kaheksa õiget, üks mälumäng tuleb veel
Öö oli tuuline. Seda oli kuulda. Kohati häiris isegi und aga pesunöör jäi paika. Mõtlesin, et alustaks tänast hommikut kohvita. Esimene trenn, kross/fartlek. Püüaks sellise paraja pingutuse teha...
Tuleb välja, et hindasin oma võimeid selle krossiga üle. Tõsi, püsisin raamides (arvasin, et 5:15 võiks see tempo olla). Enam-vähem samas tempos ma need 2 klassikalist ringi tegin. Seekord ühe ühtpidi (5:10 keskmine) ja teise teistpidi (5:17 keskmine). Esimene ring 29:12, teine 29:49. Keskmine pulss 144. Aga oi kuis väsitas. Väga ei jaksagi sellest jooksust rohkem kirjutada. Jäta veel hommikukohv joomata :)
Mõned jooksuharjutused + kiirendused ja tagasi hotelli (kuna JH ajal läks kell ise kinni, siis ei hakanud seda hotelli juppi enam lindistama, las jääb). Nüüd taastume, arvuti seltsis!
Ei ole see MonteGordoJumal meile armuline neis õhtustes trennides. Olgu, tuul on puhunud päris hoolega juba mitu head päeva. Vihmahooge on olnud. Mida aga pole saanud teha, see on väliÜKEt, sest ilm on neil päevil olnud ikka tuksis. Sadanud ja vaid sadanud.
Polnud tänagi erand. Lähed 17:00 välja, lõdvestusringile. Eelnevalt kiikasin ka ilmaprognoosi, tõsi, see näitas, et seal 17-18 vahel tuleb korralik vihmahoog. Aga vot alati ei taha neid uskuda. Igatahes seekord sai kuivalt välja, umbes poolel maal ja kus siis hakkas andma! Põhimõtteliselt tuli taevast sirgeid vihmanooli. Tormituulega. Aga jonni ei jätnud, ikka edasi, kuniks plaanitud lõik tehtud. VäliÜKEks polnud taas mingitki lootust.
Sestap vettinud riided seljast. Kuivad asemele. Ja koridoriükesse. Otse toa ukse taga! Klassika. Lubati teha vaid kerele. Treener Maile käis ja kontrollis, et asendid oleksid õiged ja keegi ei looderdaks:) Muus osas tegime isepakutuid harjutusi. Mõni tuttavam kui teine, samas ka kummalisi:) Või ütleme siis kummaliste nimetustega harjutusi. Mingi putuka või mutuka nimeline harjutus näiteks! Ja Sparta IntervallVentti harjutused olid saanud ka totaalselt teised nimetused:)
Mussi osas tuli see, mis tuli, soovilugusid ei saanud.
Homme on pikk jooks. Loodetavasti kuivavad põhisussid selleks ajaks ära. Aga kindel pole.
Õhtuse koosoleku väljavõte (20.03.2025):
Märksõnad: näe viimased kaks ootame ära, teeme ära enne kui läheb päris rajuks, näoga siiapoole, jõle pullid ilmad, hommik hea aga lõunapaiku läheb ära, homme hakkavad esimesed laagrilised lahkuma, 7 tagasi ja 5 juurde ning rohkem juurde ka ei tule, homme pikk jooks, kindlat kellaaega ei ole, süüa mõnusalt kõht täis ja minna pigem veidi hiljem, tehke pikem ring ja tutvuge ümbruskonnaga, temposoovitus sisuliselt taastavas tempos, pikkus ca 1,5 kuni 2 tundi, õhtust trenni ei ole, koosolek on, ärgem rohkem märjaks saa lähme sisse
Nii nagu arvata võis, põhisuss kuivaks ei saanud. Oleks kuskilt kuhjaga ajalehti olnud võtta, siis võibolla. Aga ei olnud. Seega polnud muud varianti, kui teiste sussidega joosta. Kindlasti mitte pika jooksu jaoks mõeldud. Need lihtsamad (vt alguse pilti). Asfaldil ja pikalt, oleks liig. Egas nüüd teagi, palju see pinnas võiks mõjutada aga kuna pikale, linnast eemale, ringile ei tahtnud minna, et äkki jalad väsivad ära, siis saigi fookus taas ookeaniäärsele laudteele võetud.
Enamus läks jooksma ikkagi enne kella 12:00. Mõned lausa kell 10:00. Kuna õhtust trenni pikajooksu päeval pole, võis selle stardiajaga mängida. Vahepeal ikka ja jälle vahtides radaripilte. Ja tundus, et peale 12:00 võiks vihmaoht minna väiksemaks. Samas, puhanguline tuul (16 m/s) püsib õhtutundideni. Nii et selle vaibumist polnud mõtet ootama jääda. Päikest oli pigem vähe, niipalju kui pilve tagant paistis. Tegelikult ka ei tahtnud jälle seda vihma saada. Pealegi saada seda esimestel kilomeetritel kui veel üksjagu sammuda. Minu tempoplaan oli sinna 5:45 km/min kanti. See oli realistlik kui sussid kannatust ei hakka põhjustama.
Muidugi jäid kuivaks (vist!) ka need, kes varasemal ajal ära tegid. Mina startisin kell 13:00 või veidi peale. Juba esimesed 800 m olid tuules raiumist. Aga lohutasin end, see alles soojaks jooksmine. Küll läheb kergemaks:)
Ikka esmalt enam-vähem allatuult ehk 1,75K paremale (roheline nool) ja siis 1,75K vastutuult, vasakule (punane nool). Ja siis jälle 1,75K paremale (roheline nool) ja siis ... saate aru juba küll, kuidas edasi.
Rohelisi nooli n-ö 5 korda. Ja too sinine nool, vot too sinine nool oli umbes tuule suund. Ehkki lühikesed püksid, kile peal, nokats, puhv, siis kerge liivatorm oli kogu aeg, kui seda "punast noolt" jooksis. Kogu see rada, nagu varem mainitud, puitlaudisel. Aga mõlemas otsas olid 2 "Düün" filmidest tuttavat liivatakistust, mis olid viimaste tormidega neile laudteedele tulnud. Need olid kohad, kus mõnikord tahtis küll põlv n-ö nõksu teha, kuna jalg ei leidnud selle jalas "loksuva" tossuga väga pidepunkti.
Raske oligi neid vastutuule lõike joosta. Siis sai veidi kergemalt. Neljas ja viies vastutuul olidki vast kõige väsitavamad. Vahepeal oli oht, et hakkab sadama, aga õnneks triivisid need sajupilved ikkagi sisemaa poole enne kui minuni jõudsid. Kokkuvõttes vast mõned piisad. Oleks totaalselt sadama hakanud, oleks muidugi algse plaani katkestanud ja hotelli poole lidunud:) Vihmakogus on olnud viimastel päevadel täiesti piisav, mis n-ö turja vahele saadud. Rohkem ei tahtnud!
Mõned lõigud läksid ka lõbusamalt, kuna varem jooksu lõpetanud olid juba "kaluriküla" putkas jooke manustamas (aitäh! - Kairi, Rauno, Kadri, Kristo, ... - ehk mu silmad seletasid ses liivatormis õigesti:). Just seal kõige raskemas kohas, kus vastutuult oli veel mõned viimased sajad meetrid joosta. See ergutus kulus ära!
Õnneks suss pidas. Ei ole nendega nii pikalt kordagi jooksnud. Hõõruma õnneks ei hakanud. Mis kannatas ja just ikka vastutuult oli ennekõike reiepealsed. Need said korraliku koormuse. Ikkagi pea 18K. Keskmine tempo tuligi nii nagu plaanitud, 5:44 min/km.
7+1 päeva on nüüd siin laagris joostud (reedest-reedeni). Täna lõppes teine 3-päevane plokk. Homme seega taas n-ö puhkepäev. Õnneks on siiani mu alaselg/puus/tuhar (vasak pool) vastu pidanud. Peale mistahes trenni läheb kangeks aga taastavad protseduurid ja vahepealne liikumine aitab uuesti järjele saada. Paljudel laagrilistel on kaasa võetud kompressioonpüskid, ma sain vahetult enne laagrit massaažipüstoli, millega krutin end peale igat trenni nüüd üle. Usun, et mingi mõju on! Hea, et äpp soovitab, mida ja kuidas ja millal. Aga alaselg/tuhar on need kõige magusamad:)
Ühelt poolt olen seekord küll rohkem riideid kaasa tassinud aga kuna kohati on ilmad nirud olnud, ei taha need lihtsalt ära ei kuivada. Mu konditsioneer justkui ka sooja ei anna, pigem köhib ja turtsub ja kahiseb. Otseselt toas külm pole aga see oleks abiks ehk riiete kuivatamisel. Ühesõnaga, riideid on, aga need püsivalt niisked. Päikest pole ju väga olnud ja see tormituul nagu väga ei kuivata kui rõdu peal niiske õhk. Seega pesumaja ring. Tore kui mõnes kohas ei tõuse hinnad. Endiselt 8 eurot masinatäis (12 kg) + 3 eurot kuivatus. Kuuldavasti on siin lähedal ka pesumaja täisteenus. Viid mustad riided tädile ja saad mingite tundide pärast triigituna tagasi. Kogused väiksemad (ja ilmselt ka sobivamad) aga hind enam-vähem sama.
Nüüd polegi muud kui õhtusööki ootama jääda! Tegelikult ei saagi kell veel 19:00 tiksuda kui paljud meist juba keldrikorrusel, järjekorras. Sportlaste värk, igal pool on kiire. Rajal on kiire (et finišisse jõuda), sööma minna on kiire (et keegi kohta ära ei võta) jne.
Jep, teravam silm paneb tähele, et üks meie treeneritest on vahetunud. Väidetavalt olid Maile ja Ahto saanud lennujaamas ka vahetusplaksu lüüa:)
Eks selline hetkeline mass tekitab muidugi buffee lauas ka järjekordi, mistõttu nutikamad võtavad esmalt supi, kus järjekord null. Ja kui supile saiakuubikuid ei pakuta, tuleb ise loov olla ja neid "teha". Supp saab selliselt ka märksa toekam. Ütleme nii, et sellisest keskpärast lurrist saab püreesupp. Kaheksajalgi pole ikka veel olnud.
Õhtuse koosoleku väljavõte (21.03.2025):
Märksõnad: nii et uus koosoleku koht (hotelli vastas) aga üritame jätta ikka vana, siit saab kiiresti reageerida, 30 sekundit, teise kohta poleks jõudnud, rainil vedas, nüüd on kõik kohal?, kas kellegi toanaaber on puudu, võime alustada, varb!, nina maas sinnapoole, ei julgenud vaadata nii suur mass:), oleks jõudnud kusjuures!, oleme koosoleku suhtes neetud, tervitame viimaseid siiajõudjaid, treenerite vahetus, treener ahto, toon ilus ilma, täna veel mitte, homsest, täna oli pika jooksu päev, kas kõik said rahuldava jooksu kirja?, targad olid need kes läksid 11:30, homme on puhkepäev, kasutage targalt, äkki teeks homse supluse hiljem, teeme 1h hiljem, teine mälumäng homme enne õhtusööki (18:15), maleturniirist, sünnipäeva laul rihole, homme sünnipäev sellel kes küsimuse tõstatas, kas homme tahab keegi rattaga leod ja tiidrekut toetama minna (joogiga), 9:30 joostakse hotelli juurest läbi
Isegi hommikujooksjad alustasid täna ca 1h hiljem. Suplejad samuti. Müstiliselt värskena tundusid kõik kes ca üheksaks hommikusöögilauda olid jõudnud.
Päike paistab! Üle pika aja taas päike! Kas ma juba mainisin, et täna on päikeseline päev?:) Tuult lubab ka, aga mitte enam nii hoogsat kui eelnevatel päevadel. Ei välistaks, et täna on võimalus saada duubeldus oma nahatoonile. No vähemasti neis kohtades, kuhu riie ei ulatu! Vaadates esmaspäeva ja sealt edasi paistab pilt palju roosilisem (loe: päikeselisem).
Teen peatselt kerge jooksu. Murran taas puhkepäeva reegleid. Mitte et ma ainus olen. Kuuldavasti on nobedamad juba enne hommikusööki teinud 17K pikkuseid ringe. Oeh.
Kummalisel kombel jõudsin ma jooksma just siis kui tahtis ei tea kust sadama hakata. Mõned piisad tulidki. Aga pikka ringi polnud plaanis, pealegi sai vahetult enne jooksma minemist kokku leppida, et peale seda teeb rattasõidu.
Niisiis om klassikalisele lõdvestusringile (ca 4K). Aga kus siis hakkas mälupilte ette sadama. Niipea kui puitlaudisteele jõudsin, kõige pealt nägin klaasistunud pilguga vanahärrat, kes ühes söögikohas klaasistunud pilguga istus ja kes alles mõned tunnid tagasi oli hullutanud meie tütrekesi karaokebaaris:) (jep, keri veits tagasi, ja näed seda nägu ka pildi peal, paremas servas)
Ei läind palju mööda kui varsti astus piki laudteed vastu meie hotelli baarmen. Igaks juhuks vajutasin pea norgu, et nokk varjaks näo. Eks me eile õhtul proovisime ju oma portveini hotelli baarialasse rüüpama tulla aga saime kohe noomida. Ma olin just õlut palunud (ja baarmen nägi tüütut vaeva sellega, et just vahetatud sooja vaati tööle saada), aga tal ikka kotka silmad ja egas igat pidi tühi hotelli puhkeala seda kõike ei toetanud ka, et ta ei märkaks, et miskit salapärast plaanitakse:) Ausalt öeldes, kõik õige, ja egas me poleks jaksanud ka seda jooki mekkida. Saime baarist ühed lonksud veel kätte. Ja asi vask.
Olin vast 700 m hotellist ehk jooksu juba lõpetamas, õnneks oli telefon seekord kaasas, helistas Lauri, et rattalaenutus pannakse kohe kinni. Aga tundus, et jõuan pesus veel ära käia ja tolle ratta ikka enne kella 13:00 laenutada. Tundub, et sellest tuleb minu esmane maateerattaga sõit (ärme turisti arvesta, mis kuskil endiselt veel tolmu kogub!).
Päeva hind 25 eur (+1 eur kiivri eest). No kuna me võtsime kell 13:00 ja tagasi pidid need jõudma kella 17ks, oli tegemist väga täpselt paika pandud rajaga, mida "kihutada". Lootusega, et kuskil saab ka kerge pausi teha. Lauril olid rajad välja valitud. Seekordne 49K või nii. Tõusumeetreid vast sinna 400 m kanti.
Minu jaoks vajas see ratas ikka korralikult harjumist. Rääkimata sellest, et põhimõtteliselt tundsid end kui tsirkusearstist, sest rattal rehvilaiust ju pole absull. Peaaegu nagu paberleht. Ja kõva kui kivi. Sõida siis asfaldil, kus vahelduvad erinevad konarused ja augud. Jäik, põrutab, - sõnu jääb väheks:)
Eks ma algul ei saanud pihta ka kuidas käike vahetada. Rääkimata sellest, et hallooo, kus need pidurid on. Ma pean põhimõtteliselt lamama selle ratta seljas, et piduriteni jõuda. Ja kui siis lõpuks jõudsin, siis selgus, et tagumised pidurid väga ei töödanud ka. No ei pidurda. Tagasi ka ei hakanud sõitma. Põhimõtteliselt oli ju võimalik ehk ka ise tuunida/pingutada neid veidi aga ei hakanud süvenema. Kuna sõiduasend ja kõik muu vajas samuti harjutamist.
No need rattakorvid kruviti muidugi vahetult enne laenutust meile. Sest klippidega saapaid pole ju meist kellelgi siin kaasas. Ikka jooksma tulime ja mitte rattaga sõitma. Ja need korvid vajasid pidevalt tähelepanu. Ei olnud kõige mugavam neid jalgu sinna toppida. Hoolimata sellest, et mu eelmine maastikuratas just korvidega oligi, aga seal käis see sissetoppimine nips-naps.
Seega kaardilugemine jäi Laurile. Mul oli piisavalt tegemist, et rattaga uuesti sõitma õppida:) Väikese kaarega saime siiski siinsetesse lähimatesse mägedesse. Eks see esimene tõus nüüd teab mis kõige lihtsam polnud. Väga ei tahtnud oma jalgu lõpuni ka puruks tõmmata, sest homme jälle trennipäev.
Esimest tõusu saab vast mõõta ca 10K distantsina, tõsi, järsem osa oli sellest viimased 4K.
See esimene ots, mingeid kalauime meenutav osa, enne 10K - see totaalne viga. Selliseid tõusuhambaid ei ole siin ja seega ka summaarne tõusumeetrite arv veits valetab. Ei teagi millest see tuleb. Strava peaks GNSS järgi selle profiili joonistama aga kuskil puusse pannud.
Ühesõnaga, esimene tipp sai võetud ja seega paras hetk poseerida (Lauri aparaadist).
Seejärel tuli üks päris kuri laskumine. Järve äärde. Miski tamm on selle juures ka. Alles hiljuti olla seda järve veetasapinda vähendatud.
Olime just järve juurde jõudnud ja eemalt paistis juba uue tõusu algus kui siis see juhtus! Lauri rattal andis kett otsad. Oeh. Proovis korra parandada, kividega ka ehk kinnituskohta veidi suruda aga mingit haakimist sealt ei paistnud. Veits kõver oli ka see kinnituskoht. Olgu, saime keti peale. Mõistagi pidime loobuma teisest tõusust. Ja hea oligi. Ma arvan, et see poleks homse jooksutrennile kasuks tulnud:)
Tegime shortcut. Laugemat teed pidi. Lauri sai mõnda aega lasta liueldes ja mitte väga suurt pinget ketile panna. Umbes 19K oli lühimat teed pidi laenutuseni. Ja saimegi vast ca 5K kulgeda, kui siis see kett purunes konkreetselt. Nii et ühenduslüli enam polnud, või oli poolik. Egas ei jäänudki muud üle kui laenutusse helistada ja transport järgi kutsuda. Samal ajal õnnistas täpselt meid üks korralik jäisem vihmasadu.
Veeresin seejärel üksinda edasi. Umbes 14K oli jäänud. Ei hakanud mingeid trikke tegema. Eeldatav tagasijõudmise aeg oli ca 16 paiku. Jalad olid piisavalt vatti saanud, ikkagi hooaja esimene ratas. Ja lootsin, et jooksujalg jääb homseks alles kui kuskil rohkemat ei tiirutaks.
Ilusad maastikud, ei ole midagist öelda. Sain ka kitsekarja koertega tuttavaks.
Seejärel jõudsin miskisse rikkurite piirkonda. Golf resort või umbes selline (Castro Marim Golge & Country Club). Ei tea kust hakkasid HEAD TEED. Ja niimoodi sai kulgetud päris pikalt. Paar kilomeetrit?
Peatselt paistis Castro Marim juba ka ise ja sealt võis ka kinnisilmi tagasi sõita. Mõtlesin, et põikan veel korraks piiriäärsesse linna aga no seal ju sillutuskividest teed. Täiesti absurdne on sellise rattaga seal sõita. Olin nagu tigu. Ja otsisin väljapääsu ehk paremaid teid.
Ühesõnaga, kõige taustal, seekord vedas. Kummid jäid terveks, kett jäi peale. Käigud vahetusid (ka esimene). Pika peale sain täitsa hakkama. Aga ratas ise või asend selle peal, see vajaks veel pikalt harjutamist. Praegusel hetkel tundus ikka väga keeruline "masin".
Kalorikulu sel puhkepäeval taas korralik. Polegi muud kui et oodata õhtusöögi järjekorda minemist!
Õhtuse koosoleku väljavõte (22.03.2025):
Märksõnad: täna teemasid on kuigi oli puhkepäev, ivar palus kõiki tervitada, tervitame vastu, homme on kõige suurem seltskond lahkumas, nüüd meil tuleb paradiis, maleturniir on lõppemas, hendrikule pisike kingitus, koit on võitnud kuid kõik mängud pole veel läbi, mälumängus oli sama arv võistkondi, seekord väga tasavägine, 6-7 kohta jagasid apelsin ja obrigado, 11 punkti, max oli 20 kanti, teine koht oli 13,5 punkti, 2,5 punkti sees olid 2-7 võistkond, 15,5 punktiga võitis järvevanatu, räägime homsest päevast ka, krossipäev, teeme seejärel veidi rohkem kiirendusi, õhtune treening rannal, leo sünnipäevalaul
Tänasest on meid üksjagu vähem. Nii 10+ laagrilise võrra. Hommikusöögilauas on seda kohe märgata. Ülejäänud panevad vapralt edasi. Täna taas krossi/fartleki päev. Ilm veel täna tuulisem (kuni 14 m/s), kuid vähemasti hommikupäike särab!
Ei ole seda krossi lihtne joosta. Kui enda kohta lonkida ka ei taha, siis seda keerulisem. Ikka kaks ringi nagu seekord tavaks. Aga esimese krossi aega enam ei suuda püüda. Hoolimata sellest, et eile oli puhkepäev (loe: kerge jooks + rattasõit). Kuna tundus, et tuul püsib, siis lasin kilega. Ma ei ütleks, et otseselt oleks palav olnud joosta aga hingamist ilmselt mõjutas. Ringi lõppedes joogipausi teha ei saanud, et sest hotellist väljudes meenus, et olin unustanud oma valmis pandud joogipudeli kaasa haarata. Tegelikult ka ei viitsinud uuesti üles ronida.
Eelmise korraga võrreldes oli pulss sisuliselt sama (+1 palli kõrgem). Tempo enam-vähem sama. Esimene ring 5:16/km, teine 5:18/km. No 5 min/km tempot polnud kuskilt võtta. Jõudsime just kella 12:00ks oma ringid lõpetatud kui kaasa võetud telefonidest hakati Johannes Ermi 1000 m jooksu jälgima. Ai-ai, jooksuharjutuste algus sellega veidi venis... aga saime ikka tehtud. Lisaks mõnevõrra rohkem kiirendusi peale (ca 80m lõigud, 4 ülesmäge ja 4 allamäge). Ülesmäge oli kops veel kinni. Jalad muidugi ka. Allamäge võis juba joosta. Seejärel juba tagasi hotelli. Üks põhitrenn taas purgis.
Ma arvan, et minu tänase päeva naela saab ka juba kirja panda. Minu elu esimene spordimassaaž! Nii on, pole varem kordagi käinud. Nüüd toodi see "koju kätte". Ehk siis ca nädal tagasi saatis treener Toomas kirja, et võimalus registreerida Olavi Allase spordimassaaži, kes meie vastu peatselt "pesitsema" tuleb. Egas siin oli vaja kiiret otsust, sest võis arvata, et need ajad saavad väga ruttu täis. Õnnestus! Ütleme nii, et isegi kerge "hirm", et mis see endast kujutab:)
Aga lõpp hea kõik hea. Ca 30 min jalalihastega tööd. Ilmselt ka üks minu võimaliku vigastuse algallikas sai kinnituse (vasak pirnlihas), mis võib siirdeid anda ka alaselga. Hetkel jääme selle juurde ja töötame endistviisi edasi. Ikka harjutusi tuleks regulaarsemalt teha. Püüan!
Peale massaaži ei ole soovitav trenni teha (sama päev). Aga päris ära ma seda tänast õhtutrenni ei jäta. Mul oleks ikka vaja see pisi-pisi 3K joosta, siis saab nädalase 100K kokku! Treener Ahto liivaÜKE tuleb ka. Osalen aga max pingutust ei luba:)
Ai, see läks napilt. Juba oli oht, et treener Ahto lubadus, et kui tema laagrisse jõuab, tuleb ka päike välja, läheb luhta. Korralikud vihmapilved hakkasid nii tunnike enne trenni algust Monte Gordo kohal hõljuma. Õnneks triivisid need rohkem ookeani poole. Ning saime Ahto esimesed harjutused piiluva päikesega tehtud!
Niisiis, 100,6 km sel nädalal joostud. Aga see ei ole rekord. Rekord jääb mägede taha. Või noh, mitte väga suurte mägede. Peaks olema sinna 109 km kanti, siis kui ühel nädalal langesid maratoni ettevalmistuse pikad jooksud esmaspäevale ja sama nädala pühapäevale.
Eelmise aasta laagri parim nädal oli 89 km (2023 aga 93 km). Seega on edasiminekut. Ja eks see peamiselt tulene puhkepäeva väikesest lisajooksust, mida eelnevatel aastatel ei teinud, või siis n-ö asendas pikema käimisega.
Tuleb taas puhtad sokid jalga panna ja õhtusöögile minna. Kell hakkab vaikselt seitsme peale saama.
Allolev pilt ütleb nii mõndagi ja sõnu polegi vaja:)
Aitab kokanduslikest vaatenurkadest küll. Kokkuvõttes, magustoitu täna ei söönud!
Koosolek! Jah, ikka kell 20:30. Meie traditsioonilises kohas. Aga need kivipingid on ikkagi endiselt veel väga külmad, et keegi seal istuda ei taha. Eks nüüd järgnevad päevad/ööd näita, kas näiteks vähemasti laagri viimasel koosolekul õnnestub meil konsensuslikult seda siiski teha.
Õhtuse koosoleku väljavõte (23.03.2025):
Märksõnad: nii kõik vist on kohal aga kuidagi väheks on meid jäänud, teeme siis oma koosoleku kiirelt ära... kommentaar: see läks vussi, kuna vahepeal pildistas - pildistamise heli lausa kuulda ja seega audio lindistus katkes!... ahto kommentaarist asi jätkub aga egas siin miskit süvitsi asja polnud ka:)
Hommik ei olnud kõige kirkam. Väsimus vist. Kuna põhitrenniks täna pikemad lõigud, siis mõtlesin, et proovin korra natuke vähem hommikul süüa. No ei ole kindel, kas õnnestus aga vähemasti proovisin. Need kes Sparta jooksutrennides käivad, siis pikemad lõigud igati tuttavad (esmasp/teisip). Tugevamatele (taas tõmmati see joon 40 min/10K juurde) 6+6+5+5+3+3 min, ja vahele 2-3 minutit taastavalt. Ülejäänutele 5+5+4+4+3+3 min ja vahele 2-3 minutit taastavalt.
Ütlen ausalt, et sel aastal pole lõigutrennidesse jõudnud. Hoidnud vigastusega tagasi. Selgemast selge, et jalg (või jalad) ei mäleta selliseid asju. Otseselt seda ei kartnud, et neid lõike joosta ei saa, aga kindlasti oli küsimus, mis tempot suudab hoida. Muidugi ka kontekst, võrrelduna kasvõi eelmise aastaga kui sedalaadi vigastust küljes polnud.
Üldjoontes võis lõigu keskmine aeg olla natuke kiire kui 10K. Mis ma siis enda hetke 10K aega pakuks? Hea küsimus! Võtaks järgmise küsimuse, palun:)
Ilmselt oleks see praegu kuskil 45-50 min vahel. Parim tulemus jääb sinna 43 min kanti või veidi alla. Seega selline alumine piir 4:30 min/km, see annaks selle 45 min/10K kokku. Selgelt julge pakkumine.
Üsna loomulikult sai võetud eesmärk, et panen tempo peale, aeg-ajalt vaatab kella, mida see näitab ja selle baasil otsustan, kas kannatab juurde panna või mitte.
Tundub, et läkski selliseks rallitamiseks, et "gaas kohe põhja" ja mingit korrektuuri polnud enam võimalik teha, pigem tuli vaadata, kuidas seda suudab lõpuni hoida.
Panime piki noolsirget asfaltteed. Tegelikult küll rattasõidu osal. Kenasti punaseks värvitud.
Kiirematel ja pikemate lõikude tegijatel jäi muidugi sellest tänavapikkusest väheks (ca 2K kokku). Ehk siis lõik+taastav (kokku max 9 min) - jõuad n-ö Lidl ringteeni. Üks lõik edasi, seejärel taastav ja sama lõik tagasi+taastav. Minnes on kerge tõus, samas kui tagasi tulles on kerge langus vähemasti osaliselt (sõltub, kuidas taastava osaga mängid).
Tuult sisuliselt polnud. Päike säras! Sooja 16 kraadi või nii. Ideaalne lõigutrennipäev. Ahjaa, enne lõike tegime ka ca 20 min soojendusjooksu + jooksuharjutusi. Kaks lahtijooksu ka. Just neil lahtijooksudel korraks tundus, et sain kopsud justkui lahti.
Lõikude keskmised tempod (min/km):
- 5min - 4:25
- 5min - 4:27
- 4min - 4:24
- 4min - 4:27
- 3min - 4:31
- 3min - 4:27
Ehk siis alla 4:30 (kui üks tehniline apsakas välja jätta). Taastava osadega jäin 3 min juurde. Seda võis lühendada aga pigem enda hetke olukorda arvestades, ei hakanud.
Pulsid, lõigu algus, lõigu keskmine, lõigu lõpus ehk sisuliselt max pulss:
- 5min: 118/143/150
- 5min: 131/151/156
- 4min: 134/153/160
- 4min: 134/159/159
- 3min: 137/154/160
- 3min: 138/154/159
Pulss seega teab mis kõrgele ei läinud. Enne sai lõik lihtsalt otsa ja jalad kiiremini ka ei kerinud. Pulsi kukkumine ca 15 palli võiks kindlasti olla. Ilmselt oleks võinud teha ka väiksema pausiga. Aga no ei tahtnud.
Peale lõike veel ka kerged posti-vahe-kiirendused. Neid oli päris kole teha. Ilmselt piisabki kui ma miski 3 minutit passin ja siis jääb vähemasti vasak jalg kangeks. Ja katsu see siis uuesti tööle panna.
Mälu järgi olen siin Portugalis sarnaseid lõike jooksnud 4:15 või veidi kiiremini tempos. Eks see olegi sellele 10K rekordile lähedane tempo. Praegu seda kuskilt võtta pole. Aga ehk on veel lootust selleni uuesti jõudu kui tervemaks saab.
Trenniga võib igatahes rahule jääda. Enam-vähem tempot suutis hoida. Tõsi, ideaalis ehk oleks võinud lühematel lõikudel see kiirem taas olla, aga paneme selle väsimuse nimele.
Peaaegu olin unustanud aga sattusin just kohvi jooma minna kui meenutati, et kell 15:30 teevad treenerid taas jooksuteemalise arutelu. Napilt jõudsin. Ka meie esinumber, Leonid Latsepov, oli kohal! Muidugi istus ta võrdväärselt treenerite poolel :)
Kui ikka profid treenivad maratoniks 40K distantsidega, siis paratamatult tekitab see küsimusi, aga kuidas siis "tavajooksjad" peaks tegema? Max distants/aeg pikkadele jooksudele? Eks üks "loll jõuab rohkem küsida kui kõik targad vastata":)
Muideks, Leo tegi meile täna ka kauaoodatud muruÜKE! Enne aga kerge jooks alla, nagu ikka.
Õhtuse koosoleku väljavõte (24.03.2025):
Märksõnad: nii tundub et kõik kohal, kell täpselt pool, laagri lõpuni vaid 3 päeva, üks päris haige on toas, reimo kasvatamisest oleme loobunud:), homne ujumine kell 08:00, homme viimane vaba päev ja ilus ilm, õhtul ikka koosolek, treener ahto küsib kas jooksma võib minna, keelatud pole, kerge jooksu võib ikka teha, üle tunni ei tohi teha kui siis ainult eriloaga, hoiame jalga statapäevaks, anna sai kingituseks kaks pudelit ja soovib jagada:), homme muus osas vaba kava, oleme mõtetes peebuga (kõrge palavik aga sai antibootikumid peale), arstivastuvõtt on siin maal 14 eurot aga piirilinna tuleb minna, ametlik osa läbi, vala välja
Nii hommikusuplus kui hommikusöök oli +30 minutit nihkes. Ikkagi puhkepäev. Tõsi suplema ma ei jõudnud, hommikujooksule ka mitte. Või noh, jõudsin küll aga märksa hiljem. Tegin oma jooksuring klassikalisel ajal ehk 11:00 stardiga (peaaegu). Kuna hommikusöögilauas kerkis idee, et võiks ratastega Hispaaniasse päikest võtma minna, siis nii oligi, et väga kuivamisaega ei jäänud. Riiete vahetus, rattalaenutusse ja minek!
Aga kuna esmalt jooks, siis mõned kohaliku päikese pildid ikka ka. Näitamaks, et vihmaperiood on läbi ja nüüd on VAID päike!
Sestap oli ka rattatiiru valik teistsugusem. Kohe ikka Hispaania "keskossa", mitte jääda piiri äärde tiirutama. Samas arvestades, et homme on taas trennipäev. Vähemasti minu jaoks (Eero naaseb homsest koduranda). Seega väga ära ei taha selle rattaga end väsitada.
Seekord sai võetud siiski maastikurattad. Kodusem. Päeva rent kah odava, 15 eurot. Samas, kuna viimane praam tuli Portugali aja järgi kell 17:00, ja rattarent pannakse kinni 17:00, siis meil polnud väga mõtet seda 2h sõitu seal Hispaanias teha ja pikendasime n-ö tunni võrra. Samas tähendas see mõistagi seda, et rattarent 2 päevaks. Ja ratastele tuleb ööseks kodu leida, et saaksin need hommikul laenutusse viia (olgu, tegelt võiks need rattad olla meie käes 17ni, aga vaevalt, et homme nendega väga sõita enam viitsib kui nagunii jooksutrennid täies hoos).
Aga kõigest järjekorras. Ühesõnaga rattarent 30 eurot/nägu. Elame üle. Ka siis kui kasutame neid ca 6h.
Alustame sõidetud rajast. Jõgi on piiriks Portugali/Hispaania vahel. Sisuliselt ainus viis, kuidas jala/joostes/rattaga siit kandist Hispaaniasse saab. Veidi üleval pool on maanteesild aga seal ei või liikuda ükski kondimootor.
Laevassõit alga. Inimeseloom 2.5 eurot/ots, ratas lisaks 1.75 eur/ots. Sõit kestab vast 15 minutit, praam Hispaania poole igal pooltunnil (9:30 - ...) ja tagasi igal täistunnil (viimane 17:00 Portugali aja järgi). Meie rihtisime seega 12:30 praami. Mis jättiski meile ca 4h sõidutiiru Hispaanias. Sõidu algus, maanteesild vasakul, laevukese sihtpunkt, Ayamonte, paremal.
Nii kui laevukeselt maha sai, kohe nelja tuule poole teele. Ehk siis sihtpunktiks oli Isla Cristina. Hispaania poolel ca 17 km kaugusel. Hotellist 22K.
See tähendas ka maanteel sõitmist. Nii kui sadamalinnast välja sai tuli hakata kütma apelsiniistanduste vahel. Kahju, et altpoolt sinna samasse kohta ei saa. Peab sellise korraliku kaare tegema. N-ö ülevalt poolt minema.
Peale maanteelõiku oli nats veel selle "saareni" minna (5K). Siis juba sild, mis oli kohati nii kitsas, et pidi maastikuratta leistangiga laveerima (tagasi tulles tulime mööda sõiduteed).
Peale sillaületust võis tempo n-ö maha võtta (mitte et see väga kõrge oleks olnud). Võtsime sihi parema kaarega jõuda liivaranda.
Liivajoonele me lõpuks ka jõudsime. Aga see ei olnud teab mis lihtne sõitmine. Ookean oli aga randa uhunud igasugust sodi. Kalu ja krabisid. Paraku juba hinge heitnud.
Aeg aina tiksus. Egas seda nüüd ülearu käes polnud. Oli ju vaja ka keha kinnitada, et jõuaks tagasi sõita. Leidsime miski rannaäärse koha, kus ühes suures telgis olime sisuliselt üksinda. Muidugi inglise keelt siin ei mõistetud, aga ingliskeelsed menüüd olid vähemasti olemas.
Kuna rahvast olematult, siis sai ka kiirelt kätte, kiirelt söödud. See liha oli pigem kupatatud kui et küpsetatud. Kardulas oli täitsa ok, krõpsu moodi. Ja uuesti rataste selga ning tagasiteed navigeerima. Ehk siis see punkt jäi hetke kaugemaiks rannajoone punktiks. Kusjuures, egas sealt edasi taevasse vaadates see pilt kõige parem ka polnud. Tundus nagu vihmapilved. Seda mälupilti tahaks nüüd küll järgnevate päevade osas ära unustada.
Ühest R-ist tegin ka pilti. Aga see pilt on pigem tehtud selleks, et nüüd öelda, et need autod ei sõida, onju! Need pargivad. Justkui keset teed! Jah, sest paremal pool jookseb rattatee. Väga veider ja harjumatu.
Seejärel juba sama silda pidi tagasi. Aeg seal maal, kus tuli hakata mõtlema meie laevukse peale. Aga arvestusega, et vajadusel võib tiirutada ka selles "sadamalinnas". Kurikuulus vihmapilv jäi meist õnneks paremale. Ühel hetkel viis meie tee aga vasakule. Seega, suht turvaline tundus!
Üldiselt läks see jupike maanteed üsna kiirelt. Ning peatselt piirilinnas tagasi.
Lammas all paremas nurgas! Aga tegelikult pildistasin silda:)
Korra oli mõttes, et kuna nagunii plaanime ca 30+ minutit varem siia piirile jõuda, et teeks mingi kohvi või nii. Aga tundus, et ikka ei jõua. Keskväljakul kah ikka teenindusega, mine tea kaua läheb. Ei muud kui laevukesele ja ehk siis hoopis Portugalis.
Tegelikult tahtsime Hispaania sõõrikuid, aga neid ei müüdud kuskil. Pidime leppima pannkookidega. No ja üllatuseks kui me mõtlesime, et kas jääme sellesse kohta või mitte, tõusid ühed keskeas inimesed just seal püsti ja sulaselges Eesti keeles ütlesid, et "pannkoogid on siin head":) Vot siis, ei ole nii, et siinses piirkonnas ainult sportlased!
Võtsin M&Ms-ga pankad. Kohvi ka. Aga vedeliku mõttes oli sellest mõistagi vähe. Sain siiski hakkama.
Ma ei tea kelle plaan see nüüd oli, et neid ca 1,5h enne hotelli õhtusööki süüa:) Olgu, rataste selga. Hotellini on siit piirilinnast ca 4,5 km. Aga kell näitas, et seda tehes jääb nats 60K-st puudu. Mistõttu tuli veel tiirutada "kodulinnas" ja otsida üles need, kes sangriat enne õhtusööki tinistavad. Mõned leidsime! Ei jäänud jooma. Pigem hotelli, pessu ja sealt otse õhtusöögi lauda. Võtsin seda seekord väga tasakaalukalt.
Kokkuvõttes, pingutust omajagu. Päike võttis üsna hästi neid kohti, mis riidega kaetud polnud. Õhetust on tunda, õnneks mitte põletust.
Muidugi on ka õhtune koosolek. Homme on taas staadionipäev!
Ahjaa, rattad sai jätta hotelli spetsiaalsesse ruumi. Ei olnudki vaja neid ööseks akna alla lukku panna, ja siis kõrvad kikkis "magada".
Õhtuse koosoleku väljavõte (25.03.2025):
Märksõnad: laagri lõpus oleme muutunud leebemaks, kaks trennipäeva on jäänud, staadion ja pikk jooks, kristo viilib staadionitrennist, suuline noomitus, treener toomas läheb kell 11 meeste tuppa ja tuba korrast ära ja üks mees dressidega teki all kuidas seda vabandate?:), enne pole laagris seda nähtud et niimoodi juhtub, homme staadionipäev, ilm tuleb meeldiv, on kuulda et natukese tõbiseid, kui kellelgi on tunne et pigem trenni ei teeks siis ärge tehke, kui intensiivselt ei tee siis tehke kergemalt, muud ei ole, reimo "maika" tuleb üle trumbata:)
Kell alles üheksa ja juba kuumab nii mis kole:) Viisteist kraadi. Ilmselt tuleb tänane staadionitrenn korraliku praadimise lõhnaline.
Joogipudel Marko rendimobiili ja ise staadioni poole punuma. Väga palju seda staadionitrenni olemust ei avatud, mis on klassika. Ikka siis kui soojendus tehtud (3K), jooksuharjutused, mõned lahtijooksud, alles seejärel staadionitrenni struktuuri selgitused.
Ilm oli super. Kindlasti üle 18 kraadi. Nõrk tuul. Staadioni viimased 100 m olid ikkagi kergelt vastutuulega. Aga oluliselt nõrgem kui eelmine kord. Puhas maikaga jooks.
Seekordne ülesehitus:
- 4x400 (igale lõigule 200 m taastavalt vahele, kasvõi käiguga, oluline, et pulsi alla saab, roll-on varianti siin ei pakutud), ca 3 min puhkust;
- 4x300 (igale lõigule ikka see sama 200 m taastavalt vahele, mina jätsin lõigu mõttes küll 100 m vahele, aga ajaliselt sättisin sama, mis 400 m juures), taas ca 3 min puhkust;
- 4x200 (ikka 200 m taastavalt vahele).
Võis teha ka 3 plokki. Kui aga eelmine staadionitrenn tegi 4, siis oli OK ka praegu teha 4 kordust.
(punasega plokkide vaheline paus, üks pulsivahemik on 300 m juures selge viga - ma küll korra mõtlesin, et panen pulsivöö peale aga ei viitsinud, jäin randmelt mõõtmise juurde - eks see max 126 on ikka selge error)
Õnnestus treener Toomase käest saada ka kommentaare just 400/300 plokkide lõpu juures. Selgemast selge, et esimene 400 m oli üle pingutatud ja liiga kiire. Seda näitasid ka järgmised 400 m lõigud, mis kõik ühte auku ja varasemalt mainitud 1:40 lähedusse!
Kolmesajased lõigud, märksa kiiremad kui eelmine kord ja samas väsimust ka ei tekkinud ehk siis iga lõik mõneti kiiremini. Pausi aeg oli enam-vähem sama, mis ka 400 m juures, natuke lühem.
Seega, kahesajased lõigud oleks võinud eelduste kohaselt praeguse vormi juures olla alla 45 sekundi. Ja enam-vähem nii ka oli. Üks aeg, mis 45 sekundit on tegelikult ümardatud ülesse poole. Ei hakka neid kümnendikke siin näitama, pole vast nii oluline.
Keskmiste 200 m või 100 m võrdlusest seega palju parem pilt kui eelmine kord. Tempo lühematel lõikudel sekund või nii kiirem.
Ilm oli küll palavam, aga see ei seganud. Pigem võis eelmine kord olla asi ka puhvis, mis mul tuule tõttu esimestel plokkide kaelas oli. Aga enesetunde järgi oli kindlasti täna parem minek. Vigastus jooksu ajal otseselt ei seganud.
No ja nagu ikka, põhilõikudele lisaks ka mõned "ümbrikud murul" (diagonaal-kiirendused) ja seejärel juba koduteele. Ikka see sama 3K. No elas üle. Lihtne polnud, eriti just alguses. Annad korraks puusa-tuharale puhkust ja kohe vajab jälle "elustamist" (loe: soojaks liigutamist). Muidugi selle 3K lõdvestuse jooksul jõuab kõike teha. Esimesed 500 m olid keeruline. Aga siis sai enam-vähem mingigi jooksusammu taas sisse.
Kokkuvõttes, väga lahe põhitrenn! Eks sellele aitab ju kaasa ka emotsioon, et said vastavalt võimetele ikkagi kõik välja panna.
Olgu, võtsin end kokku ja ronisin ka esimest korda (selle laagri jooksul) katusele, päevitajate sekka. Korraga palju ei tahtnud aga 30 minutit pidasin vapralt vastu:)
Mingis mõttes, tekkis mõttesse vajuv pilk vahetult enne kella 17:00. Selle laagri viimane õhtutrenn! Ikka kerge jooks + Ahto muruÜKE.
Sooja endiselt 18+ kraadi. Tegin pilti ka, vaata, kas leiad sellise numbri kuskilt pildilt üles. Nats udune on, aga mis teha. Sellised need ca 4 aasta vanused telefonid ongi! Hea pisike, mahub igale poole:)
Kerge jooks. Algus ikka puujalad. Aga vaikselt sai liikuma. Meie kasiino esine muruplats lausa ootas meid. Nii nagu ka päike!
Alustasin punasest otsast (teravikust). Üsna selge pettumus. Maitses nagu magus paprika. Siis ühel hetkel kui pool oli ära söödud, lähenesin üsna julgelt sinna rohelise otsa poole, võtsin kohe pöidla jagu jupi. Lups suhu. Assa! Vot siit sai juba kerge laksu kätte:) Mõnus!
Ilmselt ka koosolekutest on väsitud. Ehkki enamus on kohal, siis väga konstruktiivset homseks ei saanudki seekord välja tuua:) Homme ju pikk jooks! Viimane ametlik jooks. Aga vabakavana. Grupid vastavalt tempodele ja soovidele.
Õhtuse koosoleku väljavõte (26.03.2025):
Märksõnad: teateid on, homme mitmeid lahkujaid, marko on vabastatud homsest pikast jooksust, kes tulevad 28.03 transfeeriga, maleturniiri võitjale koidule aplaus, homme pika jooksu päev, ühtset kellaaega ei ole, tempogrupid, peale jooksu venitaga, õhtune lisatrenn liiva peal vabatahtlik, teeme kergeid harjutusi kuni 25 minutit, paar mõtet järgmise aasta laagri kohta
Jälle uus hommik. Uus, päikeseline hommik! Tundub, et tuleb super ilm. Mõnusalt soe. Saab päikest võtta. Joostes muidugi, või mis sa nüüd mõtlesid? :)
Võtsin taas kergema hommikujooksu. Meil siin ikka mõned haigeks jäänud. Ja mõnedel ilmingud tugevnenud just Eestisse jõudes. Seega miskit siin jagatakse aga loodetavasti kõigile külge ei hakka. Tõsi, ma võtsin hommikul ühe paracetamoli (selle laagri esimene), sest korraks nagu tundus, et kurgus miskit on, siis jälle tundus, et ei ole. Võta nüüd kinni.
Niisiis pikem jooks. Valikus tempod nagu 5:00 min/km - ei aitäh! Või siis joosta pikem jooks hommikul kell 06:00 - ei aitäh! Jäi ikkagi kella 11:00 stardi peale. Sihiks ca 17K ehk Castro Marim ringike. Tempoks pigem sinna 5:45 min/km kanti nagu ka laagri eelmine pikk jooks.
Paras ringike. Igasuguseid loomi kohtas sel teekonnal. Üks nukrutsev hobune (ei teinud pilti). Ekslev koer (tegin pilti).
Poseeriv sisalik.
Aga muidugi kohtas ka teisi jooksjaid. Ennekõike neid, kes vastupidisel ringil või tegid jupikese edasi-tagasi.
Castro Marim ühest kindlusest pidi muidugi ka pildi tegema. Ümber selle või veel vähem sinna sisse minemist hetkel ei soovinud. Äkki poleks jälle välja saanud nagu ühel eelnevast laagrist (lõpuks siiski sain:)
Juba varsti tervitaski taas Monte Gordo. Sisuliselt viimast korda selle aasta laagri jooksuna.
Jooksuga võis rahule jääda. Pikemalt poleks tahtnudki teha. Selle võrra sai ehk ka kiiremini jalule ja esmakordselt ka hotelli vasta liha-gurmaani-restosse sööma. Black Angus!
Võis ju eeldada, et viimasel päeval kogunetakse juba tuttavas sangria "telgis". Kuuldavasti olid omanikud rõõmustanud eestlaste saabumise üle aga juba mitu päeva varem. Nii me seal tiksusime kuniks õhtuöögi aeg kätte hakkas jõudma.
Kuna seekordne hommikujooks oli taas planeeritud hilisemaks ja ma endiselt üritan jutti päevadel ühe jooksudistantsi teha, siis oli mõistlik Allani "tiimiga" liituda ja see jooks ära teha. Paraku haige kurguga, mis öösel tüütama oli hakanud. Aga mingid tunnid ja unenäod nägi ära. Seega veel mitte kõige hullem. Tõsi, mässisin end sisse, et mitte rohkem tuult kinni püüda.
Katsusin ka vee ära. Näpuotstega:) Meie ujumiskorpust ootama ei jäänud. Transfeer lennujaama oli tellitud 10:50ks. Seega oli võimalus veel voodis vedelemisest viimast võtta. Tõsi, enesetunne polnud parim aga sai hakkama (nina veel ei tilkunud:)
Imelisel kombel suutsin ma kohvrisse kõik kaasavõetu kenasti uuesti ära mahutada (+ 1 portvein). Seejärel juba alla fuajeesse, kuhu oli meid ära saatma tulnud ka meistersportlane:)
Lennujaam-lend sujus kenasti. Tõsi vaikselt hakkas nina tilkuma aga on ka hullemaid lennukis istumisi olnud (tõbisena olemise mõttes). Peab vaid tõdema, et hea et laagri kestel seda viirust saanud. Lennult ümberistumise paus vast oligi kõige tüütum. See ei olnud küll pikk aga tõbisena tundub see kordades pikem:) Muidugi võime ka esimese lennu külmlaua taas ära fikseerida!
1. Sparta "Portugali" kevadlaagri ajalugu
Esimene laager oli 2017. ndal aastal. Teine laager, üllatus-üllatus, 2018. ndal aastal... ah, mis ma ikka ise jahun, las parem treenerid räägivad:)
Pisikese kokkuvõtte videost, mida palun täiendada/korrigeerida (kui keegi viitsib), siiski lisan:
- 2017, 11-20 märts, Falesia (Portugal) - 17 osalejat; Kairi (1), Joel (1) aga seekord kohale kahjuks ei jõudnud!
- 2018, 16-31 märts?, Falesia (Portugal) - 31 osalejat; Peep (1), Marko (1), Leo (1), Erik (1),
- 2019, 08-26 märts, Falesia (Portugal) - 42 osalejat; Pärnu naised (1), Leonid / Anna (1), Merle / Kristi (1)
- 2020, 13-24 märts (21 toodi tagasi), ... - 52 osalejat kirjas (n-ö kuulus koroona laager), ca 30 oli kohal; Tauno (1), Triin (1), Hannes (1)
- 2021, 27.03-10.04, Gran Canaria (Hispaania) - 13 osalejat; Lauri (1), Urmo (1)
- 2022, 17.03-30.03, Monte Gordo (Portugal) - 37 osalejat; Raini (1), Kristo (1), Meriliis (1), Erki (1), Martin K. (1), Olev (1), Annely (1), Carolin (1), Oliver (1), Allan (1)
- 2023, 25.02-14.03, Monte Gordo (Portugal) - 35 osalejat; Marge (1), Rainis (1), Mari (1), Raido (1)
- 2024, 14.03-30.03, Monte Gordo (Portugal) - 55 osalejat; uusi on päris palju!
- 2025, 14.03-28.03, Monte Gordo (Portugal) - 60 osalejat (rekord!)
Ilmselt hakkan neid mõtteid siinkohal juba kordama, mistõttu osaliselt teen lühemalt ja ehk sellevõrra ka konkreetsemalt. Jooksulaager oli mõnus vaheldus neile sombustele ja lumistele Eesti ilmadele. Selles mõttes on alati mõnus kuskile soojemasse kohta pesitsema minna. Mnjah, eks ilm alguses näitas hambaid aga õnneks teises pooles lausa hakkas meeli paitama. Üllatusi laager väga enam ei paku. Või noh, kas peabki? Sest kõik on nii tuttavalik (majutus, asukoht, trennirutiin jne). Vahepealsed n-ö vabad päevad andsid võimaluse seekord ratast proovida. Kuna ilmad olid selleks sobivad, siis hea vaheldus ka teisi kante kaeda. Juhul kui järgmine aasta oleks laager samas kohas, kas läheksin taas? Ilmselt küll, kuid jätan lahtiseks, kas nüüd täies mahus. Ühelt poolt leian, et üks nädal on vähe, teisalt jällegi, kaks nädalat tekitab sellise rohkem rutiinse olukorra, mis paneb mõnd teist "rutiini" taga igatsema:)
Siinkohal tasub taas kiita meie väljakujunenud hotelli. Toad on puhtad ja vajadusel võid lasta tuba koristada kasvõi iga päev. Eks veidi renoveerimist võiks ju teha aga saab hakkama (mingis osas nad seda on ka teostamas). Tuleb arvestada, et kõikides tubades ei pruugi kõik vigurid töötada (konditsioneer, telekas jne) aga küll need välja vahetatakse kui kurtma lähed:) Hommikusöök on selline klassikaline ja väga fikseeritud. Kahe nädala jooksul alati ei olnud seda tunnet, et suudab taas "seda sama" taldrikule tõsta. Aga eks sai veidi laveerida. Samas õhtusöök on super! Hinnad on siin tervikuna endiselt veel väga OK. Asukoht samuti super.
Seekord meil taas vedas (vähemasti neil, kes Farosse lennu leidsid). Transfeeri või taksoga Monte Gordosse saamine on samuti mõistliku hinnaga kui just üksi ei reisi. Saab ka rongiga ja need, kes seda proovinud, kiidavad!
Hotelli söögist juba rääkisin. See aasta "murdusin" ja nii mõnelgi päeval sai ka lõunat tehtud. Mõnel juhul piirdus see küll saiakese/võileiva ja kohviga meie kõrval olevast kohvikus. Hinnad taas ülimõistlikud. Valikus erinevaid kooke/präänikuid. Enamjaolt alla 2 euro tükk. Kohv vast samapalju, aga täpselt ei mäletagi enam. Toekamat lõunat käisingi vist üks kord võtmas. Seda viimasel trennipäeval, millest ka juttu sai tehtud. Üldiselt on hinnad siin endiselt samaks jäänud ja süüa saab seinast seina valikuid. Ehk siis erinevaid söögikohti on piisavalt.
Märtsi teine pool on ilmselt parim valik. Naastes Eestisse tekib selline valgustatuse efekt (kella keeramine jne) ja õhtused trennid pole enam pilkases pimeduses:)
Soe võiks olla! See ju peamine. Ikka 15+ kraadi. Eks see dikteerib ka riikide valiku. Muidugi ka sinna ligipääsetavus mängib olulist rolli. Need on enam-jaolt Monte Gordoga kaetud. Egas ilma ennustada ei saa ja see faktor jääb alati. Sellest olen ka varem juttu teinud, et laagri asukoht võimaldab üsna erinevaid jookse teha, mis samuti oluline kriteerium. Samas mingi vaheldus võiks olla aga see tähendab ka ekstra korraldust. Vaatame, mida tulevik toob!
Enne laagrisse minekut olin ma ikka jookse teinud. Mõned ka poolpikad (sinna 15-17 km kanti). Seega päris null ei olnud. Mida väga aga teinud polnud, olid lõigud. Ma olin küll iga päev mingit sorti jooksu teinud (ca 3 kuud jutti), siis laagri n-ö topelt jooksukorrad (hommik ja õhtu) lisavad paratamatult koormust ja tekitavad lisaväsimust. Aga see kehtis enamikele meist. Mis tähendab, et mistahes mõõdikute järgi kasvab koormus n-ö ülekoormuseks ja seda tüüpiliselt seal laagri keskel või veidi ennem. Seejärel juba ühtlustub. Selles osas vaatame mõnd graafikut hetke pärast... (täiendamisel)
...
Comments