Sparta kevadlaager 2023

On jäänud vaid loetud tunnid Sparta jooksugrupi kevadlaagri alguseni. Esimesed julged stardivad juba kohe peale EV105 aastapäeva järgset ja ilmselt lühikeseks jäävat uinakut (tegelikult, osad startisid veelgi varem aga seda me ei loe ametlikuks stardiks, eksole :).

Asukoht: Monte Gordo (Portugal)
Osavõtjaid:

Ilmaolud: prognoos: 15 kraadi (vabandust, +15 kraadi, ennekõike neile, kes Eestisse jäävad :)

Eelarve 2023.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule

Transport (lennuk):
Hotell (... ööd): ... € (...)

Proloog jätkub...

Portugal... jooksulaager... Sedasorti laagrina minu esimene. Aga mitte laagrina, teistmoodi jooksulaagreid on olnud ka 2013. ning 2014. aastal. Ka Portugal pole jooksmise mõttes esmakordne. Portugali maraton oli minu kolmas pealinna maraton ehk siis Lissabonis, 2008. aastal. Allpool lihtsalt pildike, kus pealinna maratone on saanud joosta (värvitud roheliseks). Jep, Tallinnat veel ei ole :(

Niisiis, laager. Jooksulaager. Samas ka kaugtöö, sest puhkust võtta praegusel perioodil ei ole lihtsalt võimalik. Kasvõi juba seetõttu, et 100+ tudengit istub kukil, kes vahelduva eduga kodutöid esitavad. E-õppes mõistagi. Ja egas muus osas ju see kaugtöö+sport väga erine sellest, mis Eestis. Liigutamist (trenni) teed ka Eestis igapäevaselt. Tõsi, siinne kava näeb ette, et trenni tehakse 2x päevas (ennelõunat ja õhtupoolikul veel kergemalt peale). Saab näha, kuidas vastupidavust sellisele graafikule on. Järjest päevadel jooksmine pole enamike laagrilaste jaoks teab-mis-suur-väljakutse. Mina venitasin ühel korral 50 päeva jutti. Kuid kui raskemad trennid vahetuvad kergematega, siis ilmselt alguses vajab harjumist. Paistab ka, kuidas vasaku jala kand vastu peab. Hell teine, endiselt. Aga ehk uute sussidega on leebem või siis siinsete vahelduvate radade tõttu kannatab kand selle pulli ära. Sest oh üllatust, lund ei ole veel kohanud.

...samal ajal Eestis:

Seega motivatsiooni sellelaadses laagris osalemiseks oli mitmeid. Vahelduv keskkond, soojem kliima. Tuttav seltskond. Loodetavasti ka OK töötingimused (loe: internet), et kaugtööd oleks normaalses tempos võimalik teha. Kuuldavasti on samal perioodil siin ka teine jooksugrupp, Treeningpartner. Osasid juba nähtud nii lennujaamas kui ka meiega samas hotellis. Seega võib jooksjatest eestlaste osakaal siin väikses linnakeses olla pea 100 tuuri (+ teised turistid).

Laagriks ettevalmistumine (broneeringute/piletite) tähenduses algas üsna vara. Novembris. Õnneks meie valitud põhihotell lubab broneeringut tühistada ka 2 päeva enne saabumist, mistõttu võis vabalt kogu perioodile selle bronni panna. Lennupiletitega on keerulisem. Need tuleb ikka välja osta. Jaanuaris või nii.

25.02.2023 - väljalend, "sõelaga pätikohv"

Väljalennuajaks ennelõunane aeg. Suhteliselt mugav, ehkki lennujaama oleks võinud saabuda ka palju hiljem, sest ära antavat pagasit polnud, check-in sai tehtud nagu ikka veebis. Ilmselt muidugi oleks pagasi ära andnud, kuid kuna meie ümberistumisaeg oli veidi üle ühe tunni, siis Ryanair poliitika ei lubanud seda deklareerida (vastupidiselt näiteks airBaltic-ule, kes seda lubab ja ilmselt seetõttu jäin ma eelmisel suvel ka oma pagasist ilma, no olgu, sain selle paar päeva hiljem sihtpunktis kätte - hilines).

Aga reisiplaane on erinevaid. Paljud meist saabuvad järgmisel nädalal. Osad juba varem. Lennugraafikuid väga palju valida ei olnudki. Päevade vahel ka mitte. Vist nädalas 2 päeva olidki, kus mõistlikud lennugraafikud. Aga see pilt võib muutuda. Turismihooaja algusega või nii. Oli võimalik tulla ka Helsinki-Lissabon, kuid see pidavat tähendama ca 4h rongisõitu.

Seega lennujaam. Nii 9 sai meid selle satsiga kokku. Ryanair sõidud sujusid üsna hästi. Kohv oli imelik. Nad nimetavad seda värskelt pressitud kohviks aga eestlased teavad seda ikka pätikohvi nime all. Puru peale valatakse vett ja oh-imet, läbi sõela saad siis seda kohvi juua, et puru purki jääks.

Tegelikult oli nälg nii suur, et võtsin mingi 9.99€ kombo, kus lisaks joogile miski saiake ja üks shoks. Aitas küll. Lend oli palju mõnusam. Ehkki seda mikrouunis soojaks lastavat saia pidi ootama vaat et 15 minutit (tellimus võeti vahekäigus nagu ikka, kärutades aga ... tekkis juba kahtlus, et seda saia ei saabugi). Saabus.

Vahekäigu-poolsetes tooliridades võiks veits rohkem jalaruumi olla (tooli all) aga elab üle. Pealegi suutis ta esimese otsa 3h asemel 2.5h võtta (Tallinn-Pariis). See andis veidi lisakindlust nii mõnelegi, kes algul kartsid, et 1h on vähe. Sest pagas tuleb ju läbi turvakontrolli uuesti suruda. Eks see tüütu on aga elab üle. Pariis on muidugi kaudne mõiste. See väike lennujaam oli pigem Ryanair kohalik parkla, tankimispeatus, mis ajaks inimesed lennukist hanereas välja aeti. Nad pidid siis pisi-hoones end taas läbi turvakontrolli suruma, et taas hanereas (mine tea) samasse lennukisse tulla. Veidi koomiline see korraldus oli, kuidas inimesi "välja aeti", et vaadata näiteks, kuidas saabuvast lennukist esmalt uus hanerida välja tuleb (ei olnud plaksutamist ega kaasa elamist) ja siis peale 15 minutit ootamist sai uus rivi nüüd lennukile kobida. Õnneks nii eest kui tagant, mistõttu läks see ka nobedalt.

Aga lõpp hea, kõik hea. Lennujaamas tuli veidi meie ettetellitud transfeeri oodata, misjärel selgus, et me peame end ikkagi kahte plokki lööma, kuna kõik ühte bussi ei mahu (1 koht oleks puudu jäänud). Niisiis tõmbasime mõttes liisku, kes need 2 on, kes sõiduautosse lähevad ja meie bussile eskorti teevad. Sedakorda sattusid nendeks meie eliitnoored, kes põhimõtteliselt üle 4 minuti temposid väga ei harrasta. No olgu, ilmselt maru harva. Kuna Monte Gordosse oli Faro-st ca 50 km, siis nii see sõit ka kulges, sõiduauto ees ja buss järel. Vahepeal küll tundus, et oleks võinud selle köie sõiduauto taha siduda, sest see buss ikka venis ja venis. Aga hotellis ca kella 17:00ks. Väga hea aeg, et mõned veel eksprompt jooksma jõuaks. Mina mitte. Mina läksin salliga väikesele aklimatiseerumise ringile, kõmpides ja vaimustuses, et veebruaris ka nii soe võib olla!

Õhtu lõppes hotelli õhtusöögiga (kõik hinnas pakett aga sellest mõni teine päev) ja siis veel treeneri esimese õhtu "kõnega", mis ühtlasi järgmise päeva häälestuseks/tutvustamiseks ja mis iga päeva õhtut seega ametlikus tähenduses lõpetama jääb. Seejärel juba vabakava! Magamine oleks rangelt soovitatav. Olgu etteruttavalt öeldud, et hommikune kogunemine (mitte trennitegemiseks veel) oli osade jaoks 07:30 (need, kes soovisid ca 16-kraadises merevees sulpsu teha) või siis 08:00 hommikusöögilauas. Samas oli see kellaaeg suht vabakava, aga arvestusega, et kella 11:00ni jääks ka seedimiseaega, sest sellest sai põhipäeva esimese trenni algus.

26.02.2023 - esimene trennipäev, "ka kogenud kalad eksivad rajalt"

Esimene n-ö ametlik trennipäev kandis pealkirja taastav. Aga taastav on alati kahemõtteline. Eriti siis kui pead jooksma rohkem kui plaanitud või kiiremini kui jaksad. Üle varju ei hüpata. Olgu pigem see suusoojaks. Ehkki tõeterad on mõlemas väites. Kuidas sa ikka venid, kui päike särab ja soe on. Äratus võis olla enne kella 08:00, hommikusöögilauas veidi peale kaheksat. Hotellides elamine ei ole lihtne. Lihtne ei ole piirata oma söömist. Aga teadjamad ütlevad ikka, et "küsimus pole selles, palju sööd, vaid selles, palju kulutad". Ja eks päevas 2x trenni tehes, võiks ju ehk mingi lisapõhjus olla, et proovida kõike, mida hommikusöögiks pakutakse. Hotelli hommikulaud oli ühelt poolt klassikaline aga igati korralik, et teha siiski valik ja mitte kohe kõige kallale minna. Seejärel juba kerge leiba-luusse-laskmise-periood. Samas, mis teha, ehkki puhkepäev, siis ka veidi tööd-tegemist. Ennekõike kodutööde kontroll. Esimese päeva esimese trenni võtavad kokku 2 järgmist videot.

Meie tüüpilised rajad saavad alguse ca 800m hotellist. Ehk siis edasiste päevade osas saab sellest ka hommikuse trenni kogunemispaik. Peale seda kui on iseseisev soojendusjooks tehtud (kas grupis või üksinda, sõltuvalt temposoovist). Eks see esimene jooks ajendaski päeva alapealkirjaks panema "ka kogenud kalad eksivad rajalt". Juhtus nii, et treener (Toomas) sattus meie gruppi, kus oli vähemalt 4 uut liiget, kes siis pidid radasid nagunii ise otsima või nii. Eks see olegi rohkem nalja-viluks öeldud, et me selle mahapööramise maha magasime ja kui kaarti vaadata, siis päris kindel ikkagi pole, äkki ikkagi oleks saanud minna ühest teises kohast ka.

See selleks. Jooks tehtud. Tagasi hotelli. Siis oli osadel plaan minna kohalikku supermarketisse. Lidl nimeks. Kusjuures, räägitakse, et ka Eestis on selline kett olemas. Ma pole veel ühtegi jõudnud. Eestis siis. Välismaal ikka. Seega "väike" trennide vaheline kõnnak. Ehkki meile pakuti ka autot. Aga nagu tugevad ikka, milleks auto kui veel jalad all. Aga asja teine pool seisnes pigem eelduses, et väidetavalt pidavat sinna olema 2K. Aga tegelikult oli 3+K. Võib-olla veidi oleks saanud ka minnes lõigata, kuid tõsi, võibolla veits palju mu vasaku-jala-kannale. Ehkki käimist see üldjuhul ei sega. Kui juba käima saab, siis harjub ära. Kohe alguses ka üks Ronaldo reklaamipaus. Pood või nii. Pole veel sees käinud.

Minnes oli see üks tüütu sirge ja lõputu tee. Mida muidugi tuleb ja saab nagunii korduvalt ka joosta. Aga käia. Mnjah, igav. Siis tuligi otsida lõbustust filmida teisi, kes sel hetkel jooksid. Mitte eestlased. Väidetavalt on see koht üks Euroopa jooksjate meka. Siit võib leida mitmeid treeninggruppe, erinevatest riikidest. Ilmselt hinnad + radade valik. Enne suvitushooaja algust (aprilli algus) on siin nagu k-rauta kolmapäevad (või nüüd vist juba igapäevased). Püsivalt allahinnatud hotellide hinnad. Aga tagasi Lidl kõnnaku juurde. Peaks ütlema, et egas see pood nüüd mingit erilist kogemust ei pakkunud. Aga tühjade kätega ei viitsinud ka seda tagasituleku 3K läbida. Seega sai vähemasti käe otsas tassitud seda ja teist. Sai lisatrenni. Seda kindlasti. Ka kätele :)

Jep, peaaegu oleks jõudnud Hispaaniasse! No tegelikult läheb ka meie jooksurada suhteliselt samasid niite pidi. Aga ikkagi, Hispaania ei jäänud enam kaugel. Sild paraku on veits kõrgemal ja pildile ära ei mahu. Maanteesild.

Lidl ühesõnaga ei üllatanud. Kohalikku kraami pidi otsima tikutulega. Veinivalik oli. Aga mitte nüüd priiskav. Molluskeid võis kah osta.

Ja pisike videojupp ligi 6.5K kõnnakust. Kust ei puudu hobused, kaarikud ega ka jooksjad või ratturid. Igaühele miskit, eksole!

Tagasi hotellis. Jäigi selline 45 minutit hingetõmbeaega, et õhtuseks trenniks valmis seade. Algusega 17:00, kuid arvestusega, et 17:30 oleks rannas, kus siis toimuvad päikeseloojangusse vaatavad harjutused. Vot siin lase nüüd igaühe loovusel joosta, mis siin kõike tehti või ei tehtud. Kaamera oli küll kaasas, aga ehk mõni teine kord teeme paar klõpsu ka siin. Väidetavalt oli see veel kergem harjutuste/venituste päev. Jooks ca 30 minutit + ca 30 minutit harjutusi. Tagasi hotelli. Mõtted juba õhtusöögil. Sest egas väga hommiku ja õhtu vahel ei söönudki. Kui siis banaani või kaks, mida varasemalt oli poest ostnud. Väike "sneak-peak" meie hotelli õhtusöögi valikutest, mis iga õhtu muutub. Väidetavalt. Väidetavalt nende poolt, kes siin varasematel aastatel olnud. Seekord tutvustati meid molluskitele. Ei ole minu näpud harjunud neid sööma. Või siis pole nende õiget tehnikat selgeks saanud. Aga maitse sai suhu.

Ja egas päev ootaski oma klassikalist, päeva kokkuvõtvat "kõne". Treener Toomaselt. Aga seekord siis koos ametlike Lidl kostitustega ehk laagri ametlikku algust tähistava veiniampsudega. Mõnedest sai tehtud ka pilt. Minu jaoks oli esimene kord maitsta Portveini.

Tähelepanu, tegemist on alkoholiga! Sparta ega keegi laagrilistest ei propageeri selle tarbimist, kuid teatavatel juhtudel võib väikeses koguses selle tarbimine panna raskele trennipäevale üllatavalt meeldiva punkti.

See päev sai nüüd purki. Kui miskit ununes, siis tuleb uuesti lugeda, sest ridasid võib ka juurde tulla, mida ma ei kavatse punaseks värvida!

27.02.2023 - teine trennipäev, "kolmekordne kaitse"

Trennid toimuvad "2 raskemat + 1 kergem päev" rütmis. Esimesed rasked trennid saavad olema mägede trenn ning 28.02 pikemate lõikude trenn. Aga kõigest järjekorras. Ilma osas veel kurta ei saa. 14-15 kraadi, aga päike kaob aeg-ajalt pilve taha. Õnneks ülessoojendatud õhk ära ei kao. Seega igati lühikeste ilm ka mulle, kes külma iga nurga tagant kardab. Seega lihtsalt üks merevaade hotelli aknast (kes otsib, see leiab).

Ma ilmselt hakkaks end kordama, kui alustaks taas selle osaga, millal ärkas, millal hommikusöök jne. Jätame selle osa vahele. Samas valmistusin ma nende hommikutundide lõikes oma vasaku jala kanda ette. Ehkki ICE-klooniga (mille ikka Eestist kaasa võttis) on saanud määrida juba ka varasematel päevadel, siis nüüd oli aeg võtta kasutusse uuesti ka soojendav lisasokk (pigem vist mõeldud hüppeliigese kaitseks aga käib ka mulle). Ning et alapealkirja, "kolmekordne kaitse", saaks kokku, siis ka üks IBU sai sisse võetud et leevendada ehk sellist põletikulist osa kui see seal sügavustes peaks olema. Võib etteruttavalt öelda, et see kombo töötas sel päeval suurepäraselt ja trenn sai tehtud.

Aga asja juurde. Kell 11:00 oli määratud soojendusjooks, kuni 30 minutit. Kohtumispaigaks ikka meie n-ö jooksu-krossi-park, mis siis varasematest videotest lähtuvalt on selline punaka-liiva-killustiku-klibu kattega. Kive peab ette vaatame, mõned teravikud turritavad siin seal välja või tuleb mõne laskumise juures laveerida isetekkeliste sademeveevoolukanalite vahel. Mina isiklikult küll ei plaaninud üle 20 minuti joosta, kuid kuna kolmene-kombo töötas hästi, siis joosta oli hea. Võtsin ette selle pika sirge, mida me ilmselt väsimuse piirini hakkame jooksma järgmisel päeval (pikad lõigud). Aga ütleme, et seekord sai end siis veidi harjutatud kaugeleulatuvasse tühjusesse vaadata.

Soojendus tehtud, kogunesime mäelõigu ühes otsas ja oh imet. Teine eestlastest treeninggrupp oli meie mäe juba vallutanud. Treeningpartner siis. Aga juba eemalt paistis, et neid üle 10 väga ei ole. Mistõttu kui "jageluseks" oleks läinud, jagus meid vähemalt 2:1-le. Tõsi, ei läinud. Kohavõitluseks siis. Jagasime seda mäelõiku ikka vennalikult. Aeg-ajalt elasime üksteisele kaasa või analüüsisime lihtsalt oma mõtetes oma konkurente. Mäelõik ise koosnes edasi-tagasi joostes ühest pikemast (ca 180m ja lühemast, ca 70 m lõigust - vaata siniseid nooli). Tugevamad (loe: noorsportlased) lasid neid edasi tagasi 6 korda. Teistele piisas ka neljast. Aga samas mõlemad tegid neid kahes plokis. Ehk siis 4-6 korda, siis ca 4-5 minutit puhkust ja uuesti 4-6 korda. Reiepealne hakkas ikka teise ploki viimases lõigus juba otsi andma.

Aga oh imet, minu kolmekordne kaitse kanna osas oli tip-top. Jooksmist ei seganud aga mingeid kergeid pisteid oli aeg-ajalt tunda. Aga puhas rõõm seekord. Lõdvestuseks veel väike metsaring ja siis juba hotelli puhke-tööhetkele ja õhtust trenni ootama!

Õhtuses trennis taas 20-30 minutit jooksu all ja siis harjutused. Aga sedakorda ühel muruplatsil, mitte siis liivarannas (vahelduseks, saate isegi aru). Menüüs KS ehk kõht-selg. Eelnevalt aga kerge jooks vee piiril, siis tagasi hotelli et igaks juhuks soovituslik rätt kaasa võtta, mida murul kasutada. Egas sellest väga midagi järgi jäänud. Narts neh. Nagu koera oleks kuivatatud. Aga tagasi hotelli ma selle viisin ja järgmise hommiku mustapesu vooru ulatasin. Ruumiteenindus on siin alati nii erinevatel aegadel, et võimatu seda tabada aga siiani olen ma siiski toas sel ajal olnud ja mingeid suuri teeneid pole soovinud - viimane kord lihtsalt 2 räti vahetus, mille kasutuses püüan üsna säästlik olla (välja arvatud need "koera kuivatamise" hetked, seda rätti ei kasuta hiljem enam millekski).

Õhtusöögiga sai seekord selgelt üle pingutatud. Selle isuga peab siin midagi ette võtma. Oleks see siis lihtsalt isu, see on pigem pealesunnitud isutamine, kuna need õhtusöögid on siin hotellis ikka suhteliselt rikkalikud. Näiteks seekord võis karpe, krevette ja muid mereande saada. Kuuldatavasti pidavat üks hetk ilmuma ka kaheksajalad - no ootame ära, mine tea, mitme jalaga!

Peale õhtust kõne/kokkuvõtet tähistasime noorsportlase sünnipäeva. Ma igaks juhuks jätan joogid mainimata, muidu peaks taas hakkama lisama hoiatust. Las see seekord jääb. Vähemasti enamus kadus enne kümmet oma tubadesse ära. End of day!

28.02.2023 - kolmas trennipäev, "päev enne esimest puhkust"

Hommikud on siin "vesised". Temperatuuride vahe on, mistõttu rõduuks hakkab ikka korralikult "vett välja ajama".

Hommikust võib niipalju uut mainida, et ma suutsin söögiga end väga hästi tagasi hoida. Ei mingit peekonit, muna või muud taolist. Kohe saiakeste kallale :)

Igatahes ühe taldrikuga sai seekord piirdutud. Väga hea tulemus. Kui vaid õhtu ka nii saaks hakkama. Aga õhtuni on veel aega. Enne tuleb teine raskem trenn jutti (eilse mäelõikudele). Hommik oli paljutõotav, väga suurt lonkamist kanna tõttu ei täheldanud. Ei muud kui tuli oodata kell 11:00 ja soojendusjooksu algust. Eilse õhtu jooksul oli lisandunud ka uusi laagrilisi. Ja veel on tulemas.

Ilm on veits tagasihoidlikumaks muutunud. Täna küll päikest aga selline 11-12 kraadi. Minul jookseb juhe selliste ilmade juures juba kokku. Sestap võtsin kile/puhvi kaasa aga hoidsin neid soojendusjooksu ajal käes. Veits külm oli, ennekõike kardan kurku. Aga eks see varsti näha ole, mis mõju sellel oli. Soojendus pigem selline 23 minutit. Seejärel juba kerge SV ja oligi käes. Pikkade lõikude aeg. Noorsportlased said 4x 6 minutit. Teistel pigem 4x 5minutit. Väga hirmus ei tundunudki. Aga kuna tollel sirgel oli minu jaoks tuntavat külma tuult, siis kile jätsin küll sinnapaika aga puhv läks kaela ümber. Lisaturvatunne või nii. Töötas väga hästi. Tagasi ei hoidnud. Tempot tagasi ei hoidnud.

Ehkki ma ei ole siin blogpostituses mitte sõnagi meie trennikohtadest või plaanist koha mõttes ette kuulutanud, siis meie sõber Treeningpartner oli taas samal lõigul. Seltsis on segasem, mis muud.

Tempo oli enda kohta hea. Alla 4:15 min/km keskmiselt (4:17, 4:15, 4:14, 4:08). Esimese lõigu aeg oli arvestuslik, sai veidi rohkem joostud, kuna ise unustasin kella ära nullida, mistõttu vaatasin eesolevate jooksjate järgi, millal pidureid tuleb panna. Aga kand pidas. Seega suuri segavaid faktoreid ei olnud. Kerge väsimus on ikka kui ma neid ridu kirjutan, kuid üldjuhul ei midagi hullu. Pigem olulisem, kuidas taastub. Õhtune trenn on veel ees.

Kohati hakkab ka õhtuseid trennimõtteid (kirjeldusi) kordama. Olgu vaid niipalju öeldud, et soojendusjooks sai see kord taas veepiiril tehtud (4.2K), mistõttu jalajälg puutumatul rannaliival on ehk veel praegusel õhtusel tunnilgi alles.

Seekordne jätkuosa oli taas rannaliival. Harjutused. Nii 30 minutit nagu ikka. Jooksutehnika silumised. Kärud ja muud toredad voorud. Väikese kokkuvõtte võib saada allolevast videost (osa sellest kahjuks helitu, arusaadavatel põhjustel).

Ja lõpetuseks mõned kohustuslikud pildid peaaegu loojuvast päikesest!

Päev aga ei lõppenud üldsegi mitte rannaliival. Ikka "kohustusliku" koosolekuna. Kõige meeldivam teadeanne oli vast see, et homme on trennivaba päev. Vähemasti ei toimu ühistrenne. Ei hommikust, ega ka õhtust. Ilmselt enamus siiski jooksevad, väiksemates või suuremates gruppides. Ma veel mõtlen, mis ma teen. Pigem teeks pikema jalutusringi kuhugi perifeeriasse, sinna Hispaania poole... aga postituseta ei jää ka trennita päev. Pealegi, õhtune koosolek on ju ikka! Seda peab samuti raporteerima :)

01.03.2023 - neljas trennipäev, "väike suur jalutuskäik"

Ja ongi märts! Eem... ootame hommiku/päeva kulgemise ära, tulevikku ei hakka ennustama või kui siis veidi... hiromantikat või nii. Kaugemas tulevikus. Allolevalt treiler 20+ aasta pärast ilmuvast linateosest, Sparta Jooksulaager 2043. Kusagil Atlandi ookeani kallastel :) (sama punt, samad hullused).

Aga tuleme tänapäeva tagasi. Neljas trennipäev oli tegelikult esimene jooksuvaba päev. Puhkepäev. Kuuldavasti oli neid, kes jooksid 6-20 km. Mina mitte. Aga väikese suure jalutuskäigu ümber Monte Gordo tegin küll.

Võib ette ruttavalt öelda, et mõne oma pundi jooksjaga ristusid ikka ka teed. Juhuslikult. Umbes nagu oleks oodanud või jälitanud. Aga teps mitte. Sellele eelnes kuhjade viise foto-video-sessioone (mitte endast), ja pea 17 kilomeetrit või 20'000 sammu jagu ajaakent. Aga sinna kohtumispunkti veel jõuame.

Mõtlesin sammud seada Hispaania poole. Mööda ookeaniranda. Just, mitte mereranda, vaid ookeaniranda pidi. Seda ei saa just tihti öelda. Esmalt muulini. Pisem neist saabus juba ca 3K kaugusel. Suurem aga nii 5K kaugusel.

Ahjaa, peaaegu oleks unustanud. Mis seis on siis minu kurguga? Õnneks veel mitte midagi hullu. Aga teatud märgid hommikul olid, mis õnneks päeva jooksul hullemaks pole läinud. Seega, nii nagu arvata võis, piiriks võib pidada sellist 20-30 minutilist jooksu, kurgukaitseta ja peaaegu et piisab. Hetkel pakun, et lõikude ajaks puhvi peale panemine päästis hullemast. Tahaks vähemalt nii loota. Muidugi oli ka tänasel jalutuskäigul kurk puhvi all soojas. Päikese käes soojas!

Ilm lubab, et läheb soojemaks. Aga hommikused trennid saavad ilmselt olema ikkagi 10+ kraadiga, kuna öösel on oodata veel paar päeva madalamaid kraade (alla kümne). Tuleb üle elada, mis muud! Kerge irooniaga nüüd Eesti poole vaadates, kus vist -10 kraadi taas oodata (öösel)?

Aga muulide juurde tagasi tulles. Tegelikult on hea silmaga siit nüüd need mõlemad näha ja võiks kohe edasi liikuda.

Aga olgu, liigume ka pildimaterjaliga neile vaikselt lähemale. Esmalt aga vaatame, kuidas üks oksake oma elu esimese (ilmselt) ujumiskatse teeb (varu kannatust, see on pea 2 minutiline video aga võid vabalt ka vahele jätta, ise tead :) Nagu öeldakse, "Kunst pole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha!"

Muulid. Hea koht paariks selfiks kui lubate. Üle koormama nendega ei hakkaks.

Ups. Enam ei meenugi, kumb pilt kumba muuli pealt oli tehtud. Nali. Puna-valge triibuline on ikka see tagumine. Seal on ka pisike majakas.

Põhimõtteliselt võib viimase pildi kokku võtta selliselt. Paremal pool on Hispaania ja vasakul pool on Portugal. Tegelikult jookseb see piir muidugi keset jõge (paremal pool) Aga Hispaania rannik on päris!

Telia võiks veidi oma geolokatsiooni parandada, sest muidu jääb mulje et ma üritasin üle jõe ujuda või nii. Igatahes sain ma muulil kõndides (ca 700m) sõnumi, et "Tere tulemast Hispaaniasse".

Või siis on asi vastuvõtjas. Telefonis. Egas selle GPS-i täpsusega ei ole ma rahul ka jooksukella näol. Ja olen juba harjunud, et need ei ole ka mingid täppismõõduriistad. Ehkki tänasel päeval võid neid juba ka punktipilvede ülesvõtteks kasutada. Kes tahab täpsemalt teada, mis asi on punktipilv, võib vaadata TalTech linnaku ümbrust, kus on kombineeritud nii Maa-ameti LiDAR punktipilv (lennukiga lennates ca 1000+ m kõrguselt) ning ühe õppehoone näitel on seda sama tehtud drooniga (40 m kõrguselt). Telefoni ma ei soovita õhku visata... et sedasorti andmeid koguda. Aga oma hotellitoa võid vabalt sarnaselt skaneerida.

Ühesõnaga, muulil käidud ja seega mööda "Hispaania rannikut" nüüd Portugali äärelinna Vila Real de Santo António. Aga mõned klõpsud veel vahele.

Aga jäi ette ka üks kohvik. Väike schnapps portveinina (Grahams 10 years, 6 cl) ja korralik kohv. Kohv maitses nagu päris! Taustaks Hispaania rannik...

... või hetk tagasi kõmbitud muul.

Ma polegi vist seda veel maininud, et hotelli kohv juua ei kõlba! Ükskõik mis variandi võtad, no imeliku järelmaitsega (miski Nescafe masin). Piimaga, Cappuccino, must kohv - kõik mitte sama maitsega, aga magusa järelmaitsega. Üldiselt kui kohv lahja oleks, siis aitab see kui võtad selle espresso kujul ja lased siis tassi umbes 5-6 korda, nagu ma täna hommikul korra proovisin. Aga no ka see, ikka mingi veider järelmaitse. Järgi ei jäta aga teist korda ei taha. Piimakohv on selline neutraalne, mida võib ühe tassi ka kohvilaadse toote pähe edaspidi võtta. Meenutas USA-s saadud kohvi, kus kohvimasin teeb kohvi kohvisiirupist. Kerged külmavärinad tekivad sellest mõeldes :)

Olgu, tuleb kindlasti märkida, et maitseid on erinevaid. Ma hindan esmalt kohvi mustal kujul, siis vaatab edasi. Kui musta enam ei kannata (no et oled päeva jooksul liiga palju joonud), siis võib vahelduseks teha ka piimakohvi. Egas nüüd teised hotellid paremad pole. Sealhulgas Põhjamaade omad. Näiteks Soome. Seal on küll kohv oma kohvi maitsega aga lihtsalt lahja. Sellisel juhul see espresso trikk töötab kui näed, et keegi sinu taga järjekorras ei seisa ja sind imelikuks ei pea, et kaua sa seda ühte nuppu nüüd vajutad.

Vabandust, mõtled, et kirjutad jooksulaagrist aga ikka paneb mõte lendama ja räägid ka kõigest muust! Tõmbame selle kohvikujutuotsa kokku ühe basseinipildiga. Lihtsalt eelmisel pildid jäi portvein sini-sinisele basseinile ette. Nüüd peaks olema parem vaade.

Jätkame teekonda Vila Real de Santo António poole. Egas täpselt ei teagi, kus see linnapiir hakkab. Ilmselt ei pannud silti tähele.

Too viimane pilt on miski "pumpade või hüdrauliliste agregaatide väljak". Olles ise hüdraulika taustaga, kus sa siis saad sellise pildi tegemata jätta. Aga vot "kalatrepp" ei töötanud.

Või siis jahisadam...

... või siis üksildane hobune, väiksest aknast välja vaatamas. Paarsada meetrit eemal.

Ja ongi Hispaanias "käidud". Tagasi Portugalis :)

Mõni pilt veel väikesest linnast nimega Vila Real de Santo António. Nii ongi, mitte ühtegi pilve taevas.

Ja siis veel Ronaldo "trussikute pood"... (peaks olema juba varasemalt tuttav, sest neid tundub olevat igas väikelinnas)

No olgu, tegelt leiab sealt muid riidehilpe ka. Aga ei hakanud seekord kukrut kergendama. Ja linnake saigi otsa...

... nüüd hakkavad head teed...

... tagasi Monte Gordos.

Pikk tee selja taga. Merekohin. Vabandust, ookeanikohin. Teeme nüüd koos proovi, kuidas kuulmine alles on. Teravam kõrv eristab tuulekohinast ka linnuparve tiivakohinat.

Päris usinad teised. Ilmselt ka mingi grupitrenn käimas! Täpset tempot ei suutnud tuvastada. Pigem selline traili-(maastikujooksu)-moodi värk. Järsud pöörded ja laskumised/tõusmised.

Kui kuulmisproov tehtud, siis nüüd nägemisproov. Ja seda nii 50m pärast. Vaevu märkasin üht metsaraja nurka kui silm nagu tuvastas teise eestlase jooksustiili. Selleks oli siis vaja 16K käia, et teist näha?

Kindlasti mitte, lihtsam oleks hotelli katusele minna ja jalad basseini vette visata. Varem või hiljem oleks üks meist veel sealt läbi astunud. Aga näed, mõnikord valid raskema tee.

Parema silmavaatega tunnevad videosse jäänud jooksjas muidugi meie treeneri ära. Ilmselt valmistas ette uut rada :)

Hästi, eks iga rännak saab varem või hiljem otsa. Seega naasin tuttavasse randa, kust hotellini oli vaid kiviga visata. No kive siit rannast väga ei leia. Küll aga kuhjade viisi teokarpe.

Mnjah, aind et tagasi jõudes teretas mind just täpselt ruumiteenindus. Milline filigraanne täpsus. Ise veel mõtlesin, et ootan hommikul veel veits, et äkki saab öelda, et egas täna väga midagi teha siin ei ole. Kõik on tip-top. Aga kannatus sai enne otsa. Hea oligi. Muidu oleks see rännak ära jäänud kui teda ootama oleks jäänud :)

Kui jooksutrenne täna ei olnud (täpsustan, minul ei olnud ja kuuldavasti ikka nii mõnelgi veel), siis õhtune päevakokkuvõte ikka. Meid on nüüd palju rohkem. Ilmselt oleme saavutamas oma selle aasta laagri lage (osavõtjate arvu mõistes). Kiire homse päeva ülevaade. Nagu ikka, kaks trenni. Aga ma ei täpsustaks, mis trennid. Jätame midagi edaspidiseks. Ja oligi näha, et peale järgmise päevaplaani selgitust olid usinamad juba oma telefonides, et hakata temposid paika sättima :)

Sellega paneme päeva lukku ning teeme ruumi homsele!

02.03.2023 - viies trennipäev, "keep on rolling"

Täisvereline trennipäev taas ees ootamas. Äratus 08:00 või veidi varem. Hommikusöök. Mis teha, seekord juba 3x piimakohvilurri suutsin ära juua. Peab vist harjuma, kui mingitki kohvimekki tahta saada. Seejärel tööminutid. Oh imet mõni kodutöö isegi enne pühapäevast tähtaega saadetud!

Seekordne trennipäeva põhitrenn nägi ette staadionitrenni. Asukohaga ca 3K meie hotellist. Ehk siis 3K soojenduseks. 5euri oli vaja ka kaasa võtta, sest see pidavat oleme sisenemise taks. Tundub, et suhteliselt internatsionaalsed hinnad. Eestis odavamalt saa.

Hommikune ilm oli taas kergelt jahe. Vähemasti minu jaoks. Nüüd kus piiri peal ära käidud (kurgu mõttes), siis soojenduseks ikka kile peale. Puhv ka. Aga staadioni lõikudeks ja tagasijooksus juba kilest loobus. Puhv jäi. Sest ma olen ka Kohila startides 20+ kraadiga võisteldes õhku ahmides köhima hakanud (jooksujärgselt).

Meid on nüüd palju rohkem. Seega andsime suhteliselt tühjale staadionile korraliku lisapanuse. Mõned jooksuharjutused ja treeneri sõnavõtt. Treenereid on tänasest alates 2. Toomasele lisandus Maile. Räägitakse, et õhtustes trennides enam nii lihtne olema ei saa. Aga sinna on veel aega. Jätkame ikka staadionitrenniga.

Põnevusega ootas seda hetke kui hakatakse täpsustama staadionitrenni vormi. Kolm plokki. Igas 4x 300m, 100m pausiga. Viimane ehk 100m paus jagunes omakorda kaheks/kolmeks. Esimest korda kuulsin sõna roll-on vahejooksust (hästi, varasem teistelt, kes juba osalenud, kuulsin juba ka sellist sõna). Ehk siis tugevamad peaksid suutma selle 100m pausi teha roll-on tüüpi, mis võiks tähendada max 30 sekundilist vahejooksu. Üle selle ehk siis pikemalt on juba sörk ja see tähendab juba teistsugust trenni. Paistab, et selle roll-on meetodi on ellu kutsunud Peter John L Thompson. Nimetatakse seda ka kui New Interval Training/Method (ametlikult avalik 1995, kuid kasutatud alates 1975). Seega tasub natuke seda veebilehte surkida. Teadusartikleid selle kohta väga ei leia, kuna ilmselt tegemist treeneri-põhise meetodiga. Lühidalt võib selle hetkel kokku võtta lausega, mis pärineb sealt samalt veebilehelt: "... treening, kus treeningefekt avaldub kiirema tempoga jooksude vahelisel taastumisintervallil."

Aga kõik ülejäänud, kelle jaoks esialgu too roll-on liiga uus või kes end nii tugevalt ei tunne, võisid selle 100m teha käiguga (käies) või sörkides. Ah jaa, naistel oli korduseid 1x vähem (3 plokki, 3x300m - egas ma nüüd kindel pole, et mõni salaja siiski rohkem ei teinud :)

Egas midagi. Näpp kella stardinupule, joonele ja läks! Mõtlesin, et esimese ploki püüan need 100m lõigud sörkida. Aga jälle olin ära unustanud selle, et pausi pealt kella tööle pannes ei saa automaatselt hiljem lõigu aega. Aga tuletades saab enam-vähem täpsusega (tempo-kõveralt ehkki GPS seda ju kohe üles ei võta aga siis veel ka staadioni-põhine asukohapunkt). Niisiis, esimese ploki biomehaanika:

300m ajad: 1:02; 1:09; 1:08; 1:07
Taastav 100m: 32s; 36s; 36s

Keep on rolling mõttes olid need pausid üsna 30s lähedal. Siiski ei lähe see arvesse. Seega loeme selle sörgiks. Ja mis peamine, on selgelt näha, et see mõjutab ka ülejäänud lõikude aegasid. 1:02 ++ 1:08 juurde. Eks esimene lõik ole alati vaat et kiirem kui teised. Mistõttu selle järgi ehk võtta ei saagi.

Järgnes 3min pausi. Jalutamist. See läks kiirelt, mistõttu kohe ka teise ploki ajad.

300m ajad: 1:02; 1:05; 1:07; 1:06
Taastav 100m: 40s; 41s; 53s

Siin sai selgelt eesmärgiks võetud, et alustan sörgise pausiga, kuid vähemalt viimase luban käiguga või siis osalisel käiguga (jalutamine + sörk pooleks). Sellest ka aegade vahe. Ehk siis viimane ploki paus juba 53 sekundit. Ploki viimasele lõigule minnes oli tunda, et jalad hakkavad väsima. Reiepealsed just. Seega trenn oli oma mõju hakanud avaldama. Aga tuli ka kolmas plokk. Enne veel aga taas 3min pausi.

300m ajad: 1:02; 1:02; 1:02; 1:02
Taastav 100m: 1:04; 1:08; 1:10

Lõikude ajad nagu saksa kellavärk. Olgu-olgu, sajandikud olid erinevad. Aga siit väga hea näide, et kui taastumine pikem ja seekord olid kõik pausid käies, et siis sellisel juhul jaksad ka seda 1:02 hoida. Ehkki väsinud reitega.

Vaatame ka kuidas plokkide kaupa keskmine pulss muutus (lõigu kohta). Kuna ma kasutan käe pealt pulsi mõõtmist, siis seda väga usaldada ei saa. Selliste lühikeste lõikude juures. Reageerimisaeg on lihtsalt uimasem kui teha seda vööga. Paraku ei ole ammu enam vööd viitsinud kasutada. Pealegi hakkas see tobedalt anduri koha pealt hõõruma, millest lahti ei saanud. Ka mitte teise anduri peale üle minnes (Polar H10). Aga vaatame siis pulsi väljavõtet:

Plokk 1, 300m kesk/max pulsid: 131/150; 160/166; 156/162; 161/171
Plokk 1, 100m taastumise kesk/min pulss: 154/145; 154/151; 158/155;

Plokk 2, 300m kesk/max pulsid: 143/173; 157/162; 167/177; 164/175
Plokk 2, 100m taastumise kesk/min pulsid: 162/154; 164/160; 162/148

Plokk 3, 300m kesk/max pulsid: 144/177; 162/184; 157/177; 154/176
Plokk 3, 100m taastumise kesk/min pulsid: 161/136; 162/140; 158/138

Ei oskagi hetkel muud öelda, et viimase ploki ajad on ilmselt paremad just ka seetõttu, et pulss oluliselt rohkem langenud enne uue lõiguga alustamist. Seega peaks mingeid põhimõtteid muutma. Ilmselt.

Päris lõppu veel muruplatsi diagonaalid. 6-8 korda. Ahjaa ja vahepeal sai kuskil ää käidud. Polari GNSSi järgi mõistagi (vt raja pilti, üks veider aas staadionist väljapoole). Mul on mõnda aega olnud GNSSide kombo kui GPS+Galileo. Panin nüüd uuesti GPS+Glonass. Mitte et see midagi väga muutnud oleks. Purjus jooksmisena näevad need trajektoorid alati välja.

Mina tegin 6, kuna siis juba ühispildi kogunemise aeg.

Lisame ka väikese tagasivaate staadionitrenni ettevalmistavale ja diagonaalide osadele.

Ja tagasi hotelli poole. Ca 3K kerget lonkamist. Eks see staadion andis jalgadele korraliku põrutuse (vasakule jalale siis, samas ka sääre välisservad on kerges pinges). Aga õhtune trenn ootas veel oma järge. Kusjuures, õhtuse trenni võibki kokku võtta vaid paari lausega. Nagu ikka, kerge soojendusjooks alla. Seekord ca 4.2K. Väikest metsarada testimas. Seejärel juba rannast tagasi.

Veepiirile oli vahepeal jõudnud nii mõndagi, ehk isegi varandusliku väärtusega esemeid. Paraku ei mahu see reisikohvrisse.

Või uhked liivalossid.

Aga kuna täna viis liival oleva trenni läbi värskelt saabunud (eile) teine treener, Maile, siis peale esimest 5 minutit kõlas kuskilt meie seast hüüe "Tahame Toomast tagasi" :) Sellest ka põhjus, miks ühtegi pilti sellest sessioonist pole. Telefoni polnud aega kätte võtta, et pilti teha.

Muidugi lõpetas ametliku trennipäeva ikka päeva kokkuvõte ja homse lühitutvustus. Ausalt, praeguseks ei mäleta enam mitte midagi. Tean vaid, et homme on krossijooks. Aga kus, mis - eks hommik annab aru.

03.03.2023 - kuues trennipäev, "arvutamine ei ole tervislik"

Täna hommikul juba 2 kraadi soojem! Kolmteist kraadi ning päike säramas. Tuult pigem vähevõitu. Ideaalne ilm krossijooksus. Just sellise nimega jooks tänases treeningplaanist vastu vaatas. Keskmise koormusega 1h metsajooks. Soojendusharjutusi seekord plaanis ei olnud. Küll aga pidid olema venitusharjutused. Täpselt kell 12:15 juba tuttavas kohtumispaigas (ca 800m hotellist, seal samas, kust algavad ka n-ö krossirajad). Seega tuli veits arvutada, milliseid ringe teha kui puhast jooksuaega nii 1h tuuri võiks olla (koos hotellist minekuga).

Võtsin meie tookordse kerge möödajooksuga rajakaardi ette ja nii nagu varasemalt ka kuuldud, siis see ring peaks olema ca 6K.

Mis tähendas kui tahta kahte ringi joosta pidi too tempo ikka alla 5 min/km olema. Seega sai varuks mõeldud ka shortcut (küsimärgiga nool). Ehk siis väga reaalseks ei pidanud, et peale eilset staadionitrenni võiks alla 5 min/km joosta. Pealegi tähendas see seda, et ka hotelli otsa ei saanud venitada. Läheb vist liiga matemaatikaks juba ja igaüks võib küsida, et "miks siis mitte ei oleks võinud varem alustada?" No vot, ei tulnud selle peale või siis toimus arvutamise jätk käigu pealt. Ikka start 11:15 ja arvestusega et 12:15 peab olema jooks tehtud ja kogunemispaigas. Seega keris juba hotellist alates tempo peale. Soojenduseks seega 780m ja 5:01 min/km. Seejärel juba ringile. Algus oli kerge. Vist liigagi kerge, sest nii mõnigi sportlane ei saanud algul minema ja alles küsimärgi juures said nad oma jooksu lahti ja kadusid minu silmist kus seda ja teist (olgu-olgu, nad valisid ka teise raja :) Hetkel kui nad veel seljataga olid, kuulsin keskmist tempot 4:25 min/km. Eks nad tõmbasid sellise tempoga mulle järgi. Minul oli siiski ca 4:36 min/km. Ja egas enda imestusekski ei tahtnud sellelaadsest tempost loobuda. Seega jätkasin. Jätkasin nii, et esimese ringi lõin kinni ajaga 26:17 min (ehk siis 4:38 min/km keskmiselt). Pole paha. Aga kas see nüüd keskmise koormusega trenn minu jaoks on? Ilmselt mitte. Igatahes andis kiire matemaatika, et enam-vähem samamoodi jätkates teen ma ka teise ringi ära ja seega koos hotelli otsaga peaks enne 12:15 olema kohtumispaigas.

Korra isegi mõtlesin, et oleks paber ja pliiats võiks kohtumispaiga võrkaiale jätta kirjutise: "Jään paar minutit hiljaks, /R"). Vot millest kõik ei jõua mõelda kui sellise tempoga lased. Aga teise ringi alguses oli selge, et mingit shortcut-i ei tule. Sama ring. Tuleb jõuda!

Tempos oli võimalik veidi ka alla tulla ehk kergemalt lasta. Aega peaks jääma. Ja teise ringi kilomeetrid seda ka näitasid, et tempo seal kuskil 4:40 min/km oli. Samas on seal ookeanipoolses* ehk tagasilõigus paar tüütut liivatõusu. Tegelikult isegi 2.5. Need olid kindlasti rasked aga tuli joosta!

*just-just, seda luksust ei ole tihti, et merepoolse asemel saad öelda ookeanipoolsel

Teise ringi aeg 26:45 ehk siis 4:43 min/km. Ja kell oli alles poisike. 12:13 kui ma ei eksi (hotelli otsaga kokku tuli 57 min). Ehk siis 12.1 km, 4:42 min/km kogu keskmine. Ei kurda. Aga samas arvan, et pulsi mõttes oleks pidanud veidi kergemalt seda võtma. Keskmine pulss 157. Pikema maa pulss on mul ehk alla 145. Kuskilt võis kuulda, et +10 võiks see pulss sellel krossil olla (võrreldes pikema maa pulsiga). Aga pingutuse mõttes ei olnud see kindlasti keskmine jooks, pigem ikka tugevamapoolsem. Rada tingis seda samamoodi, mis ju ei olnud teps-mitte sile. Seega võib öelda, et arvutamine ei ole tervislik :) Võib juhtuda, et tõmbad üle!

Kella ma seisma ei pannud. Võtsin vaheajad. Aga jooksujärgselt olid meil veel nii venitusharjutused, mõned kiirendused kui ka siis tagasijooks hotelli.

Mingi sisemine häirekell läheb 16:30 paiku käima. Kas jälle jooksma? Õhtusesse trenni. Ma ei ütleks, et sellega annab harjuda, küll aga sisendada, et teist varianti lihtsalt ei ole :)

Seega süstemaatiliselt kaks korda päevas joosta, kindlasti arendab see nii mentaalselt kui ka füüsiliselt. Õnneks pole siiani mingeid suuremaid probleeme tekkinud. Tõsi, sõltuvalt päevast, saab ehk seda teist, õhtust, trenni kerge lonkamisega alustada, kuid kui kand soe, siis läheb juba rõõmsamalt. Ja täna sain ka esimesi soovitusi harjutusteks, mis loodetavasti seda probleemi võiks leevendada. Kui korrapäraselt teha.

Ühesõnaga, sai veidi mõtiskletud, mis ringi teha. Kindlasti arvestada ka sellega, et nobedamate seljataha ma ei hakka parem võtma. Kuna kiiremat jooksu on saanud hommikuses jooksus piisavalt teha. Seega visioon paigas. Rajale. Kaarega, läbi meie mäetrennide asukoha...

Umbes siit silmapiiri taha läheb ühel trennipäeval veel andmiseks. Ei paista nagu tõusu olevat? Aga uskuge mind, on ikka küll. Ca 180 meetrine lõik. Ehk siis piisavalt. Ja kui korduvalt seda teha, siis seda enam. Ja kui kahes plokis seda teha, siis ...

Silmapiiri taga pöörame nüüd paremale ja jõuamegi tüüpilisse kogunemispaika, kust hotellist naa 800 meetrit.

Ja kui nüüd paremat serva pildistada, siis näeb ka kameeleoni hoiatust. Neid märke leiab rajalt veel. Aga keegi pole väidetavalt neid veel näinud. Või siis pole kõigi käest saanud küsida. Seda ka mitte eelmisel aastal, kui samas kohas oldi.

Ja nüüd juba otse randa. Ookeani äärde.

Ja tõsi, seekord tuli vastu päikest aga ka vastu tuult joosta. Juba hakkas tunduma, kas ikka jõuan õigeks ajaks murumängudele (loe: muruplatsile, kus toimuvad venitused ja ÜKE).. Mitte niivõrd tuule tõttu aga distantsi tõttu, sest kilomeetrite hinnang tõusis õhtuse jooksu tarvis üksjagu. Sinna 5+ kanti. Ja kui siis tahta rahulikumalt joosta, siis see 30 minutit saab suhteliselt ruttu otsa.

Ja tempo aina kasvas. Rahulikust jooksust ei saanud enam juttu teha. Aga kell 17:31 olin muruplatsil. Väike hilinemine, vabandan tagant järele! Ehkki enamik oli kohal, siis harjutustega polnud veel alustatud. Ütleme et see juhtus 17:31:30 ehk siis 30 sekundit hiljem. Ja midagi lihtsat siit taas tulemas ei olnud. Higi lippas jooksust ikka edasi... IntervallVenttile omaseid harjutusi lipsas ka sisse. Kõike mõõdeti saksa täpsusega. Õnneks siiski 30 sekundi kaupa ja mitte 45 või 60 sekundi kaupa :)

Tehtud! Õhtusöök oli peagi saabumas. Ikka kell 19:00. Ehk kohe kui võimalus avanes, "vallutasime" -1 korruse tasapinna. Tänane menüü jõudis ühe sammu lähemale kaheksajalgadele, mida endiselt pole veel lauale toodud. Aga see üks samm lähemale tähendas, et kalmaarid olid. Osad tükid meenutasid küll aga juba ka kaheksajala jalga. Proovisin. Mekkisin. Ütleks, et nats kummine oli minu jaoks. Maitselt. Seega teist portsu ei jookseks kohe võtma.

Päeva kokkuvõttev kõne ei olnud kaugel. Nagu ikka, kella 20:30ks kogunesime hotelli fuajeesse. Või siis vallutasime selle. Ka sel korral olid mõned diivanid teiste külaliste poolt juba hõivatud (parempoolsel diivanil + selle vastas, pildist väljas).

Aga piisas kui meie treener püsti tõusis, puhtas eesti keeles päeva hakkas kokku võtma kui ei läinud enam kaua, et ka need diivanid meie jaoks vabastati :)

Täna oli plaanis ka mälumäng. Kokku saime 7 võistkonda. 5-6 liiget ühes. Jep, meid on praegu palju! Siiski, vist üks-kaks liiget on ka juba koduteel, kuid samas 1-2 peaks olema veel tulemas. Seega summa-summaarum maksimumi lähedane number.

Ühesõnaga, mälumäng. See jääb nüüd minu hingele, et ma esimese küsimuse vastuse valesti arvestasin (mitte ei arvutanud valesti, vaid mõistsin küsimust teisiti ja sellest tulenevalt arvestasin valesti). Ma ei hakka küsimuse olemust siin täpsustama, sest siis arvatakse, et "mees, kus su loogika on!". Aga loogikat on väga lihtne logisema lüüa kui sa paned fookuse vihjele ja selle suht 100% korrektsele arvutusele. Seega jääbki loogika tahaplaanile ning keskendud arvutusele. Kusjuures seda parandasin ka korduvalt. Need vihjed öeldi kohe koos küsimusega. Ja üheks vihjeks oli, et seda küsitavat numbrit iseloomustab snookeri esimese nelja kuuli löögisumma (max number). Kuna snookeris mängitakse vaheldumisi, punane ja siis muu värv ja siis jälle punane... jne. Siis ei oskagi öelda, miks ma hakkasin arvestama punaste järgi seda 4 kuuli (4 punast + 4 värvilist) ja mitte koos värvilistega (2 punast ja 2 värvilist). Ühesõnaga, arvestus oli ju õige aga vale loogika järgi. Seega numbriks tuli -32. Aga tegelikult oleks pidanud saama -16. No hästi, nüüd võib tegelikult ka küsimuse ikkagi ära märkida. Küsiti Portugali kogu aegade madalamat temperatuuri. Vot see on nüüd see koht, kus võib küsida, kas on reaalne, et Portugali madalaim temperatuur on -32? Vot ei tea. Praegu on siin pigem +15 ja veebruar/märts!

Sellest hoolimata tubli neljas koht. Kolmas koht ei olnud kaugel!

Sellega lööks päeva ka purki. Aitab küll. Kui peaks selguma, et midagi jäi rääkimata, siis täiendame.

04.03.2023 - seitsmes trennipäev, "pika higi- ja pesupäev"

Tere hommikust! Kell on 08:15. Ilmselt paljud meist juba söövad hommikust, sest väljakujunenud rutiini kohaselt see ca 08:00 enamuste jaoks on. Mina veel laisklen ja jõuan keldrikorrusele kella 08:30ks.

Oeh, eilse õhtuse info põhjal on aga paljud juba jooksmas! Stardiajaga 07:15 või sinna kanti, et jõuda peale jooksu ka hommikust sööma. Ehk siis, seitsmes trennipäev oli esimese pika jooksu päev. Igaüks koopereerus, leidis kellegi, kellega joosta. Sh ka stardiaja sünkroniseerimine.

Kuna pikk jooks tähendas soovituslikult ca 2h (või ka 1.5h) jooksu, siis selline varahommikune start oli minu puhul välistatud. Ei viitsinud. Lihtsalt ei viitsinud. Eriti arvesse võttes ka asjaolu, et ülejäänud päev ei olnud kuidagi lukku löödud, et peaks nüüd ilmtingimata varem selle jooksu ka ära tegema. Tööreisi tõttu sai seda tehtud Dubais, kus käis iga hommik ca 07:00 jooksmas, et jõuaks ka hommikust süüa ja peale seda osaleda juba päevases tööprogrammis. No seal oli ka jube palav, mistõttu see 07:00 stardiaeg oligi viimane piir, et tunnike sörki teha. Üks kord läks käest ära, siis tuli 23K.

Aga tagasi Monte Gordosse. Seega ärgata tuleb vabamas tundes, et jooksmise stardiajani on ikka nii 2+ tundi aega, ehk siis tavapärane kell 11:00. Ehkki pika jooksu ideest mõtlemine ei olnud hommikul kohe teab-mis pingevaba (pole ammu pikemalt kui 14+ km jooksnud), siis meeleolus tõusis kohe hüpe kui hakkasid mõtlema, et see on tänase päeva AINUS jooks! Sest peale pikka jooksu pole õhtust trenni ette nähtud :)

Muidugi on neid, kes seda iseseisvalt teevad. Aga ametlikult seda kavas ei ole.

Saime korraliku pundi kokku. Kuuekesi. Ja oli ka neid, kes olid tegemas madala pulsiga jooksu ja sestap oli meie kui aeglaste jooksjate grupp ahvatlev :)

Ilmselt väga selget plaani polnud, kuidas täpselt see 20+ kilomeetrit kokku tuleb. Linn on väike. Ilmselt läheb ühel hetkel tiirutamiseks. Aga suund sai kerge kaarega võetud taas Hispaania piiri äärde. Sealt siis tagasi, väheke eilsest tuttavaid mägesid, mõned Monte Gordo lõigud, püüd joosta veepiiril aga kiire äratundmine, et sel kellaajal ei ole see mõistlik. Ilmset seotud ennekõike sellega, et veetase veel kõrge ja seega pole kõvemat liivapinda veel tekkinud. Õhtuti on üldjuhul teine lugu. Selleks ajaks on suhteliselt lai, kõvaliivaga ala tekkinud.

Muideks, korra sai mõeldud (enne grupi leidmist), et panen iseseisvalt mööda rannajoont Faro poole. Peaks ca 10K liivaranda olema ja siis tagasi (vt sinised nooled).

Aga see mõte oleks kindlasti suht kiirelt saadud ümber pööratud kui oleks hakanud seda hommikul tegema. Mistõttu oli isegi hea, et seda võimalust ei tekkinud, vaid suuremas grupis hoopis Hispaania poole teele asusime.

Paistab, et meie rivaalidel, Treeningpartneril, oli samuti pika jooksu päev. Mistõttu kujunes sellest jooksust ka paras tervitusjooks. Kus sa ikka vaikides mööda lased kui näed, et tuttavad näod vastu jooksevad. Veelgi enam, meie jooksusamm oli nii filigraanne, et konkurentide treener tegi sellest lausa pilti (või filmis). Ja nagu ikka, esimene kord ju ei õnnestu! Või siis on vaja korrata. Egas endalgi, nii mõnigi kaader on nässu läinud, sest telefon lihtsalt ei reageeri, et õigel ajal pilti/videot hakata tegema. Aga kui oled rattaga, siis saad justkui "tulevikku sõita" (loe: jooksjatest ette sõita, leida mõnus post, kuhu ratas toetada ja siis uuesti proovida). Kõigest lähemalt juba allolevast videost.

Üldiselt oli jooks üllatavalt kerge ja rajal suuri üllatusi ette ei tulnud. Ühel hetkel jagunes meie grupp kaheks. Need, kes tahtsid veits madalama pulsiga joosta, läksid siledamat teed pidi. Mina jätkasin radade tutvustamist värskelt saabunud/lisandunud liikmele. Nii et jälle need mäelõigud, mida korra juba mainis ja mis eilses trennis ikka üsna vastikud olid. Täna muidugi lihtsam, ehkki ca 15K oli all kui nendeni jõudsime. Seejärel veits tiirutamist rannas ja ekslemist hotelli vahetus ümbruses, et käega katsutav 21K ka ikka täis saada. Tundus kuidagi sümboolne, et kus sa siis ikka 20+ peal aega kinni lööd kui mõnesaja meetri pärast alistub poolmaratoni piir.

Tehtud!

Eks grupis joosta ole ikka lihtsam ja seetõttu aeg lendab. Samas tuli korduvalt üksteisele ikka tempo eesmärke meelde tuletada, sest vahepeal läks ikka lappama. Ilm oli ka "ilus". Vähemasti soe (13-14 kraadi) aga pilvine. Ideaalne jooksuilm!

Ehkki kuni kella 19ni vaba aeg (või tööaeg, kellele kuidas, mis sest, et laupäev), siis eelnevate päevade jooksul sai uuritud pesumaja teenuseid. Tuli välja, et ümber nurga on täitsa avalik pesumaja olemas. Seega pea nädala kogunenud higi ja vaeva täis riided kaenlasse ja pessu! Olgu, vahepeal sai riideid ka kraanikausis loputatud.

Pesumaja hind nüüd vist (egas ma ei tea, mis ja palju mujal) kõige odavam pole aga see kehtiks ka kuni 12kg puhul. Ehk siis 8€ kord. Mündivahetuse masin oli kohapeal. Pesuainet õnneks ise ei pidanud omama, see kaasnes automaatselt.

Nelikümmend minutit oli programmi pikkus (40 kraadi). Seega paras aeg, et väike tiir teha ja ehk kuskil istet võtta ja jooksust kurnatud vedelikupuudujääki korvata. Ei viitsinud lihtsalt kohapeale jääda. Ehkki kogu mu trenniriided ja kõik muu, mis oli närbunud olekus, läks masinasse.

Paarsada meetrit eemal...

Hinnaks: 3.2 € (justkui soodne?)

Hotellis on poolene vist 3.5 €. Tavaline, kohalik ehk Super Bock. Mitte segamini ajada Eestis müüdava Double Bockiga. Need ei ole ei vennad ega muud moodi sugulased. Siinne Super Bock on täiesti tavaline laager. Hotellist pole veel tellinud aga poest on saanud osta. Kui hotelli juurde tagasi tulla, siis eile esimest korda katsetasin ka mälumängu järgselt üht õlu baarist tellida aga siis ei tahetud mind teenindada. Üldjuhul olen kannatlik, kuid ei jaksanud oodata. Omast arust ei olnud ka purjus aga teenindaja oli fokuseerinud end pesust tulnud taldrikute kuivatamisele. Just, ju siis pesukord on oluline! Kuidas sa muidu ikka saad teenindada kui pole, millele midagi ette kanda.

Aga söögid? No vaatame siis nende hinnakirjale ka korra otsa!

Endiselt. Hommikune söömine on piisav, et õhtuni vastu pidada. Paar banaani on hotellitoas alati varuks. Aga oh imet, mida poest saab ja mis minu puhul täielik talvine sõltuvus. Piparkoogid. Veidi teistsugused kui meil aga ikkagi. Kujult/vormilt ju täitsa piparkoogid. Suhkrusisaldus alla 20g, mis on väga hea tulemus!

Ja kui juba poekäiguks läks, siis pistaatsiapähklid on siin ka justkui tervislikumad. Kui mekkima hakkas, siis said kohe aru, et soola on palju vähem. Ja kui paki taha vaatasid, siis lausa nii vähe, et selle taga on number 0 g. Kohe nüüd ei ütle, palju meil see number on aga pigem tavapoodides on ikka meil soolaüleküllusega tooted. Mitte et see ei mekiks! Aga saaks ka teisiti.

Näed kui lihtne on ühelt teemalt teisele minna. Tegelikult olin samal ajal jõudnud pesumajja tagasi ja oma pesu sealt ka välja kookida. Kuivatamist ma ei hakanud tegema (3€ lisaks). Panustasin rõdule ja ka sellele, et homme on trennivaba päev. Vähemasti neile, kes seda soovivad, ühiseid trenne ei toimu. Seega võiks olla piisavalt aega, et pesu ka siinse +15 kraadi käes mõnusalt tuulduks.

Samal ajal aga Eestis:

Ühesõnaga, puhas pesu käes. Tegin lõhnakontrolli ka, kuna suht tundlik see nina selliste asjade suhtes. Mitte allergia mõttes - aga näiteks, kuna tänane toateenindus jäi "hiljaks" ja ma ei hakanud siis keelduma ka, läksin jooksma ja lootuses, et tagasi tulles on jõutud ära teha, siis sisse astudes lendas ikka korralik klooripahvakas vastu vahtimist aga mitte enam nii hull kui hotellituppa saabudes, ilmselt veits juba harjunud ka.

Seega jätkates, pesumaja kiidan heaks!

Seejärel õhtusöök. Ikka kell 19:00:00 (viimane "00" on sekundid, onju!) ehk põhimõtteliselt ootame keldris järjekorras, et olla esimesed, kes sisse saavad! Samas ma ei tea selle tegelikku põhjust, miks me nii täpselt koguneme :) Loomulikult on ka hilinemine lubatud! Egas see mingi õhtune rannatrenn või ÜKE pole, kus kõik pead on sekundiga loetud :)

Jälle üles ja siis varsti alla, päeva kokkuvõtvale koosolekule. Ma elan (võib vist nii juba öelda, pea nädal juba oldud)... elan viiendal korrusel. Paraku hakkavad siinsed korrused 0.-ga. Ja seega see "jälle üles ja siis varsti alla" tähendab umbes 2x 95 trepiastet. Pigem loendame siis ülesse minevaid, ehk 1x 95 astet. Või siis 19 astet korruse kohta. Keegi just tänasel koosolekul mainis, et see blogi on "ülidetailne", seega siin väike numbrite jada veel selle tõestuseks :)

Jep, loomulikult on hotellis ka lift. Kasutasin. Korra. Siis kui saabusin. Üks kord üles. Rohkem pole proovinud. Aga lift on suht pisike. Pigem ei maksa seda üle koormata. Samas see 95 astet/kord võib täitsa tüütu olla. Kui me lisame siia ka -1 korruse, mida tuleb ette hommikul ja õhtul korra, siis neid päevaseid astmete võttu saab üksjagu. Kes soovib nüüd arvutust, siis võib seda ka teha, sellise keskmise standardi järgi:

114 (hommik, -1 korruselt) + 95 (peale hommikust jooksu) + 95 (nt pood/pesumaja või lihtsalt jalutamise järgselt) + 95 (peale õhtust trenni) + 114 (peale õhtusööki, -1 korruselt) + 95 (peale koosolekut) = 608 astet

Kas mitte TalTech Mektory hoones ei ole trepid, kus märgitud, et iga aste 0.1 kcal. Seega päeva peale +60 kcal. Pöörane statistika? Nõus, panin vist veits jälle üle :) Seega kui telefon taskus, piisab ka sellest teadmisest, et täna-eile-homme on päeva jooksul võetud korruseid 32 või siis sinna kanti. Sest ka sissepääs hotelli on kerge trepiga (telefoni järgi näiteks 37). Võtab juba hingeldama? Peabki!

Oot, kus ma nüüd põhiseisuga jäingi... ja-jah, traditsiooniline treeneri kõne. Lühike. Põhilist infot ei tohtinud kõrvus mööda lasta, et homme on: PUHKEPÄEV!

Olgu, nagu ka juba eelneval korral mainisin, tugevad jooksevad ka puhkepäeval. Nõrgad pigem puhkavad. Vähemasti ei jookse. Mina näiteks ei plaani joosta aga muus osas jätan kaardid veel avamata. Vaatab, mis homne ilm toob. Vaatab, milline jututuju blogipostitusena.

Teine oluline sõnum ei olnud vähemolulisem (ingl keeles teatavasti kui last but not least). Sparta jooksugrupi juubelisärke (10 aastat) saab juba paar päeva tellida! Seega nimed kirja, et ära ei unusta! Kujundust näete juba "jooksuagentide" seljas, kes ja kus iganes teda kohtama satud (selle või järgnevate aastate jooksul).

Päeva lõpetama aga teadmisega, et ühe korra nurjumist tuleb ju ikka uuesti proovida? Seega tegin esimese baariõlle. Seekord sain suhteliselt nobedalt juba kätte. Paraku ei taha nad siin kaardimakset (hotelli baaris), seega läks toa arvele. Toa numbrit ma hetkel ei ütleks :)

05.03.2023 - kaheksas trennipäev, "lossis luku taga"

Täna sadas siin vihma! Vähemasti keskpäeva ümbruses. Ja sellist tihedat seent, mis pika peale ikka väga märjaks teeb. Eriti siis kui pikem jalutamine käsil.

Ehk siis täna oli taas vaba päev. Aga neil, kes seda soovisid. Paljud tegi ikka kas siis hommikuse või lõunase tiiru aga korralisi trenne täna pole. Astusin siis sama jalga, et teen pikema jalgsi tiiru taas. Eilsest pikast jooksust pole jalgades miskit ebatavalist tunda. Tundub nagu OK.

Kuna ilm oli pilves, siis eks see üks hall jalutuskäik oli. Pikkades riietes. Jopega! Jopega pigem seepärast, et see peab paremini vihma kui dressikas või jooksukile. Ehkki soe, siis vihma käes ligunemise ilm just kõige meeldivam pole. Aga saab hakkama, eriti kui siht silme ees.

Suund nii 6K kaugusele olevasse lossimäele, kindlusesse. See tähendas ka üht tüütut sirget maanteed, mis alguses üsna lõputu paistis.

Egas selle kestel muud seenevihma vahel paistnud, kui eemal kaugel üks udune loss, Hispaaniasse viiv sild ja üsna tihe liiklus. Samas läks sinna üsna lai eraldatud rattatee, mida oli suht lihtne astuda. Vihmamärjas ilmselt rattaga sõitmiseks libe, mistõttu need mõned ratturid, kes vastu tulid, need olid ikka sõiduteel.

Selle ca 2K rohelise asfalttee jooksul aitasid meeleolu tõsta üks tundmatuks soovinud jääda jooksja, rattur ja kõmpija.

Jõudnuna lossi juurde, tuli hakata otsima sissepääsu. Egas siin väga ingliskeelseid silte pole. Tegelikult on neid losse/kindluseid siin kaks. Üks neist on aga kinnine ala. Teise juurde hakkas sissepääsu otsima.

Juba soojem...

... aina sajab ja sajab...

... siiski tuli ühel hetkel see värav ikka peidust välja...

... nurga tagant võis leida ukse, mis sel hetkel oli veel täitsa avali!

Lisaks minule siin üks töötaja, miski väike poeke oli justkui siis veel lahtiste ustega ja ka üks vihmavarjuga turist, kes ka aeg-ajalt pildistas või ronis millegi otsa, et paremat vaadet saada nagu minagi. All keskel too teine, suletud lossimüür. Sinna läks ka aga hiljem.

Lossi ülemine perimeeter oli ca 3/4 jalutatav, ülejäänud oli remondiks suletud. Korraks jäi isegi vihm järgi, mistõttu sai mõne valgema pildi.

Taamal aga Hispaaniasse viiv maanteesild.

Kui laagri alguspäevadel kerkis mõte, et äkki kannataks joosta sinna ja kiire hüpe üle piiri ja seejärel tagasi, siis tundub, et see sild ikkagi ei ole mõeldud ei jalgi- ega ka rattaga ületamiseks. Mistõttu tuleb see mõte peast minema visata. Nats kaugel ka. Pigem selline 24-25K tripp tuleks kokku.

Ma suutsin siin väiksel maalapil tiirutada oma 30 minutit kui siis mõtlesin, et "Aitab", aeg välja minna. Tekkis aga kerge hämming, sest uks, kus ma sisse olin tulnud oli LUKUS. Seestpoolt lukus. Sealt poolt, kus ka mina oli. Aga mitte haagiga, vaid keelega lukk. Nii nagu lukud ikka. Paar sammu sinna ja tänna. Too pood, mis tundus ennist nagu pood, see oli suletud. Topelt uksed olid ees. Rohkem inimesi seal lossialas enam ei olnud. Mitte et ma oleks nüüd ümber selle uuesti jooksnud aga ei paistnud. Tegelt ka.

Juba käis läbi mõte, kus ma magan, kus ma süüa saan... aga ei jäänud muud üle kui ma hakkasin seda ust "lammutama". See keel tundus, et on täpselt sellises asendis, et annab veidi logistades ja pingutades seda oma pesast välja aidata ja uks "hüppab lahti". Esimesel katsel see ei õnnestunud. Teine katse. Vedas. Väljast poolt poleks seda kuidagi saanud aidata... (see pilt tehtud juba siis kui välja sain, enam-vähem keskosas on aimata lukukeelt).

Ja mingit kangi ka ei leidnud, millega väänata. Seega puhas toores jõud aitas. Minu esimene väljamurdmine! Kindlusest väljamurdmine. Matk võis jätkuda...

Seejärel juba kiire matk lossi välisperimeetril... mingi koer hakkas mingi taga ajama, mistõttu tuli sammu kiirendada...

...üle aia ronimist väga olla ei saanud, sest lisaks oksatraadile betoneeritakse siin ka vanu pudelipõhjasid seina ülemiseks karniisiks.

Piisas kiirkõnnakust. Koer ei olnud just kõige varasemas nooruses ka enam. Pidi vahepeal hinge tõmbama. Jõudsin tubli lisa edumaa sellega teha.

Vahepeal ka muud kunsti. Suitsukoni loovutamise anum (klaasist kopsud).

Need olid need veidi valgemad hetked kui vihm oli korraks järgi jäänud. Väisame siis ka teist lossi.

Ja mõned klõpsud nii eelmisele lossile kui taustal paistvale Hispaania sillale...

... või siis Monte Gordo panoraamile. Vaata kas leiad üles. Tõsi, pead teadma mõnda iseloomulikku hoonet, mille järgi seda siluetti otsida.

Või siis see koht veidi suuremalt.

Too kolmnurka meenutav Yellow Praia Monte Gordo (4* hotell) ja meie hotell on siis selle parempoolse torni juures. Tundub, et Monte Gordos paistab juba päike! Vähemalt taevas paista laagri linnas olema heldem.

Mõlemad lossid/kindlused nähtud, seega tagasiteele. Siin hakkas igatahes uuesti vihma sadama. Kuni Monte Gordo piirini. Ilm hakkas näitama ülejäämise märke. Sai veel väike kõrvalepõige tehtud juba eelnevalt tuttavasse väikelinna ning üks veidi suureks osutunud kook võtta (aga järgi ei jätnud!).

Seejärel piki tuttavat kevadlaagri lõikude sirget tagasi hotelli. Isegi päike suutis korraks pilve tagant end näidata.

Ei tea, kas homme tuleb taas neid lõike kütma hakata? Eks paistab. Ei rutta ajast ette. Õhtusöök ja koosolek alles ees.

Ja oh imet, jõudis ära oodata! Õhtusöögi menüüs lõpuks ometi palju räägitud kaheksajalad.

Mekkis paremini kui eilne kalmaar. Aga rohkem kui ühte koiba ei hakanud kobama.

Koosolek ja homse päeva kiirtutvustus. Tundub, et pikkade lõikude väljahõige ei tekitanud just sära silmadesse, mistõttu võib allolevalt pildilt näha ka üsna morne või tõsiseid nägusid. Nii on!

Lõpuks veel pilk valimiskokkuvõtetele ja seejärel võib päeva lukku panna! Oli vihmane, ent aktiivne puhkus. Homme jälle igatpidi tööpäev.

06.03.2023 - üheksas trennipäev, "sada ja seen"

Hotelli toas ikka WiFi MS Teamsi koosolekut välja ei vea. Eriti siis kui tahad ekraani jagada. Videonäod nagunii kinni keeratud, et hoida veidikenegi võrguressurssi kokku ja pealegi, mis sa siin ikka näitad oma voodi patju, sest egas väga sellist head lauanurka pole, kus arvutiga mugav olla oleks. Pisike, kitsas laud on aga saab ka muud moodi hakkama. Siiski, võib vast öelda, et sõltuvalt koosolekute arvust saab päeva peale veel neid trepist alla/üleskäike juurde (nt kui hommikul ja peale lõunat 2 erinevat koosolekut juhtub olema).

Aga hotelli fuajees või siis lihtsalt 0-korruse diivanitel tundus ühendus palju parem olema (seal võiks vajadusel ka juba kaamerapildi sisse lülitada, kuna üsna viisakad maalid seljataga). Muudeks toimetusteks on toa WiFi täiesti OK. A'la üksikute failide alla/üleslaadimiseks, kus see toimub taustal ja pole kohe nii kiirelt kättesaamine oluline, saad muuga jätkata.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida :) Hoopis sellest, et kui ma siis koosoleku lõpetasin (nii 20 min enne planeeritud jooksu starti) ja fuajees peauksest välja vaatasin, siis mis ma sealt nägin? Korralikku sadu muidugi. Varem või hiljem pidi see ju juhtuma, et tuleb trenni teha ka vihmas. See kord oli käes.

Pealegi oli laagri kavas pikad lõigud. Ilm ise ei ole külm. Tuult polnud ka teab mis palju. Pigem olematu. Sooja 14 kraadi tuuri. Aga mulle tundus, et ma panen kaasa võetud liibukad (vabandust, pikad püksid) jalga, muidu äkki võtsingi niisama kaasa ja ei tulegi võimalust :)

Prognoos järgmisteks päevaks ei ole paha. Igal juhul läheb soojemaks. Jooksmisele see nüüd just kaasa ei aita aga vahepeal võiks ikka veel päikest ka näha! Mõned on siin nende pea 10 päevaga ikka üsna üle pruunistunud juba. Seega võib juhtuda, et valge inimene Tallinnas ei tunne neid enam äragi kui nood peaks nii nädala+ päeva pärast taas Sparta trenni tulema. Teid on hoiatatud :) Samas mina see üks neist ei ole, ma lihtsalt väga ei võta seda päikest endale külge - veel vähem on mul aega, et päevitada - lihtsalt kõige selle päevitamise aja jooksul hakkaks pööraselt igav :)

Aga tagasi päeva põhijooksu juurde. Välja astudes (nii 11:05) oli vihm järgi andnud. Soojendusjooks. Kerge võimlemine. Hakkas taas seent tulema. Juba eilsest võiks meenutada, et see tihe seenekas on selline tüütu värk, et vaikselt aga kindlameelselt teeb sind ühel hetkel läbimärjaks.

Niisiis oligi oodata, et seekord on "sada ja seen". Ehk siis kiired pikad lõigud (sajaga edasi) ning seent tõrjudes (loe: vihma mitte tähele pannes). Ja kiirelt joostes on seda vihma palju lihtsam ka ignoreerida.

Ootusärevus aina kasvas. Mis need lõigud siis olema saavad? Eelmine kord oli 4x 5 minutit (või 4x 6 minutit). Seekord ei saanud ju samaks jääda!? Ei jäänudgi. Toomas andis kõigile ühtmoodi: 7-6-5-4 minutit. Hopa, mõtlesin endamisi: "7 min lõiku pole minu mälu järgi Järvel küll saanud teha."

Siit kohe ka mõtisklus treener Ahtole. Tänaseks või homseks Järve lõigutrenniks (06.03 või 07.03). Seitse minutit? Tuleb ära? :) Trenni peegeldus... Tallinnasse.

Olgu kohe ka öeldud, et see 7 minutit tundus esmapilgul hirmutav. Eriti selle taustal, et tahaks ju ikka eelmise korraga võrrelda kui lõigud olid lühemad, ilm päikeselisem jne. Võrrelda enesetunde aga ka tempo püsimise mõttes.

Tempo soovitusena kõlas, et seda 7-6 min võiks ehk seal 10+ K tempost joosta. Minu jaoks tähendas see sellist 4:18 min/km (peaks olema keskmine aeg, millega eelmise aasta isikliku tegin). Aga samas, et viimased kaks (5-4 min) võiks ikka 10K tempost kiiremad olla. Sellest sai ühelt poolt jooksu painama jääv mõte, seega tuli nutikalt alustada. Et end üle ei tõmba. No näiteks Jaansoni jooksul (eelmine ehk 2022. aastal) sai alustada 3:58 min/km (esimene km), 4:11 min/km (teine)... ehk siis selgemast selge, et aeglustuvas tempos.

Aga nüüd on ju kõik vastupidi. Seega, kui selle 7 min lõigu võtaks seal 4:18 juures, siis oleks ju kõik veel hästi? Ja siis püüaks ülejäänute juures seda ikka kergelt tõsta? Kõlab nagu plaan. Lõigud ise said toimuma taas juba tuttavaks saanud lõputul sirgel.

Aitab sissejuhatusest. Nende 4 lõigu keskmised ajad olid: 4:17, 4:12, 4:07, 4:02 min/km. Paneme pulsid ka (languse saab igaüks ise arvutada):

Max lõigu kestel: 172 / 174 / 177 / 177
Min taastava lõigu juures: 147 / 137 / 144

Seega omast arust super tulemus, et keskmine min/km on lõigu lühenemisega ka vähenenud. Vahepealne, 3 minutit taastavalt, oli paras, et uuesti "sajaga edasi" saaks anda. Ühesõnaga rahul. Kand andis vaid kergelt tunda, aga kiireid lõike siledal maal on vast kõige lihtsam selle kannaga teha. Siis on samm veidi teine, mingit ekstra väänamist ei ole, mida aga ei saa ehk öelda krossijooksu juures, kui pind ebatasasem.

Seega lõpp hea, kõik hea. Või noh, tegelikult vihm võiks ikka järgi anda. Mõned päevad tagasi, toidupoest võetud reklaamleht leidis kohe kasutust. Mõtlesin küll, et jõuan enne huvi pärast tutvuda mõnede toidukaupade hindadega aga näed ei jõudnud. Või siis, KAHTE hinda ma siin susside seest välja turritamas ma teile näitan.

Apelsine on mõned siin käinud "korjamas" ka linnast väljapoole jäävatelt aladelt. Kui juhtutud rendiautoga kuskile sõitma. Nii et neid ei pea ilmtingimata poest ostma :)

Aga mida teha vihmas läbiimbunud riietega? Nii mõnegi hilbu võiks enam-vähem õhtuks kuivaks saada. Näiteks kile võiks õhtuks ikka peale saada. Trenni jooksul kuulsin Toomast mainimas hotellitoa konditsioneerist, et sellega saab ka riideid kuivatada. Ma ei olnud seda varem veel tööle pannud ja veits ehk toas isegi on olnud jahe aga pole sellest väga numbrit teinud, sest jooksult tulles ja pesus ära käies, on taas mõnda aega soe. Teki alla on ka soe.

Samas tuleb tõdeda, et paljud riided, mida ma suure hooga 2 päeva tagasi pesemas käisin (kuivatit ei kasutanud), et need on endiselt niisked. Seega tuli midagi ette võtta. Vaatame siis, mida see konditsioneer suudab. Temperatuur 30 kraadi peale. Kriitilisemad riided toolile ja näis, kas õhtuks on selga panemise kõlbulikud. Peavad olema. Pilt ka, kodukootud kuivatist.

See konditsioneer kütab endiselt. Aga näed, mida see ei suutnud, see ei suutnud nii lühikese aja jooksul imet teha ja õhtuseks trenniks riideid ära kuivatada.

Oleks ka lootusetu lootmine olnud. Mistõttu kui ca 1h õhtuse stardini oli aega jäänud, oli selge, et kilet mul ei saa olema. Küll aga oli mul lisaks veel pika varrukatega särk, mistõttu läkski see käiku. Selle peale lühike särk. Jama selles, et vihma ju endiselt sadas (võibolla vahepeal oli üle aga nüüd jälle sadas, kergelt, seent või siis uduvihma). Seega. Selle niiske ja vihmase ilma tarvis tahtsin saada midagi, mis oleks kurgu all. Pigem sellise märja oleku tõrjumiseks kui nüüd sooja tarvis. Sest soojast väga puudu ei olnud. Kella 17 paiku ikka 16 kraadi. Ja tundub, et hetke seisuga see ikka kasvab. Kasvab järgnevate päevade jooksul. Igaks juhuks ütlen, et "Today" = "06.03" = "Esmaspäev".

Niisiis puhv. Aga kuda sa seda puhvi siis kuivaks saad. Kusjuures, kuna ma hommikuses trennis jooksin kilega, siis puhvi kaasas tassimine oli selge raiskamine. See oli mu parema käe ümber seotud. Aga loogish, et see sai läbi märjaks ja vajas kuivatamist. Aga kuidas? Kuna konditsioneeri ribide vahele ei tahtnud seda suruda (see nägi lihtsalt liiga tolmune välja), siis mõtlesin, et kuna nagunii praegu kuumutan oma reielihaseid läpakaga töötades, et paras üks SALL nüüd reite ja arvuti ventilaatorite vahele panna. Nii oligi. Imeline puhvi üles soojendamine ehk kuivatamine.

Vastik-vastik-vastik. Ikka vihmas pidi soojendusjooksu alustama. Kuna algus oli asfaldil, siis kand vajas ülessoojendamist. Aga hiljem, kui juba puidust trampliinidel, oli parem. Oluliselt parem.

Tiirutas siin ja seal, vahepeal ka võsa vahel või siis mitte-avalikel radadel ja seega tuli kuskilt sellele trampliinile tagasi ronida. Ikka üle tõkke. Aga mitte tõkke ületamise asendis. Ei paindunud sel hetkel nii palju.

Ja seejärel juba randa. Ikka sadas. Põhimõtteliselt tuiska seenevihma, mida lähemale ookeani-perimeetrile liikusid. Oli selge, et täna ei ole keegi nõus jalanõusid ära võtma, isegi kui treenerid käsivad :)

Muidugi toimusid tänased harjutused sel korral veel viimast õhtut koos Maile ja tema stopperiga! Hoolimata sellest, et 50/50 vihmas (esimene ots vihmas, siis jäi üle). Kuuldavasti pidi stopper homsest siia jääma aga selle nädalane, ilmselt neljapäevane, jooksuharjutuste trenn mingi lebo ei saa tallinlastele olema! Pange vaim valmis! :)

Mul oli küll telefon (loe: blogi kaamera) õhtuses trennis kaasas aga mis sa sest sombusest paradiisist ikka filmid, eksole? Mõtlesin ja mõtlesin, kas saan mingid asjalikud kaadrid kokku. Eks igaüks hindab ise. Seekord siis sedamoodi. Tagurpidi ei hakanud seekord kaadreid pöörama. Ehkki üks harjutus justkui seda ahvatlust pakkus.

Seega, ei mingit allahindlust, ikka 30+ minutit rannaliivas "müramist". Seejärel juba tagasi hotelli.

Peaks vist nüüd taas lisama, nii igaks juhuks, et järgnes õhtusöök ning treeneri päeva kokkuvõte ning homse trennipäeva kiirtutvustus. Kuna pea 1/3 meist lendab homme tagasi, siis jääb meid nüüdsest hetkest aina hõredamaks, sest viimane uus lisaliige saabus just nimelt täna! Tere tulemast, Janno!

Samas tähendas see, et õhtu jätkub kerge ärasaatmispeoga. Snäki ja veiniga. Aga mõistuse piires. Nii et selle järgselt jõuan ma veel needki read kirja panna. Ja olla homme taas jooksurajal! Ehk ei ole liiga palju kirjavigu?

Loeme sellega päeva lõppenuks. Loodetavasti homme ei saja! Aga selle konditsioneeri peaks ikka nüüd välja lülitama. Lihtsalt maru palav on!

07.03.2023 - kümnes trennipäev, "kross või fartlek, selles on küsimus"

Siiski-siiski, konditsioneer jäi seal 22 kraadi juures öösel sisse. Ei mürisenud, aga susises! Et õhku veits ringi ajada ja loodetavasti ka riideid veidikenegi kuivatada, et hommikul taas kuivema komplekti kokku saab. Seekord ei hakanud seda viimast minutit ootama, millal toateenindus saabub, et küsida, kas miski vajab vahetamist/asendamist. Kuna iga päeva seda pulli pole vaja, siis seekord võis. Eriti olukorras, kui eilse vihmaga oli toast saanud liivakast. Niisiis lippasin ma hotelli fuajeesse teisi ootama juba miski 20 minutit enne starti. Isekeskis mõtiskledes, mis mind naastes ees ootab? Ennekõike, milline lõhnabukett?

Hommik oli paljulubav. Ilma mõttes. Jälle soojem. Nüüd juba 17 kraadi enne hommikuse jooksu algust. Kergelt pilves. Vihma ennustusega oli nii ja naa. Otseselt ei lubanud, kuid tegelikult mingit kerget vihmauru ühel hetkel tuli (jooksu alguses). Ainus asi, mis vajalikust komplektist ei olnud ära kuivanud, oli nokats. Kuna tänane hommikutrenn nägi ette krossi või fartleki (ca 45-60 min), siis nokats aitab vähekeni tõrjuda seda higi, mida pea välja hakkab ajama. Jäädki muidu seda laupa pühkima. Ehk siis otseselt mitte päikese kaitseks.

Niisiis, fartlek või kross? Valisin fartleki, mis tähendas, et aeg-ajalt oli vaja pulss üles ajada, samas kui vahelõigud võis veidi kergemini võtta. Eilsest oli raske trenn alles jalgades. Mistõttu oli alguses vaja veits jooksumeetreid koguda, et jalad liikuma saada. Sama rada, mis ka krossijooksul. Sellisel keskmises tempos, et jõuaks 2x 5.7K ära teha. Tõusvad lõigud särtsakamalt ja ülejäänud osa kergema kerimisega. Kindlasti ma ei eeldanud krossijooksu keskmist tempot. Aga väga palju maha ei jäänud. Esimesel ringil 4:38 vs 4:51 min/km. Teisel ringil 4:43 vs 4:56 min/km. Teine ring oli jalgadele ikka juba väsitav, ehkki nii mõnedki kilomeetrid oli ka seal 4:40 piirimail.

Kuna ringe sai võetud nii eelmise nädala krossijooksul kui ka tänasel jooksul sama moodi, siis mõtlesin, et näpin jupp aega tagasi alla laaditud spordianalüüsi tarkvara GoldenCheetah.

Lootsin veits enamat sellest tarkvarast, just lõikude võrdluse tähenduses. Aga võimalik, et leidnud õiget kohta üles. Ühesõnaga, ühel hetkel tundus, et ei leia sobivat viisi, kuidas nüüd sellist võrdlust seal teha saab... seega, mida siis üldjuhul ikka tehakse... võetakse MS Excel appi.

Koormuse mõttes oli eelmise nädala kross ikka karmim kui tänane fartlek. Aga huvi pärast sai võrreldud ringide pulsikõveraid (kross vs fartlek, ning ka ringide täpsemaid vaateid).

Sellises kõrges pulsitsoonis oli täna ikka vähem jooksmist. Ilmselgelt hoidis end eilse raske trenni taustal ka tagasi. Sisuliselt on ka eelmiste kõverate pealt näha pulsitsoonide jagunemist.

Kross, ring 1

Fartlek, ring 1

Kross, ring 2

Fartlek, ring 2

Igal juhul oli peale jooksu jalad ikka vatti saanud ja üksjagu väsinud, nii et jooksuharjutuste juures oli vaja end justkui nullist uuesti käima saada. Ja egas see enne ei juhtunudki kui jooksuharjutuste lõpuplokis kui tegime veel 3 kiirendust. Esimene neist oli vaevaline. Teine juba parem. Kolmas täitsa juba minu moodi. Aga vot hotelli tagasi jooksmiseks võttis sammu ikka korralikult allapoole. Tempo mõttes. Ülirahulik kulgemine.

Ja nii kui ma hotelli toa ukse lahti lõin, nii tabas mind...

... just nimelt, enam-vähem nagu floral festa aroom. Ei mingit kloori enam?!? Või siis peitus see meeletu floral fiesta lõhnabuketi taha. Nina sai hellituse osaliseks :)

Nüüd tuleb kosuda, et õhtuse trenniga jalad uuesti lahti saada. See õhtune trenn justkui seda ennekõike pakubki, et homme jälle jõuaks!

Soojendusjooksu algus (17:00) oli ikka maru keeruline. Jalad olid pakud, mis pakud. Seega oli peale ca 50m jooksu juba esimene paus teha ja pildistada siinseid kinnisvara hindasid.

Kui nüüd selle joostud 4K temposid vaadata, siis nii madalad pole need ikka ammu olnud. Aga siiski kasvavas tempos. Vahepeal sai peaaegu üle krokodilli joostud.

Võiduka lõpuni, kuniks oli meie tavapärase muruplatsini jõudnud, kus oleks pidanud toimuma KS (kõht-selg) jätkutreening (30 min). Aga kuna seda sai juba päeval eeldatud, et muru täna ära ei kuiva, siis treener meid ka säästis ja murule püherdama seekord ei jäänud. Küll aga sai tehtud siiski mõned harjutused, mis käte-jalgade toel tehtavad. Eks vihma hakkas ka uuesti tibutama. Mis oli eilsega võrreldes poisike...

... aga sellest hoolimata oli vaja teha ka korralik KS seeria. Ja, kus? Eks ikka hotelli koridorides (erinevatel korrustel). Ehk siis 15 minutit väljas ja pärast 15 minutit sees, päris KS harjutusi. Igal korrusel oli nii oma treener...

... kui vaprad kaasa tegijad!

Pöialdest ei maksa aga valet arusaama endas tekitada. Ei olnud lihtne. Tegelt ka ei olnud. Ja egas ei pidanud ka olema.

Õhtusöögist midagi põrutavat seekord juurde lisada ei ole. Aga mu diktsioon vist hakkab ära kaduma, sest juba teist õhtut järjest ei suuda sama teenindaja mulle õige ruumi numbriga arvet tuua. Arvet ses mõttes, et see tuleb allkirjastada, maksmine on hiljem.

Ma polegi vist maininud, et huvitaval kombel ei ole õhtusöögi ajal võimalik mitte mingit tasuta joogipoolist saada. Ei vett, ei mahla, ammugi mitte kohvi või kohalikku lauaveini. Tundub, et see on siinse koha eripära ja annab vähemati väikesegi lisatuluallika. 1.5 L pudelivesi - 2.5€, vein/õlu - sama hinnaga, mis ka hotelli baaris.

Õhtuse koosoleku põhisõnum oli aga vägagi oodatud. Ehkki varasem põhitrennipäevade arv on olnud kolme kaupa ja seejärel puhkepäev, siis seekordne on 2 päeva ja seega homme taas puhkepäev. Või noh puhkepäev neile, kes ise ei plaani mõnda taastavat otsa veel teha (kuni 1h). Rühmatrenne ei ole. Mina passin. Puhkama peab ka! Sealhulgas ka kirjutamisest. Mistõttu loeme päeva lõppenuks!

08.03.2023 - üheteistkümnes trennipäev, "sääl kus ~~asfalt~~ rannajoon lõpeb"

Eile võis kindlasti rääkida juba jooksujärgsest väsimusest. Seda enam oli hea ärgata teadmisega, et täna võib ka puhkepäeva teha. Jooksust puhkepäeva. Mis minu eelnevate puhkepäevade taustal ei pruugi aga tähendada puhkepäeva. Ja egas mitte ka täna. Ehkki olgu kohe öeldud, et jooksmisest tingitud kurnatus on midagi muud kui "lihtsalt" käimisest.

Seda lõppevat rannajoont "nillisin" juba varasemalt. Ja sellest on ka juttu olnud varasemalt. Näiteks pika jooksu kontekstis. Aga nüüd hoopis pika jalutuskäiguna. Eelnevalt sai ikka igaks juhuks üle kontrollitud see eeldatav distants. Google ette, kaart skaalasse ja hopsti, alla 10K. Sobib!

Aga enne oli vaja üks koosolek pidada...

Ühesõnaga, kes autoreisile, kes rattasõidule, kes niisama chillima ja kes jalgsimatkale. Nii seda võis nimetada küll. Eks see 10K vastu päikest ja vastu tuult oli paras väljakutse. Just nimelt tuul. Samas rannaliiv oli enamjaolt kiirema kõnni jaoks paras. Ehk siis piisavalt kõva, et ei peaks lomberdama.

Mingi aeg sai iga KM tagant enam-vähem samasse vaatesse saada üks mägi. Samas ühel hetkel kadus see liivaluidete taha ära ja paraku terviklikku "Kui mägi ei tule Muhamedi juurde, läheb Muhamed mäe juurde" stseeni ei saanudki kokku :)

Ja eks videos on seda mäenukki nagunii raskem märgata kui palja silmaga.

Ei olnud üksi. Sel samal, algul lõputul tunduval, liivaribal oli teisigi ekslejaid, kalamehi. Mõnda paati võis kohata. Siin seal tiirutas mõni lind. Aga enamjaolt loksus vasakusse kõrva vaid lainetuse heli. Päike seevastu kohati isegi säras vastu. Tegelikult on sellest päikesest isegi veits puudustu siin viimaste päevade jooksul tundnud. Pilves teine olnud. Lausa vihmane. Aga ehk nüüd läheb paremaks. Päikese mõttes. Sooja mõttes ka. Aga see on teatavasti suhteline. Sõltub, milleks seda sooja ootad. Kas päevitamiseks või staadioni- või lõigutrennideks? Mnjah, aga sellest on veel vara rääkida.

Klõps siit ja klõps sealt. Mu Google tasuta konto annaks otsad, kui ma hakkaks igat pilti/videot siia riputama. Seega teeme n-ö peakoka valikuna.

Ja egas seal neeme lõpus midagi väga teha ei olnudki. Kui hiljem Strava järgi vaatas, siis oli täitsa OK pilt, samas Google näitas ikka puujalgu. Või siis oli kõrgem veetase. Võta nüüd kinni. Niimoodi väga erineda ka ei saa. Ilmselt ikkagi erineval ajal tehtud aluskaardid.

Google arusaam (otsi sinist täppi):

Ehk siis oma 1K oleks tahtnud veel käia, et tippu jõuda. Nii nagu ka algne mõõtmine näitas. Aga vot ei saanud. 9K peal sai maismaa otsa.

Polari rakendusest (kasutab mapbox kaarditeenust):

Palju paremini peegeldab n-ö neeme otsa. Ja toome ka kolmanda, Strava oma:

Strava oma ei üllata, sest kasutab kaarditeenusena samuti mapbox kaarditeenust. Las see jääb süvauurijate mõtiskleda, miks nii. Omad variandid käisin juba eelnevalt välja

Nagu kaardilt juba kergel näha, siis tagasitee ei saanud olla palju põnevam?

Uuesti sama rannajoon? Aga päike tagant ja ka tuul tagant? Nojah, peaaegu! Tegelikult oli ühel hetkel võimalik hakata silkama sisemaa poole ja seeläbi matkale veits teist tera anda.

Nimelt on siin peaaegu lõputu võrgustik puit-laudadest teid, mis kulgevad nii liivaluitel kui ka vahel tõstetud kõrgemale, et ületada mõni strateegiline kraav või oja. Pärnus on neid vaid loetud sajad meetrid.

Neid on ka Monte Gordos ja varasemalt saanud seda edukalt ka demonstreerida. Ja nende laudteede taga on siis omakorda kas väike linnake või privaatsem majutus/hotellike.

Kui tegemist privaatsema majutusega, siis laudtee on tupik.

Tuleb leida alternatiiv.

Neid jalgteid näitab üsna hästi Komoot. Palju selgemini ja eristavamalt kui miski muu, mis mul telefonis. Mustad jooned esitavad suuresti laudteid.

Ja eks ikka vahepeal tuli ka randa uuesti jalutada, et siis veidi hiljem jälle laudteele ronida, kuna need on selliste väikest asustatud punktide ja rannajoone vahel. Aga satub ka kämpingu piirkonda. Aga ühte "looma" nägi veel, mida Pärnuski näha. Prügikala! Võta nüüd kinni, kes kelle pealt kopeeris. Samas erinevusi on kaugelt näha.

Monte Gordo signature view nüüd veidi teise nurga alt.

Üsna lõpu eel jõudis ka esimese kosutuseni. Ja juba eestiliku hinnaga. Väike klaas 4.5€.

Istusin menüüle veidi lähemale, et kõõritada ka muid hindasid...

Alla 30€ midagi väga just ei saa. Olgu, kalasupp, 10€. Aga muidu paistab olevat väga noobel koht. Panin igaks juhuks lingi ka kui peaks huvi tekkima!

Väike turgutus tehtud, ikka vapralt edasi. Monte Gordo ei olnud enam kaugel ja see tähendas, et ka jooksurajad tulevad varsti vastu, mistõttu ehk enam nii huvitav see matk ei ole. Kohati paistab aga silma, et see turistikas (piirkond terivkuna) on siin ikka päevi näinud. Isegi turistiviidad / infotahvlid on ilme järgi aastakümneid pidanud taluma? Või siis on lihtsalt kehvasti tehtud. Selles osas võiks ju midagi ette võtta?!?

Matk hakkaski otsa saama. Või nooh, ütleme, et saigi otsa. Kokku nats üle 21K.

Tõsi, eks ma lõpus tiirutasin nagu kass ümber oma hotelli, et see kokku tuleks. Enne pole nii pikalt kõmpinud. Ehkki mõne siinse laagrilise taustal on minu jooksutempo samuti "kõndimine".

Õhtusöögilauas midagi põrutavat täna ei pakutud. Koosoleku põhisõnum oli aga et homme EI OLE puhkepäev, mistõttu marss magama :)

Tegelikult nii hull ei olnud. Tähistati nii naistepäeva kui ka need, kes homme laagriga hüvasti jätmas, nende poolt samuti väikesed liigud või siis tuppa jäänud "juppide" konsumeerimine.

Aga ei olnud ainult oma joogi peal (või siis poest ostetud joogi peal). Üha julgemalt teeme käivet ka hotelli baarile. Ja seda erinevate jookide näol. Allpool näiteks üks alkovaba jook. Kui ma suutsin nüüd õigesti guugelda, siis on selle nimi Frozen Strawberry Daiquiris, millele üks nähtamatu käsi on lähenemas.

Ükskõik, kas põhjuseks oli üks või teine jook või ei olnud üldse jooki, laulu ülesvõtmist see ei seganud.

Sellega võib päevale punkti panna. Homme loeme tibusid kui hea mõte selline matk nüüd oli.

09.03.2023 - kaheteistkümnes trennipäev, "let it roll again"

Hommikune ilm on vahelduv. Vahepeal (peale hommikusööki) tuli korralik sabin alla. Samas soojendusjooksule minnes oli täitsa üle, ent kergelt pilves. Nagu ikka, kraad või kaks on ilm jälle soojem (18-19 kraadi). Aga päeva jooksul tõuseb veel ja ehk hakkab isegi lauspäike ükskord taas paistma.

Täna terendab taas staadionitrenni päev. Seega korralik soojendus, 3K, veidike venitusi ja jooksuharjutusi ja seejärel juba nii nagu torust tuleb. Või no enam-vähem. Eelmise korraga väga võrrelda ei saagi, sest programm on teine. Ja hea ongi, et on teine. Tundub teistmoodi, ja seega ka põnevam kui nii saab öelda. Põnevam või ärevam, kuidas vastu peab, kuidas plokkide vahel taastub.

Hommikul oli kindlasti tunda väsimust. See hommikusöögi üksluisus ei aita enam ka sellele kaasa. Nüüd juba läinud tavalise võiku peale. Röstsai, sink, vorst. Mõni crossaint (neid ei jaksa ka enam süüa). Topsijogurt. Ja enam-vähem kõik. Kohvilurr muidugi ka. Lausa 3 korda või nii.

Aga soojendusjooks? Selline veits alla 6 min/km tempo, kuna kiiret ju polnud. Kiire hakkab alles staadionil. Küll jõuab selle kiire asjaga!

Kurk oli hommikul kerget kare. Ilmselt eilset vastu tuult kõmpimisest. Või siis konditsioneerist, mis küll peale ei puhu ja ka temperatuur hetkel 21 kraadi peal.

Aga staadioni tarvis puhvi kaasa võtmine oli paratamatus. Igaks juhuks. Päris tuuletu see ilm siin hetkel ei ole. Staadion ise oli hõre. Vast 5 nägu võis peale meie kokku lugeda. Meid oli aga ca 20.

Aitab soojendusest, aitab sissejuhatusest. Asja kallale. Seekordne trenn nägi ette 3-4 plokki. Iga plokk koosneb 400-300-200-100 meetri lõigust ning peale igat lõiku 100 m taastavalt kas siis taas roll-on või ka käiguga (huvitav, et käimist nimetatakse siis käiguga liikumiseks :)

Treener luges sõnad peale ennekõike neile, kes 10K alla 40 minuti lippavad (mina see ei ole, onju). Et nemad peaksid kindlasti roll-on vahejooksu tegema ja vajadusel siis lõigu aega alla tõmbama, et seda 100 m lõiku teha kuni 30 sekundit. Mina ei tahtnud kehvem olla. Tahtsin ka proovida. Püüdsin lõikudega seega mitte üle lasta. Samas võib ette ruttavalt öelda, et viimase ploki tegin käiguga, et testida lihtsalt lõigu aega kui oled rohkem puhata saanud.

Lõppude lõpuks sain ikkagi kokku 4 plokki, iga ploki vahel 3 minutit taastavat kõmpimist. Ja siit need numbrid taas tulevad.

Esimene plokk:

400-300-200-100 m ajad: 1:31; 1:11; 45s; 21s
Taastav 100m: 32s; 36s; 30s

Teine plokk:

400-300-200-100 m ajad: 1:32; 1:10; 46s; 21s
Taastav 100m: 30s; 29s; 29s

Kolmas plokk:

400-300-200-100 m ajad: 1:33; 1:09; 44s; 22s
Taastav 100m: 28s; 32s; 31s

Neljas plokk (käiguga):

400-300-200-100 m ajad: 1:28; 1:03; 39s; 18s
Taastav 100m: 1:01; 1:07; 56s

Esimesed 3 plokki seega peaaegu roll-on. Ehkki kõik sõltub ju sinu 10K tempost, mis see roll-on võiks olla. Seega osadel kindlasti pigem 25s ja meie noorsportlastel oli see lausa 20-21 sekundit. Lihtsalt 30s/100m oleks siis 5 min/km tempo.

Viimane plokk sai meelega tehtud käiguga. Ja egas 400m / 300m - seal tundis juba jalgade konkreetset väsimust. Eks osalt ka seetõttu, et neid sai kiiremini võetud/proovitud. Samas too taastav 100 m ka pea 2x pikem.

Eelmise korraga on keeruline võrrelda. Siis me tegime 300 m lõike. Kui tahta võrrelda, siis ehk just nimelt iga ploki 300 m osa võib ju korra vaadata. Selline 1:10 on enam-vähem selline tempo, mida ilmselt roll-on meetodil võiks joosta. Ehk siis see oleks selline baasjoon, kust jätkata. Samas ei tohiks ära unustada, et ilmselt paar sekundit võiks selle taastava lõigu pealt ikkagi veel näpistada. Ehk siis näiteks 29 sekundit?

Aga vaatame ikka ka pulsi väljavõtet (ehkki ma olen seda juba eelnevalt märkinud, et korrektsem oleks seda vaadata siis kui oleks pulsivööga mõõdetud):

Plokk 1, lõikude kesk/max pulsid: 141/148; 147/151; 149/154; 151/154
Plokk 1, 100m taastumise kesk/min pulss: 152/145; 151/148; 155/152;

Plokk 2, lõikude kesk/max pulsid: 144/156; 156/160; 158/160; 158/160
Plokk 2, 100m taastumise kesk/min pulsid: 156/154; 160/157; 159/154

Plokk 3, lõikude kesk/max pulsid: 146/159; 158/162; 160/162; 163/165
Plokk 3, 100m taastumise kesk/min pulsid: 157/155; 162/160; 165/161

Plokk 4, lõikude kesk/max pulsid: 147/160; 147/161; 139/157; 138/145
Plokk 4, 100m taastumise kesk/min pulsid: 152/133; 150/128; 152/139

Esimese kolme ploki juures pulss iga lõiguga ikka läheb kõrgemale, mis ka loogiline. Samas kui neljandas plokis näeme jällegi taastava pulsi lähtepunkti (min pulss), mis on ikka 20 lööki madalam kui näiteks roll-on meetodil (või siis peaaegu sellega).

Igatahes põnev oleks aeg-ajalt selliste trennidega jätkata. Ja timmida seda roll-on vahejooksu aega ja seejärel juba leida enda lõikude keskmised ajad ja nende muutused.

Lõpetuseks taas klassikalised paljajalu staadioni diagonaalid, mis vast sinna 130 meetri tuuri. Kaheksa korda. Seega lõpetuseks, koos hotelli tagasijooksuga, sai taas kena jooksumustri kaardi.

Aga päev ei ole veel otsas. Järgnevad tööminutid ja siis juba valmistumine õhtuseks, loodetavasti lõdvestavaks, trenniks...

... kell jälle 17:00 saamas, mistõttu õhtuse trenni aeg. Kerge jooks ja taas harjutused rannaliival. Õnneks seekord kergemat laadi harjutused, enamjaolt venitused, kuna päeval oli tugev staadionitrenn ja treener "halastas". Tegelikult oli see ka eelmine nädala nii. Ehk siis hommikune ja õhtune trenn peavad üksteist toetama. Aga kerge väsimus on ikka kui kasvõi seda 4K soojendusjooksu tegema hakata. Mistõttu tempost 6 min/km piisab. Kerged venitused...

... ning kohalikud liivakünni võistlused läbi erinevate harjutuste. Selline näeb see liivarand välja peale Sparta jooksugrupi trenni. Vaatenurk enam-vähem võrreldav eelmise pildiga, kus kõik ilus ja sile.

Ja siis veel ühed salapärased liivarõngad...

Päeva aga lõpetas (mõistagi peale treeneri kokkuvõtvat kõnet ja homse tutvustust) üks sünnipäevaline!

Selle teadmisega võib ka päeva lõpetada ja uut ootama jääda!

10.03.2023 - kolmeteistkümnes trennipäev, "esimene taastava jooksu päev"

Tähelepanelikum lugeja on ilmselt aru saanud, et taastava jooksu päevasid on olnud ka varem. Siis kui otseselt ühistrenne pole ja igaüks või siis väiksemad grupid teevad endale meelepärase distantsi. Tänane trennipäev nägi ette aga kas krossijooksu või taastavat jooksu. Ühistrennina. Ja päeva lõpuks ikka ka muruÜKEt.

Minul oli juba varasemalt selge, et täna ühistrenni ma minna ei saa, kuna täpselt kella 11:00 peale sattus üks Zoom koosolek. Lisaks sellele võis eile õhtul tajuda, et kurk läheb seekord ilmselt valusamaks kui seda eelmine kord minna jõudis. Pakun, et eks see kolmapäevane pikk jalutuskäik (umbes 10K vastu tuult) sellele oma panuse andis. Dressikas oli küll kurgu alt kinni, kuid ju sellest ei piisanud. Selline lihva-lohva kurguauk dressika vahel oli piisav, et tuuletunnel tekitada. Samas on osasid meist mingit laadi kurgutõbi tabanud ka varem. Seega võib see olla ka mõni viirus, mis kerge ülekoormuse all treenides ikka üht või teist üles leiab.

Ühesõnaga, öö oli veits kare aga mitte nii hull kui tüüpilise kurguvaluga. Ja eks see algab ühest poolest ja siis päeva peale läheb teisele poole üle. Aga kuna kogu võimu või siis tervist ei olnud see veel enda alla haaranud ja õhutemperatuur on taas siin 1-2 kraadi tõusnud, siis mõtlesin, et teen taastava jooksu ikkagi ära. Poole kahe paiku start. Siis kui teised juba ammu päevitasid.

Nii 8+ km ja alla 6 min/km tempo. Hiljem Stravast vaadates paistis, et enamus tegi ikkagi krossi, ehk tempojooksu. Samas tuleb rõhutada, et egas meid tänase päeva seisuga väga palju enam järgi ei ole. Mitte et mingi tõbi oleks maha murdnud, vaid selleks korraks on paljude jaoks laager otsa saanud ja tagasi koju lennatud (samas mõned, vist enamjaolt Pärnu Anu treeninggrupist, läksid hoopis selleks nädalavahetuseks Lissaboni, et 21K seal joosta - no edu neile!).

Eks see jooks oli veidi väsitav. Halls tablett kurgumandlite vahel, ja nii need kilomeetrid ära sai tehtud. Veidi aja pärast poodi värskelt pressitud apelsinimahla järele. Kõik kiitsid, pidin ka lõpuks proovipartii võtma. 1L = 3 €. Magus. Parajalt magus.

Ja plaan oli ikka ka õhtusesse ÜKEsse minna kui enesetunne hullemaks ei lähe. Samas, kindlasti mitte allajooksuga (ehk siis tavaliselt on sellele teinud nii 3-4 K soojendusjooksu alla). Kuna joostud sai juba hilisemal kellaajal, siis uuesti joosta - no ei. Aga kõmpimine küll, et harjuks ilmaga. Paar kilomeetrit. Õhtupoolikuks oli ilm ikka juba palju tuulisem. Ja selles mõttes on kõik meist kella 17:00 ajal hotellist välja astudes treeneri valvsa pilgu all, kes kontrollib, kas kile või üleriidehilp ikka on kaasas või mitte. Muidu välja ei saa! Nii on.

Samas päike säras! Aga selgemast selge, et murul lamades, nii üht ja teistpidi ja harjutusi tehes - kõige soojem just pole. Mistõttu lühikesele särgile on siis alati midagi peale pannud. Pealegi näitab päike kella 17:30 paiku ka loojumise märke. Vähemasti meie kuulsal muruplatsil, kus päike ühe või teise asja taha peitu lõpuks poeb.

Seega, muruÜKE. Selle laagri viimane kord. Seekord kaastreeneri näpunäidete all. Ei olnud hullu, vedas välja.

Aga õhtusöögilauas üllatas meid taas eksootika. Tegelikult on kalmaare ennegi pakutud. Ja sellest on saanud ka kirjutada. Heledamas toonis. Ja kummise maitsega - ei meeldinud.

Seekordne nägi teistsugune välja. Palju ei julgenud võtta. No 2 tükki. Maitses paremini kui eelmine kord. Aga maitse vajab ikkagi harjutamist. Nii mõnigi meist "jooksis" teise ja kolmanda portsu järele ka. Või kas just kolmanda, aga teiseni kindlasti.

Esimest korda pakuti selle aja jooksul ka šokolaadijäätist. Ikka võtsin, muidugi võtsin, hoolimata sellest, et kurk alles taastumas. Egas siis ei pea seda kugistama. Pealegi mitmed nõud (taldrikud, kausid), on siin üles soojendatud (vale oleks vist öelda pesusoojad :). Seega hakkas see jäätis seal kausis pea kohe ka sulama. Isu väga ei olnud. Suudaks ilma tõveta ka seda isu taltsutada. Mõtlen siis eelnevaid päevi. Lootusetu.

Ja muidugi ka treeneri kõne. Vahet pole, palju meid alles on jäänud, see tuleb ikka kell 20:30.

Need, kes kõrvallauas seljaga, need on Rapla jooksuklubi. Nii et veelkord, see koht tõmbab ligi ka teisi eestlaseid/klubisid. Nad saabusid mõned päevad tagasi ja treenivad oma treeneri käe all. Seega nagu pildi pealt võib kokku lugeda, siis sisuliselt kahe käe sõrmedest hakkab juba piisama.

Homme on plaanis taas raskem trenn. Ilmselt mina lükkan selle edasi. Ja kui hullem seis pole, siis pigem uuesti taastav jooks või niisama värskes õhus matk. Aga kindlasti mitte 20K.

Ilmselt senini lühim päevakokkuvõte. Ekraan kinni. Tuli kustu. Homme jälle!

11.03.2023 - neljateistkümnes trennipäev, "operaator kõps mäetrennides"

Öö oli hõre. Külmetus oli saanud minust võitu. Vähemasti osaliselt. Kurk oli küll enam vähem aga nüüd tuli oodata järgmist etappi, ehk siis kui tugevaks nohu areneb ja kas köha ka tuleb? Õnneks nohu väga suurt tilkumist ei näidanud, kuid oli selge, et tänane mäetrenn jääb vahele. Vähemasti joostes.

Niisiis saigi teoks mõte, et operaator kõpsuna mäetrennidesse, et seeläbi anda ehk veidikenegi paremini edasi seda higi ja vaeva, mis siin trennides heas mõttes tehakse. Aga esmalt ühispilt, sest kuuldavasti oli samal päeval Tallinnas ka mäetrenn (Nõmme mäel). Seega Sparta jooksgrupi FB lehel leiab ka võrdlevat materjali.

Oot, miski on pildilt puudu? No kleebime juurde... (loomulikult olin ma puhvi ja dressikaga aga pildi tegemise ajaks viskasin need peitu :)

Meediakajastuseks vajalikud poosid võetud, järgnes mäetrennide tutvustus. See tundus palju karmim kui eelmine kord. Algul jäi mulje (kuna ma kirjeldust kohe alguses ei kuulnud), et joostakse täie tambiga nii üles kui ka alla. Ikka seda sama, ca 180m ülesmäge lõiku (väiksemat nukki seekord ei kaasatud). Aga kui kaameraga stardipunkti jõudsin, siis sai ka küsimise peale täpsustuse. Jah, üles, tempoga. Lisaks alla tulemise viimane 30m või nii, samuti tempos! Ümberpöörd, vasaku/parema jala kerged kohendamise meetrid mõne kergema jooksusammu vältel ja siis juba taas uuesti mäkke. Tempos!

Ja selliselt 6 korda. Aga mitte üks plokk. Muidugi 2 plokki. Plokkide vahel 3-4 minutit hingamispausi. Juba filmida oli kohati raske. Mis veel sellest jooksmisest rääkida. Aga teiselt poolt tuli alla suruda mõtet, et kahju, et seda joosta ei saanud.

Hea mäetrenn algab ikka korraliku soojendusega!

3-2-1. Läheb lahti.

(panin selle video nüüd HD60Hz, minu toa WiFi seda välja ei vea :)

Seejärel tehti rannas veel mõned kiirendused. Liivas. Sinna ma enam järgi ei kõmpinud. Võtsin ette oma kergema trennipäeva, et hoida jalgu veidikenegi koormuse all. Taas jalutuskäik Hispaania poole. Aga mitte enam nii pikalt kui varasemalt. Samas 13K sai kokku.

Ühesõnaga, koormust sai. See toas mitte istumine hoidis vaimu värskena, ja ehk andis ka külmetusele sõnumi, et niisama lihtsalt ma alla ei anna :)

Ja uuesti tuppa jõudes - jala pealt, 1.5h unenägusid! Kuidagi pidi ju end "turgutama", et õhtusesse trenni ikkagi minna. Loomulikult mitte soojendusjooksuga aga harjutustesse. Taas liivarannal. Vast mitte kõige lihtsamad harjutused selle hetke konditsioonis, aga polnud hullu, hakkama sai ka liivakäruga!

Mingil huvitaval kombel pakuti õhtusöögiks taas kalmaare. Neid samu, mida eile. Ühe võtsin. Maitse oli eelmisest korrast juba tuttav, mistõttu oli veidi lihtsam süüa. Aga rohkema järgi endiselt ei jooksnud. Muidugi oli taas ka jäätis. Ei saanud sellestki loobuda.

Õhtune koosolek oli sedakorda lühike. Ametlik osa. Esmalt on meie diivanid olnud Rapla noorte poolt hõivatud ja teisalt on hotelli rahvast lihtsalt rohkem hakanud saabuma, mistõttu vähem istumisruumi. Nii ei jäänudki muud üle, kui et homseid laagrist lahkujaid saata ära esimese korruse liftiesisel "väljakul" (fuajee on 0-korrus, igaks juhuks kordame üle!). Tugevama tervisega läksid veel väikesele rannatiirule, kurikuulsatest puukuuridest Sangriat mekkima. Minu jaoks läks aga päev purki. Kell oli saamas 22:00. Eelmise öö uni oli vaja tagasi näpistada ja loota, et homme on saab juba kerge jooksu teha. Elame, näeme!

12.03.2023 - viieteistkümnes trennipäev, "meid on nüüd käputäis"

Hommikul saatsime taas 4 laagrilist Tallinna poole teele. Meid on jäänud nüüd veel käputäis. Aga nüüd ei ole muud öelda, kui et lõpuni välja! Laagri lõpp paistab. Peaasi, et ikka joostes lõpetada saaks (loe: mitte nüüd selles mõttes, et lennukile peaks jooksma). Ikka tervise kontekstis...

Hommikul ärgates oli igatahes värskem tunne. Öösel oli kuulda klähvimist. Vähemasti siis kui keegi minu toa ukse taga kõrvad kikkis kuulatas. Seega oleme jõudnud köha ilminguteni. Samas veel mitte nii hull, et pidama ei saaks. Loodame, et hullemaks ei lähe.

Ausalt, hotelli hommikusöögist hakkab saama kõrini. Kui eile ei olnud haigusvimma tõttu isu aga surus üht ja teist endale ikkagi ka hommikul sisse. Siis täna justkui isu võibolla isegi oli, aga no see menüü - munapuder, peekon, röstsai. No kaua võib. Aga saame hakkama. Veel saame. Loputame ikka kohvilurriga selle alla ja päevane energialaks taas olemas!

Täna on ametlikult puhkepäev. Mina loodan seda rikkuda ja esimest korda puhkepäeval trenni teha. Tunnikese või nii veel ootan. Siis teen kirjutamispausi ja loodan, et järgmisi ridu ei pea rappuvate näppudega kirjutama (kuna samal ajal on köhahood). Ei emotsioonidele. Laagrist tuleb mõistuse piires viimast võtta. Ja enesetunne seda ka lubab. Seega muljetame hiljem. Hirmsasti tahaks mäetrenni järgi teha. Aga selge, et hingamise mõttes jääb ilmselt jaksu puudu. Aga ju ma siis võtan mõne rajal oleva mäe ja püüan seda vähemasti joosta!

Ootasin, mis ma ootasin aga enam ei viitsinud. Lootsin, et saan anda koristajale oma prügikasti ja muud mu toas poleks nagu vaja teha aga uuesti piiludes, oli ta oma käruga minu koridorist jalga lasknud. Olgu, mis seal ikka. Jooksuriided selga ja silt uksele, et "nüüd võib täisteenindust teha". Aga mul oli vähe usku, et see nüüd selle 1h jooksul juhtub, mis ma väljas.

Ilm on nüüd mõnusalt soe. Kella 12:30 paiku isegi enamgi kui laagri alguses õhtuks kätte sai. Niisiis 20-21 kraadi. Hetkel lumisele Eestile võib sellist temperatuuri kirjeldada enam-vähem sellisena kui köetud toas saab lühikese särgi väel olla! Aind et siin saab seda sama hetkel väljas teha! Lauspäikese käes. Mõnus!

Ühesõnaga jooksusamm sisse. Nii 800m pärast püüdsin vasaku näopoole kinni katta, et ei tuleks tahtmist shortcut teha ja ikkagi eilseid mäelõike tegema minna. Sel hetkel sain hakkama. Aga nii umbes 4K pärast jäid need ikkagi jälle ette.

Mõtlesin, et lähen piilun, kas ka lõikude tähistus on veel alles. No niisama, huvi pärast. Seega jooksin esmalt lõigu alla mäge. No ennäe imet, ongi alles. Ümberpöörde koht (suur kaigas, sinine nool) ja siis puule toetuv toigas, ehk siis lõigu algus (punane nool).

Mul lihtsalt ei jäänud muud üle kui teha enesetunnet kirjeldav selfi ja TULD!

Seega sai jalad, pulss, hingamine - kõik korra kurjaks aetud! Aga loodetavasti organismuse turgutamise mõttes oli see pigem hea ja ei pea nüüd hiljem sellele "lollusele" lõivu hakkama maksma (köha/nohu tähenduses).

Mäelõikude ajad vahemikus 39-41 sekundit. Selline 3:30-3:35 tempo. Selgemast selge, et teist plokki (nagu eilses originaaltrennis tehti) ma ei plaaninudki teha. Läksin tuldud teed tagasi, mis tähendas pea 5K lohutusjooksu.

Ja ennäe imet. Vahepealse tunniga oligi koristaja ära käinud. Voodilinad taas triikis ja õhus on tunda kerget klooriaroomi. Ma ei teagi, kas mu silmad kipitavad nüüd nohust ja piparmündiste salvrättidega nina nuuskamisest või siis õhus lendlevast kloorist. Aga hetkel pilgutan silmi rohkem kui vaja.

Peab vist välja ronima. Õnneks puhkepäeval õhtust trenni ei ole. Mistõttu tulebki õhtusöögi üllatust ootama jääda...

... aga oh imet, see kella-viie-trenn on nii lihastes, et kui mina kella 17 paiku välja astusin ja mingile juhuslikule ringile läksin, siis võis kohata ka teisi meie uitajaid :)

Õhtusöök üllatusi ei pakkunud. Pigem pettumus. Jäätist ei olnud! Aga õhtune koosolek oli. Nüüd mahtusime taas neljale diivanile ära. Pikka ametlikku juttu ei tehtud. Homsed siiajääjad teevad pika jooksu või jooks-matka. Paistab, mis sellest kõik välja tuleb. Head ööd!

13.03.2023 - kuueteistkümnes trennipäev, "last but not least"

Tere hommikust! Ja ongi käes laagri viimane jooksupäev. Kaks+ nädalat nagu niuhti lennanud. Veidi päikest saanud kehaosi, väsinud lihaseid ja rohket vaimutreeningut seda kõike vastu võtta, mida pakutakse. Aga esmalt üks väsitav hommikusöök (menüüd ja valikute mõttes). Seekord viimane, sest homme enam seda ei jõua võtta, kuna minek varasem kui hommikusöök peale hakkab.

Seejärel juba ettevalmistus pika jooksu päevaks. Algselt pidi see pikk jooks olema juba eelmine reede. Aga laagri programmis tehti väike vangerdus. Mäetrennid toodi varasemaks, et rohkem laagrilisi saaks sellest osa. See tähendas siis pika jooksu nihutamist n-ö viimasele trennipäevale.

Kui algselt võis eeldada, et tuleb enam-vähem eelmise pika jooksu kordus (ca 21K, 5:40 min/km tempo), siis see plaan sai ringi mõeldud. Ühelt poolt võtta veidi rahulikumalt ja teiselt poolt tõsta aga jooksutempot. Täpsemalt öeldes, käiku läks jooksu-kõnni formaat, 6 min jooksu - 2 min kiiremat kõndi vahele ja selliselt lõpuni välja. Oli selge, et lõpueesmärgid olid erinevad. Neljakesi alustasime ja kaks nõrgemat lõpetasid 22K juures. Samas kui 2 usinamat läksid jahtima 30K. Minu puhul töötas juba haigusvimm kõigele sellele vastu, et rohkem kui 20+ kilomeetrit üritada. Aga 22K vedas välja ja ka ring sai väga kenasti täis (ehk siis meie tuttavast liivaplatsist otse tagasi hotelli, aga esmalt taas lossi juurde).

Kui algne jooksutempo oli plaanitud sinna 5:30 min/km kanti, siis see tuhastati pihuks ja põrmuks pea esimesel 6 min lõigul. Pigem hakkas see tempo liginema 5:00 kanti. No olgu, 5:10 juurde. Kord veidi madalam, kord kiirem. Lõpu poole (minu jaoks) ka veidi aeglasemaid lõike. Allpool, käigutempo näide (aeglasemad on tagapool ja seega mitte kaadris :)

Ma olen elus vaid korra midagi sellist teinud (jooks+käik). See oli ammu. See oli siis kui Roman Fosti tegi proovitrenni Rannametsa-Jõulumäe ringil. Kokku tuli siis 30+ km. Jaguneti gruppideks. Ja alguses (kui nüüd püüan meenutada) püüti ka seda jooksu ja kõndi viljeleda. Kahjuks enam ei mäleta neid vahekordi. Pigem selline 5 + 3 minutit? Aga kui pool distantsi täis sai (ehk siis Rannametsast Jõulumäele jõudsime ja kerge hingetõmbepausi tegime, sh joogipausi) ja tagasi hakkasime minema, siis viska grupi kiirematel jooksjatel sellest kõnnipausist üle :), ja need jätkasid vaid jooksuga. Ja nii see grupp lagunes.

Olgu, erinevatel põhjustel (vähene treenitus) on olnud sarnaseid asju (aga mitte sellise regulaarsusega) ka Reykjaviki maratonil (eelnevalt oli pikem trennipaus) ning mõistagi Rõuge maastikumaratonil, kus jõud sai ühel hetkel lihtsalt otsa ja hakkad tegema jooks-käik lõike.

Eks see grupp "lagunes" ka tänasel jooksul aga pigem erinevatel eesmärkidel. Kes palju joosta tahtis/suutis või vajalikuks pidas. Aga jooksu/kõnni mehaanika oli sekundi pealt paigas!

Ilm oli veidi jahedam kui eile. Max temperatuur ehk 20 kraadi oligi. Võtsin küll puhvi kaasa, kuid rullisin selle esmalt enda käe ümber, et kui peaks olema vaja, siis kasutan. Eks ma kasutasin seda ka lauba pühkimiseks :) Ja oli selge, et kui me lossi juures tagasi hakkasime jooksma, pikk ja veidi tuulisem sirge, siis mõtlesin, et paneks selle puhvi ümber kaela. Aga see oli ilmselgelt märg kui nott, mistõttu no-way!

Seega jätkasin lauba pühkimist :) Ja ühel hetkel seda polnud enam ka vaja. Kaela ümber polnud vaja, sest jõudsime taas metsa vahele. Eks paistab, mida öine köha sellest kõigest arvab.

Aga kokkuvõttes, mõnus trenn oli! Lõpuosas oli tunda kerget väsimust. Aga eks ma tegin eile ka trenni, sh mäelõike. Ja egas see keskmine tempo, kui kokkuvõtet vaadata, väga palju madalam polnudki kui laagri esimene pikk jooks. Kui siis oli puhas jooks, 5:40 min/km; siis nüüd koos vahepealse käiguga, 5:47 min/km. Pika jooksu kontekstis väga OK. Võib teinekordki proovida!

Õhtust trenni täna ei ole. Seega saab keskenduda muule olulisele :)

Agas egas see muu oluline jätkus ikka väikese jalutusringiga (mitte küll kella 17:00st, vaid mõnevõrra varem). Et turgutada jalgu ja otsida üles üks nurgake, kust laagri esimese jäätise saaks soetada (meenutusena, õhtusöögi jäätis ei lähe arvesse). Ikka kolme munaga. Ehkki hiljem kui neid vahvlisse hakati laduma, tundus, et neid munasid oli 3x3. Kolm igast sordist.

Ülevalt alla: soolakaramell, maasikas, pistaatsia. Seda oli rohkem kui ma oleks oodanud. Aga õhtusöök siiski vahele ei jäänud. Pigem tekkis küsimus, kas õhtusöök suudab täna üllatada?

Muidugi suutis, kui detailidesse minna. Kui varasematel õhtutel on ikka õhtusööki alustatud kerge püreesupiga, siis meie n-ö viimasel õhtul olid ka saiakuubikud kuskilt välja aetud, mida sai supi sisse uputada või hulpima jätta. Aga supile andis see kohe palju juurde!

NB! Supi saab kiirelt kätte (teisest nurgast). Ja sestap paistab ruum ka tühi, kuna kõik teised alles järjekorras ja taldrikule asju noolimas (kui saaks, siis pööraks kaamerat veits vasakule).

Õhtu aga lõpetas üllatuslik jooksugruppide lõimumisistung. Jep, see tähendas, et meie enda koosolek jäi seekord ära. See tasub nüüd tuleviku mälumängu tarvis kirja panna, et JÄI ära :)

Nagu varasemalt on saanud ka juttu teha, siis sellele samale perioodile (osad pikemalt, osad lühemalt) on sattunud ka teised Eesti jooksuklubid. Lisaks meile olgu veel nimetatud: Treeningpartner, Prorunner, Rapla jooksuklubi. Võimalik, et alustatud sai millegagi, mis jätkub ka tulevikus kui samasse kohta maanduvad mitmed Eesti klubid. Seda võib välja lugeda ka allolevast kõnest (Urmas Randma, Treeningpartner).

Seejärel väsis mu filmimise käsi ära, kuid olgu niipalju öeldud, et järgnesid ka lühidad tutvustusringid treenerite poolt. Ja seda kõike siis minu jaoks esmakordse Sangria luristamise saatel (15 eurot/L, tuuaksegi kannuga, 3-4 peale paras). Maitses muidugi nagu morss, mis võib pikas perspektiivis aga petlikuks osutuda. Pikka perspektiivi siiski ei tekkinud, sest vaevu veidi peale 22:00 hakati laiali vajuma (alustasime nii 20:30 paiku). Osalt seetõttu, et tellimusi nagunii enam vastu ei võetud ning teisalt (meie näitel), osad meist pidid startima 03:30 hommikul lennujaama poole. Seega väga palju rohkem neid unetunde näpistada enam polnud. Mina küll mitte aga sellest kõigest juba järgmine päev!

Hotelli jõudes tuli veel üks asi korda ajada. Maksta 2+ nädala jooksul tekitatud joogiarve. Kõik, mida õhtusöögilauas või baarist tellida sai, kõik läks ikka ja jälle toa arvele. Teist varianti ei olnudki. Ja et hommikul unise peaga vähem sekeldamist oleks, sai see nüüd vahetult enne asjade pakkimist korda aetud.

Ise kergelt muheledes, et kui ma nüüd küsiks, et kas hotelli admin saaks sellest naljast aru või mitte? Nimelt seisab pea iga laua peal, ka öhtusöögi laudadel, baaris jne üks ja seesama "üleskutse", et kõik arved tasub KOSTÜMEERIJA!

Ei hakanud küsima. Muidu olekski veel hakatud mulle kostümeerijat otsima asja-eest-teist-taga. Ja naljast poleks ka aru saadud.

Nojah, see oli muidugi viga (nii nagu ka hotelli registreerides sai tehtud), et ma küsisin ka arvet. Sest arve, see tähendas, et trükitakse nüüd taas hulgim A4 paberit, otsitakse klambripüstol, et need paberid kokku lõimida ja näidata sulle üksikasjalikku hinnainfot kõikide kuluridade kohta. Sisseregistreerimisel näeb muuhulgas iga üksiku päeva hinda, joogiarvelt... mõistagi iga üksiku joogi arvet. Aga samas joogi nime kirjas pole. Igav!

Nüüd aga kohvrite pakkimine. Ja oh imet, kõik mahtus tagasi kotti. Muidugi tuli välja otsida müts, kindad, sall - ehkki kõige hullem see ilm Eestis isegi ei paistnud. Vähemasti mitte miinuskraade päisel ajal.

14.03.2023 - tagasi koju, "oh neid puhtaid ja lihtsaid maitseid"

Jama! Täna on emakeele päev ja mul jääb üle pika aja e-etteütluse kirjutamise katse vahele. Tagant järele ma seda ka viitsi teha, kui siis, siis ikka otse! Aga olgu, jätkame sealt, kus eile pooleli jäime.

Teised (sh mina) kobisid voodist üles nii enne kella 07:00, et siis rendikaga või transfeeriga lennujaama poole kütta. Kui tulime bussiga, siis seekord piisas sõiduautost. Sest 3 meid sinna mahutada oligi vaja. Transfeer on sellise pikema otsa läbimiseks kindlam valik. Lennujaam (Faro) on Monte Gordost ca 60 km. Sõiduaeg nii 45 minuti tuuri. Seega kindlasti ei tahaks hommikul avastada, et näiteks tellitud takso su hotelli üles ei leia või sind lihtsalt unustab peale võtta. Samas sai kiire hinnauuring tehtud, ja näiteks Bolt pakkus enam-vähem sama hinnaga taksot. Suurusjärk 50-60 eurot see sõiduauto kohta teeb (nt 4 peale jagades elab ju üle :)

Ahjaa, kuna hommikusöök meie hotellis oli alates 08:00 aga pidime varem jalga laskma, siis sai eelneval õhtul tellitud ka väike moonakotike. Egas seda enne ei jõudnudki avada kui alles lennujaamas. Pool liitrit vett. Kull-kull kiirelt alla, sest sellega läbi ei lasta. Väike kõrrega mahlake. Kull-kull, veelgi ahnemalt alla kulistatud. Justkui keegi ajaks taga. Muu, ehk söögipoolise võis juba röntgenkiirte alla lasta. Seda jõuab ja saab ka hiljem manustada kui kiired kohustuslikud toiminigud tehtud.

Üks väike saianäss oli paberisse mässitud. Kahe, röstimata saiaviilu vahele oli ehk üks singiviilakas ja juustulapike asetatud. Kuiv aga söödav. Üks õun ja oligi kõik.

Pigem läks rõhuasetus hoopis muule. Kust saaks normaalse kohvi. Eks neid kohti juba lennujaamas jagus. Tavaline, puhas, must ja samas lihtne, Americano!

Sa ei kujuta ette kui mõnus on üle pika aja taas normaalset kohvi juua! Mitte, et seda Monte Gordo kohvikus poleks saanud teha, aga nii ta jäi, et ei hakanud ennast igapäevaselt selliste asjadega lisaks meelitama. Oli mis oli, tuli juua seda, mida oli.

Lennugraafik sujus. Väike paus Viinis (2h), kus sai osaks teinegi maitsebukett (esimene oli siis must kohv, tuletame meelde). See teine oli rootsi laua stiilis ja kaalu järgi ostetud soe söök. Jumalik, milline maitse! Olgu, erinevad maitsed.

See oli nüüd küll see kord, kus mõtlesid, et tegelikult oleks pidanud ikka hotelli õhtusöögile vahelduseks ka midagi muud sööma. See menüü küll vahetus ja üht-teist oli pea iga õhtu midagi uut, aga keskmine maitse jäi ikkagi samaks. Hommikusöögist me parem ei räägigi mitte. Aga keskmise isutamise ajas see siiski tol hetkel ära ja vägagi soodsa lõpphinnaga (hotell + hommikusöök + õhtusöök).

Seda enam üllatas too lennujaama kaalusöögi-potike. Kõht täis, edasi Tallinna poole!

Ja sellega võib laagri põhipäevad ka lõppenuks lugeda. Ei muud kui nüüd veel vaja kokkuvõtet kirjutama asuda. Aga sellest kõigest juba epiloogina.

Epiloog

Kuidas seda kokkuvõtet nüüd alustadagi? Ehk esmalt veidi üldisemalt ja siis ka miskeid numbreid või nii. Ülemises osas uuendasin ka numbreid (vt proloog), mis puudutab reisi eelarvet. Tegelikult küll eelarve peamisi komponente.

1. Jooksulaager tervikuna

Nagu varasemalt on saanud märkida, siis minu jaoks sisuliselt esmakordne etteaste. Spordilaagri mõttes kindlasti. Ehkki hotelli/lennuki broneeris igaüks omal käel, käis planeerimine ning vaimne ettevalmistus nii jooksuradadel kui ka peatreener Toomase poolt saadetud e-kirjade vahendusel. Kasvõi e-kiri, kes soovib transfeeriga liituda (lennujaam > Monte Gordo) või siis püüdsime läbi närida ettesaadetud treeningplaanist (üldine ehk kõigile sobituv, kus märgitud trennide päevad ja nende raskusastmed).

Toda treeningplaani silmasin enne laagrit korra või kaks (süveneda ei julgenud, oleks äkki valesti aru veel saanud). Ei olnud hoomatav, mida see võib tähendada või kuidas väsitada. Igatahes 2x trenni päevas oli minu jaoks midagi sellist, mida sai vaid katse-eksituse meetodil testida. Nüüd on see igatahes tehtud.

Kui esimene nädal kulus suhteliselt libedalt, siis ühel hetkel tekkis mõistagi väsimus. Väsimus oli osalt põhjustatud sellest, et õhtust trenni pidi alustama kerge lonkamisega, et vasaku jala kand jooksmiseks soojaks saada (alati see ei õnnestunud, ja see oli kergelt demotiveeriv aga harjutusi sai sellest hoolimata ja segamatult tehtud). Aga see väsimus võis olla ka tingitud asjaolust, et algselt olid meil 3-päevased tsüklid, millele järgnes 1 vaba või taastav päev. Mõnel juhul olid need 2 päeva ka mõlemad tugevad trennid (nt 2. päev > mäkkejooksud + 3. päev > pikad lõigud). Või siis jällegi: 5. päev > staadioni lõigud + 6. päev > kross + 7. päev > pikk jooks. Kui lisada siia õhtused trennid, mis algasid kerge sörgiga (25-30 min) ja sellele otsa harjutused, mis ei olnud niisama tuules vehkimised aga ikkagi pingutamist väärt – ei saa väsimuspiir olla kaugel just neile, kes sellise režiimiga pole varem elanud. See kõik vajas välja treenimist. Oskust taastuda. Harjutamist.

Sellest lähtuvalt oli isegi algsest treeningkavast ühel hetkel hea märgata, et peale 2x 3 päevast tsüklit tulevad ülejäänud 2-päevaste tsüklitena. Mis ei tähenda, et puhkepäeval ei joostud! Näiteks hommikul. Mina seda ei teinud. Ja tundus, et see oli selline hingetõmbepaus. Ehkki pikk jalutuskäik, mis ümbruskonna uudistamiseks ette sai võetud, andis koormuse, mis seda taastavat jooksu võib-olla isegi ületas.

Samas tuleb tõdeda, et 5 viimast trennipäeva, mis algselt 2+2 oleks olnud, teisendati 3+1 skeemile. Seda põhjusel, et mäetrenni saaksid kogeda ka need, kes muidu mõlemast ilma oleks jäänud, kuna saabusid/lahkusid laagri teises pooles. Selle 3+1 juures oli viimane päev pika jooksu päev. Need eelnevad 3 päeva aga samuti üsna tugevad trennid: staadion + kross/fartlek + lühemad mäkkejooksud. Juhtus nii, et mina seda krossi/mäkkejooksu täie rauaga teha ei saanud. Kuna tuli kerge külmetus ja pidin ühe veidi kergemalt tegema (krossi) ning teise (mäkkejooksu) edasi lükkama. Seega ei oska ka kommenteerida, kuidas tervikuna see 3-ne tsükkel võis mõjuda. Väsitavana ilmselt. Ka mulle, kes läbi mingi külmetus-viiruse ühel või teisel moel järgi tegi. Aga pikaks jooksuks olin enam-vähem taas vormis. Vähemasti selles mahus, mida mõttes paika oli pannud.

Ehk siis, laager oli tihe. See oli vägagi režiimi all "töötamine".

07:45 Äratus
08:00 Hommikusöök
11:00 Põhitrenn (ca 1.5-2 h)
17:00 Õhtune soojendusjooks
17:30 ÜKE rannaliival/muruplatsil
19:00 Õhtusöök
20:30 Treeneri päevakokkuvõte

Tõsi, siia sinna kõikumisi oli, kuid need hommiku- ja õhtusöögid olid põhimõtteliselt meil in corpore. Ma ei ole kindlasti ammu sellise režiimi järgi "töötanud". Seega pididki end häälestama, et kui kägu kell 08:00 kukkus, siis esmalt üks lusikas munaputru ema eest ja teine peekoniviil isa eest :) Söögist aga jätkame hiljem. Unise peaga söömine ei ole teab mis tore tegemine.

Kas siia programmi mahuks aga muidki korraldatud komponente? Ilmselt küll aga seda siis millegi arvelt. Ja eks vähem või rohkem neid teisi "rutiinseid" tegevusi ka tehti, millest lihtsalt kõik osa ei võtnud. Näiteks kuulus paljude hommikute juurde hommikune suplus kell 07:30. Osad tegid kerge hommikujooksu. Aga üldjuhul piirdus meie laager ikkagi pigem 2 jooksuga/päevas. Isegi kui kolmandat soovida või sobitada võiks see eeldada, et 11:00 aeg peab muutuma? Mina isiklikult kindlasti ei ole nõus 07:00 jooksma minema kui see just päeva ainus põhitrenn ei oleks (nt et ülejäänud päev on kinni või hakkab kuumus pähe) 😊

Lisaks andis selline kava võimaluse viljeleda ka kaugtööga, sest mina isiklikult ei olnud puhkusel. Aga kaugtöö võimalustest ehk veidi rohkem majutuse alalõigu juures.

Ometigi oli see kõik ju üks suur sport. Distsipliin, mida treenerid hoidsid, et laager laiali ei vajuks. Et kõik see mees ka õhtusel päevakokkuvõttel oma nägu näitaks! Mistõttu kokkuvõtvalt tuleb tänada treenereid (Toomas, Maile), kes seda põhiprogrammi vedasid.

2. Majutus

Enamus istutas end Hotel Baia De Monte Gordo *** (kolme tärniga) hotelli. Aga valikuvabadus oli. Seda ka hinna mõttes. Kindlasti muutis see nii mõnegi hommikusöögi või õhtusöögi lõbusamaks või ka pikemaks, sest enamus tegid seda samal ajal ja samas kohas. Jah, nii hommiku- kui õhtusöök oli mõlemad hinnas (vist enamustel meist). Paljud teadsid seda eelmisest aastast, kui siin, Monte Gordos, esimest korda laagrit veeretati. Mina tegin reserveeringu 26.11.2022 ehk siis 3 kuud enne laagrit. Booking.com vahendusel. Plussiks asjaolu, et oma reserveeringut said üles öelda ka 2 päeva enne laagri algust ja kogu raha tagasi saada. Seega sellega oli lihtne. Õhtusöögi valikut (oleks saanud ka ilma) soovitati aga eelmise aasta laagriliste poolt. Hind öö kohta oli ju tegelikult super. Kui oleks soovinud näiteks hommikusöök + õhtusöök kohapeal lisaks võtta, oleks see juba teinud ca 30 eur/päev. Aga ette tellides tuli kogu päeva hinnaks 47 €. Loomulikult võisid tuba jagada teise laagrilisega ja koguhinna veelgi allapoole tuua, kuid kaugtöö viljelemisega eelistasin ühest majutust. Hotell on väga heas asukohas. Liivaranda nii 300m. Puhas, kuid ehk veidi liiga kloori-põhine puhastusmeetod, mida ennekõike tunned toas (mujal, avalikes kohtades, mitte). Kirjade järgi oli mul 23 m2 tuba (ka eelnevates videotest näidatud). Lisaks ka külmkapp, mida igasse ruumi ei jagatud. See külmkapp täitis küll oma eesmärki aga paljud asjad pigem läksid seal maru märjaks, hakkasid higistama.

Samas sellist lauapinda oli nats vähe. Seega selline kössitamisega töötamine see seal ruumis oli. Ehkki voodite üle kurta ei saa, siis kuidagi oleks võinud ruumi (sh vannitoa) layout olla parem. Konditsioneeri kasutasin ma 1-2 päeval. Hetkel kui tekkis SUUR MÕTE, et ehk aitab see riideid kuivatada? Pigem võis see olla üks põhjustest, miks ma teisel korral hoopis kurguvalu sain (kindel pole et sellest ka seekord aga neid kordi on olnud). Tegelikult see konditsioneer riiete kuivatamisele kaasa ei aidanud! No ei tasunud ära sellega jändamine. Samas see pidev niiskus ruumis, see oli selline kestev probleem. Seda ehk oleks suutnud see konditsioneer veidi leevendada? Aga lükkasin välja kui need kurguvalu jamad tekkisid.

Rõdu oli ka. Vaade super. Ja ilmselt järgmine kord tuleb pesunöör kaasa võtta, et neid riideid rõdule kuivama panna. WiFi ühendus toas oli nii ja naa. Alati MS Teams kõnet välja ei vedanud (ennekõike siis kui pidid ekraani jagama). Aga need korrad võis ka fuajeesse minna. Seal toimis tip-top. Kuuldavasti võttis mõni lausa oma mobiilse-interneti kaasa. Mine tea, kah võib-olla lahendus! Igatahes hotellitoas olla ta sellega kätte saanud 100 Mbit üles/alla. Kuid kui mahud suured, siis sellest ei pruugi piisata, et selle teenuse Eestist kaasa ostad (piiramatut EL-s vist Eestis veel ei pakuta?).

3. Transport

Transpordiga kui lennuplaani valikuga on alati asjad teised. Kriitilisemad. Mida hiljem broneerida, seda kallimaks läheb ja seda keerulisemaks läheb ka ehk hea lennuplaani leidmisega. Pika otsimise peale sai leitud teiste poolt märgitud lennuliin Tallinn – Pariis – Faro. Tavaliselt olen teinud ka lennupiletid booking.com vahendusel ja pole viitsinud neid pileteid mujalt väga otsida. Seekord jäi aga booking.com hätta ja tuli valida kiwi.com vahendusel. Kuna vedajaks oli Ryanair, siis mõned tegid seda Ryanair veebilehe kaudu, kus minu mõistus sai ühel hetkel otsa, kuna tundus, et seal peab iga pileti eraldiseisvalt märkima/ostma ja panustasin sellele, et kõik saaks korraga. Ilmselt kaotasin mõned eurod. Aga pigem leian, et kuna jäin oma lennupiletitega ikkagi suhteliselt hiljaks, siis kokku läks 378 eurot (sh käsipagas, kuna ära antavaks ei saanud seda muuta, sest minnes oli lendude vahe liiga lühike). Paljud soetasid piletid aga vaat et november-dets. Ilmselt palju soodsamalt. Võib ju juhtuda, et kevade poole tuleb valikuid juurde, aga otselendu kindlasti mitte. Tegelikult ei olnud valitud lennuplaan teps mitte paha. Stardiaeg minnes 11:00 ja kella 17:00 kohal (-2 tundi ajavahest lühem reis). Tulles jällegi 10:00 stardiaeg ning 20:00 Tallinnas (+2 tundi ajavahest pikem reis). Teisisõnu väga palju seda optimeerida ei anna kui just otselendu ei ole. Nii mõnedki lendasid Helsinki-Lissabon ja sealt hoopis rendiauto või rongiga. Nii et ma väga ei nuriseks selle lennuplaani üle, kuniks lennud ei hiline ning ühes tükis koos pagasiga kohale jõuad.

4. Söömine/toit

Varasemalt sai juba märgitud, et hotelli broneering sisaldas nii hommiku- kui õhtusööki. Ja võin kätt südamele pannes öelda, et sisuliselt muid söömisi väga ka polnud (jätame selle ühe jäätise või ühe koogilõigu kuskil käigupausil vahele). Poes ikka käisin. Juua ja banaani ikka ostsin. Mõne piparkoogi ka. Aga vähe! Sest lihtsalt ei olnud vaja. Samas juua küll. Teisalt, see ei olnud ka eraldi eesmärk, et väljas mitte süüa. Vastupidi. Ühel hetkel hakkas see hotelli hommikusöök ikka pinda käima. Aga sõid ikka! Pealegi ma ei ole teab mis suur hommikune sööja. Kaks viilu leiba. Ehk ka üks banaan (kui kuskil vedeleb). Klaas mahla kui pakk tühi pole. Ja kohv või kaks. Aga kuna lõunasööki ei teinud, siis pidi hommikusöögi baasil õhtuni vastu pidama. Hommikusöök oli ka midagi, mis ei muutunud. Ikka need samad asjad. Ma mingi aeg suutsin teha rütmi (n-ö vahelduseks), et ühel hommikul võtad seda munaputru/peekoniviilu ja punaseid ube. Aga teisel, sellele järgneval, siis piirduks nende asemel saia viiludega + lõiked. Väikegi vaheldus. Sest mõlemad korraga oleks suuresti liig olnud. Ja liigagi ühemaitseline. Puu- ja juurvilja oli muidugi ka. Piisavalt. Niipalju kiivit pole vist elus kokku ka söönud kui nüüd nende kahe nädala jooksul sai sisse ahmitud.

Õhtusöök ikka varieerus. Üht-teist vahetati välja või siis leiti, et eelmisest korrast üle jäänud. Mitte ülessoojendamise mõttes, vaid päevapüügi tähenduses :) Seega nii mõnegi mereanniga sai tehtud esmatutvust (kalmaar). Samas kui mõnda teist proovisid maitsemeeltega meenutada (nt kaheksajalg). Kookide valik oli pigem nats üle mõistuse. Kui esimestel päevadel saigi esmalt alustada külma taldrikuga, siis tuli sinna otsa soe. Ja siis veel magus kraam. Siis laagri teises pooles jaksas pigem süüa ühe sooja taldriku + midagi magusat. Kes ütles, et sport ainult füüsist väsitab. Ka söögiisu väsitab! :)

Ehkki see õhtusöök vahetus, siis selline keskmine maitse jäi samaks. Midagi teravat üldjuhul laual või menüüs ei olnud. Suhteliselt pehmemapoolsed maitsed. Ja see võis ka neid maitsemeeli veidi tagurlikuks muuta, mida oleks võinud väljas söömistega pidanud veidikenegi turgutama. Sest ka õhtusöök muutus ühel hetkel ikkagi üksluiseks. Koogid ei pakkunud enam pinget. Juustuvaliku (mis oli vägagi OK) aeg-ajalt tegi. Oliive näpistas ka pea iga õhtu, et neist kivike kätte saada. Sellest hoolimata ei peaks võimalusel sellest kõigest loobuma. Kuid aeg-ajalt tasub mõelda ehk ka väljas söömisele. Jättagi hotelli menüü vahele. Hakata seda samas ühe õhtu kaupa otsustama, läheb jällegi kulukaks. Või mine tea. Väljas söömine oleks tähendanud üldjuhul ikka sellist 15+ eurot/nägu. Sellist valikut nagu sa hotellis said, sellest ei maksa sama raha eest unistadagi. Aga maitsete varieerivust oleks see kindlasti taganud. Pigem oleksid saanud ühte liiki prae ja sellega pidanud lihtsalt rahul olema. Nii nagu ikka me üldjuhul sööme. Mitte nii, et korraga mitut liha ja kala ampsame.

Kokkuvõtvalt tuleb aga hotelli menüüd ikkagi kiita. Kui sa oled 15+ päeva, siis see on loogiline, et see menüü muutubki üksluiseks ja midagi tasub ette võtta. Paraku jõudis selle teadmiseni alles tagasilennul, Viini lennujaamas kui sai "vahelduseks" midagi muud söödud, mis maitsemeeli lausa plahvatuslikult turgutas!

5. Jooksulaagri toimumise aeg/vahemik

Eelmine aasta (2022) olla laager alanud märtsi keskpaigas! Seekord veebruari lõpp. Üheltpoolt leian, et see veebruari lõpu algus on täiesti OK kui plaanid olla kogu perioodi (nt 2-3 nädalat). Varasemaks tõsta poleks nagu mõtet, sest ilmselt õhusooja ikkagi paar kraadi vähem. Hilisemaks lükata? Nii ja naa. Kui rääkida üldisemas plaanis sellisest soojast kliimast (ja mitte vaid toasooja kontekstis), siis eelistaksingi ütleme jaan-märts teha kaugtööd kuskil soojal maal. See on aga siiani jäänud vaid mõtete tasandile. Seekordne jooksulaager täitis sellest perioodist üsna suure osa. Saada vaheldust lumele, saada vaheldust kehvale suusailmale (ma ei suusata üldse). Näha vahelduseks päikest! Tunda soojendavat päikest! Ja seda kõike lootuses, et kui laager lõpeb, et siis Eestis võiks ka olla toimunud kliimapööre ja lumel võiks olla selleks korraks lõpp. No enam-vähem seekord nii läks. Lumi sulab ju hetkel mühinal aga keegi ilmselt ei suuda seda nüüd tagada, et varsti jälle lund sadama ei hakka :)

Seega kokkuvõtvalt, selle perioodiga väga mängida ei saa. Pikemaks teha? Vahetuvate treeneritega (kui nood ei peaks saama korraga olla)? Eks kõigil omad tööd ja tegemised ka, mistõttu ma ei leia, et see valikuperiood peaks ilmtingimata pikem olema. 15-20 päeva on ilmselt paras. Kes tuleb nädalaks, kes viieks päevaks. Samas kui vähegi võimalik, soovitan ikkagi korra kogu periood kohal olla. See annab tegelikult tagasisidet väga mitmes aspektis. Mitte ainult väsimuse tekkimise kontekstis aga ehk ka sellest taastumisest juba. Või siis hotelliga harjumises? Või siis söögiga harjumises?

Ehkki ilma valida me ei saa, aga hommikuses (või päeva esimeses) jooksus võiks selline miinimum 13 kraadi olla + päike. Nii et ka külmakartlikumad saaks lühikese särgiga joosta 😊. Meil seekord enam-vähem ka nii oli (alguses veidi külmem aga siis juba 15+ kraadi ka juba hommikul). Seega sellistes soojakraadidest võiks vähemasti neid laagri ajavahemiku piire paika loksutada.

6. Jooksulaagri asukoht

Asukohast või selle muutmisest sai laagri jooksul palju leierdatud. Kas peaks ja kuhu peaks ja kas üldse peaks? Viimase jooksupäeva kokkuvõtvast videost võis ju ka üht-teist kõrva taha panna. Taskukohasus on ju samuti oluline. Ma arvan, et need, kes rohkem kui 1 nädal juba laagris, elavad ka selle üle kui nüüd Tallinnast otselendu ei lähe ja peab vähemalt 1 vahemaandumise tegema. Ehk siis justkui 1 päev raisku läheb nii minnes kui tulles.

Seekordne Monde Gordo oli Sparta jooksulaagrile teine kord jutti. Minul esimene kord. Need, kes teist korda, need saavad ehk seda teemat paremini arutada, kas nad ka kolmandat korda tuleks? Kõlas kahtlevaid seisukohti. Samas kui ma nüüd enda seisukohast seda mõtisklen… siis see uus otsus tuleb teha küll ca 9 kuu pärast, kuid reaalselt minekuks läheb ca 1 aasta pärast. Selleks ajaks on need rajad ammu ununenud. Kuna pigem ei maksa loota, et lähima 5-10 aasta jooksul Eestis nüüd +10 kraadi hakkab olema, siis on väga mõnus liikuda ühest kliimatsoonist teise. Egas kasvõi Nõmme-Harku metsas me talvel tihtipeale ei jookse, sest seal on suusatajad. Ja kui siis kevad käes, on ka need rajad justkui värsked, justkui uued ja vajavad taas avastamist. Seega asukoha analoogia minu arvates töötab. Asukohta ei peaks laagri kontekstis muutma, et laagris osalemine põnevamaks muuta. Laagris jooksime ju nagunii erinevaid radu (metsas, staadionil, sirgeid lõike - ja miks mitte ühel hetkel teha ka miilijooksu mööda mereranda vmt). Koht seda võimaldab, et programmi laiendada. Vabalt võib koguda mõtteid ka teistelt treeninggruppidelt. Mistõttu radade vahelduse mõttes on veel ruumi ja need ei ole kõik läbi proovitud!

Kui ma olen siiani võtnud seisukoha, et samasse pealinna ma teist korda maratoni jooksma ei lähe, et elu põnevamaks muuta ja pakkuda teatud mõttes avastusrõõmu, siis järgmist laagriosalust ma selle järgi ei hindaks. Siin on teised eesmärgid, nüansid, mida suudab edukalt täita ka sama asukoht.

Põhjus, et varasemalt on Sparta asukohta valinud, ei ole ju olnud avastamissoovi tõttu (minu teada). Pigem on põhjuseks olnud midagi muud. Aga silmad-kõrvad tuleb avatud hoida! Seda kindlasti.

7. Koormusest laiemalt (veel üks suurem alalõik ootab lahtikirjutamist)

Kui ma sain teada, et ma hotellis viiendal korrusel hakkan paiknema, siis kohvrite-kodinatega sai ikka esimene kord liftiga mindud (ka viimane kord, kui nendega alla kolistasin, et koduteele asuda). Samas kui ülejäänud korrad sai neid korruseid sammudes mõõdetud. Sa ei kujuta ette kui tüütu see oli just peale õhtusööki. Siis kui olid end rohkem kui kahe taldrikutäiega nuumanud. Aga egas sa sellest söömise ajal aru saa, et see nüüd nuumamine on. See teadmine saabus hiljem, siis kui treppe hakkasid võtma. Seetõttu on põnev vaadata ka kõige lihtsamat statistikat, mis eristub kella või telefoni oskusest miskit mõõta, mida enne pole märganud, sest see ei ole olnud eristuv.

Ilmselt kõige esimene küsimus, mis seoses laagriga kõrvaltvaatajana tekib, aga kui palju te nädalas jooksite? Juhul kui see konteksti panna, palju keskmiselt enne laagrit sai lipatud, siis see võiks ju ühtteist näidata. Samas tuleb tõdeda, et pigem ei olnud see distants, mis koormuse andis, vaid hoopis trennide ülesehitus ja nende intensiivsus. Teisisõnu, sellise intensiivsusega ikka tavaliselt mina ei treeni, kus lased mitu päeva jutti keskmisest kõrgema tempoga.

Vaatame täisnädalaid, ehkki esimene jooksupäev oli 26.02. Esmalt üldise koormuse mõttes, ehk siis sammudesse üle arvestatuna.

27.02-05.03.2023

06.03-12.03.2023

Ja kui nüüd vaadata laagrile eelnevat perioodi, ja veidi ka järgnevat, siis nädalate lõikes on märgata üsna olulist kasvu (laagri nädalate juures).

Veebruar (punasega laagri päevad):

Märts (punasega laagri päevad):

Asjaolu, miks ma esmalt üldiseid samme vaatan on tingitud sellest, et kaardistada koguliikumist. Selgemast selge, et kodus olles on seda palju vähem. Polar kella järgi olen vaadanud lihtsalt selle 100% täituvust, mis tegelikult tuleb kätte ca 7-8 km jooksuga või siis kaasates päeva jooksul lihtsalt muud liikumist + kergem jooks või sisetrenn (nt PowerBall).

Teiselt poolt on saanud taga ajada ka telefoniga teatud numbreid. Täpsemalt 1000 kcal. On selge, et telefon summeerib andmeid nii Polar kellast kui ka siis taskus kaasas loksudes (niisama kõndimised), mistõttu sellesse ma ei oska süveneda, kuidas ta seda infot filtreerib või siis miskit topelt arvestamata jätab. Selgemast selge on see, et kui sporti päeva jooksul ei tee, siis seda 1000 kcal kõndimisena on üsna keeruline kätte saada ja see tähendab enamjaolt (kui just "mägedesse" ei lähe) ikkagi 12-13 km kõmpimist (eeldusel, et päev ise olnud selline arvuti taga nokitsemine). Tüütu kohustus aga hetkel on pilt üsna üksluine juba Jõuludest saadik.

Eks seda võib äpi nuhtluseks pidada. Ehk siis päris null ei ole olnud see aktiivsus ka mitte enne laagrit. Pealegi enamik kordi saab ju selle "koormuse" kätte ikkagi Sparta jooksutrennist.

Sammude kokkuvõttena võib taas ehk telefoni poolt kokku löödud graafikut vaadata, mis nii palju Polari omast ei erine.

Seega ligi 1.5x see sammukoormus just laagrinädalatel olnud. Tavapärane pigem selline 12'000 ning laagri perioodil ca 19'000. Aga veelkord, samme ma otseselt ei loe. Pigem siis just need eelnevalt mainitud aktiivsusnumbrid.

Aga kui varasemalt oli juttu, et laagri vältel sai ikka trepist käidud, siis ka sellekohane statistika.

Eks sellest oli juba varem ka juttu, et see trepist kõnd ikka oli kohati tüütu, iga päev vähemalt 5 korda viiendale korrusele. Aga egas mu elus ei ole ka muul ajal väga lifte. Seda pigem asjaolul, et kõik olemised piirduvalt üldjuhul 1-4 korruseni. Seetõttu ka laagrile eelnev statistika jääb pidama 8 korrust päevas, samas kui laagri juures oli 3x suurem. Igapäevaselt 5x üles/alla lasta ikka ei viitsiks. Seega praegu on täitsa mõnus tunne, et hommikut ei pea alustama trepikõnniga. Just siis kui oled taas ühe omleti-peekoniga sisse ajanud :)

Aga kui keskenduda nüüd jooksukilomeetritele. Minu keskmine nädala jooksudistants on pigem 40-50 km. Mingil kummalisel kombel sai enne laagrit olevatel nädalatel teha ka 60-70 km. See vist tulenes hirmust, et äkki laagri maht kasvab nii äkki suureks, et ei pea vastu.

Laagri pulkadest (2 eelviimast, kui paremalt lugeda) näitavad seega keskmiseid nädaladistantse vastavalt: 93 ja 73 km. Teine nädal on selles võtmes veidi moonutatud, et pikk jooks lükati laagri kolmandasse nädalasse ja seega võiks selle 73 asemel olla ka 83+ km. Lisaks tasub mainida, et laagri teisel nädalal oli 1-2 päeval mu koormus veidi väiksem. Näiteks ei teinud õhtust jooksu, vaid käisin paar kilomeetrit. Seda siis enne õhtuÜKEt. Põhjus pigem mingis hingamisteede viiruses kui vasaku jala kannas, ehkki ka sellega oli õhtust jooksu keeruline alustada. Aga ikkagi jooksis.

Tegelikult on näha, et ka aasta lõpp oli tihe. Siis oli samuti 90+ kilomeetrit. Aga eks see ole rohkem seotud ka pühadega ja söömisorgiast tingitud vajadusega end liigutada. Ja ka siis sai tehtud pikk ots, mis nädala keskmist üksjagu mõjutab.

Selline keskmine nädal (laagriväline) on mul pigem selline, et: esmaspäev või teisipäev lõigud (12-14 km), teisipäev rahulikum 10 km, kolmapäev ehk kerge soojendus sisetrennile alla (4 km), neljapäev jooksuharjutused (10 km), reedel ehk 6 - 10 km näiteks jõusaalile alla ja siis laupäev või pühapäev ka ehk 10 km. Pikka jooksu ei ole talveperioodil just väga tihti tehtud ja seda pikka võiks lugema hakata sealt 17+ km. Nii ta tulebki 40-50 km.

Kuid intensiivsustest. Kuidas seda vaadata. Ehk annab miskit eristada pulsi tsoonide järgi. Kui nüüd jaanuar-veebr võib kokku võtta alljärgneva pulsi jagunemistega:

Siis laagri vältel jällegi allolevaga:

Numbrid kirjeldavad tunde selles tsoonis. Ja kuna ma vaatan jaanuar-veebr, siis sealsed numbrid on mõistagi suuremad. Seega pigem vaadata neid protsente, ehk siis mismoodi trennid on keskmisel jagunenud. Laagri juures on kergelt märgata, et "4" ja "5" tsoonis on rohkem trenni tehtud. Kas need numbrid oleksid oluliselt erinevad kui vaadata laagrile eelnevalt mingit lühemat perioodi? Ilmselt oleks, sest nädalad pole vennad ja eks ka Eestis olles on tehtud trenne erinevalt või siis on mõnikord intensiivne trenn vahele jäänud. Laias laastus võib siiski öelda, et laagri numbrid on intensiivsemad. Ja siin on arvestatud vaid jooksuga seotud trenne. Mitte näiteks ÜKEt ega ka jalutamisi jne.

Samas võib siit nüüd edasi liikuda ja vaadata Polari järgset koormusindeksit, mis moodustub kõikidest lindistatud trennidest (sh jooks, kõndimine, ÜKE jne). Siia arvesse ei lähe näiteks üldised sammud, mida ei lindistata (ehk siis ei käivita kella tegevusrežiimis).

Laagri vältel on koormus katkematult kasvanud (roheline aken) ja max koormust (nädala keskmisena) pole ka varem (vist) sellist olnud. Ehk siis max numbrina jõudsin 114 punktini, samas kui enne laagrit oli see pigem seal 90 kandis. Seda number on kõigil erinev (kui kasutad ka näiteks Polari kella) ning laias laastus on see trennide intensiivsuste summa (punktid liidetakse) ja see number hakkab kahanema juba järgmisest päevast kui näiteks sporti ei tee. Sellest lähtuvalt on ka näha graafiku lõpu osas siis hinnangut kui praegu STOP ütleks ja trenni enam ei teeks, et kui kiiresti see n-ö nulli kukub.

Kuna igal ühel on see erinev, siis seega pole numbrit mõtet muud moodi võrrelda kui ikka oma enda keskmisega ehk ajalooga. Suve perioodil kui on saanud igapäevaselt rattaga sõita, siis jäi silma, et korra on olnud see indeks ka 112 peal. Aga pigem on erakordne, mismoodi laagris see number kasvab.

Veelkord, siin arvestatakse kõiki lindistatud trenne. Seega näiteks 20 km jooks-kõnd andis 168, kesk pulss 133 (nädala treeningud summeeritakse / 7). Samas kui 2 h kõndimine, kesk pulss 95 annab 44 punni. Või siis ca 1h PowerBall samuti 44 punni.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et koormust sai ja sellise koormusega kindlasti Eestis ei ole jätkanud ja poleks ka mõistlik. Või noh, laagrikoormus oligi veits üle võlli, mida vähemasti tavaolukorras ei iganädalaselt ei soovitata.

Kui nüüd kiigata Polari running index (analoog vo2max-ile) põhist hinnangut erinevate distantside läbimiseks ja kas see on laagriga seonduvalt muutunud, siis väga suuri erinevusi ma ei näe. Pigem võib see hinnang baseeruda ka sellel, et kui jooksed madala pulsiga, siis tuleb ka kõrgem running index ja see annab ka parema prognoosi erinevatele distantsidele. Nii mõnigi allolev aeg on midagi, mida esmapilgul ei julgeks mitte uneski näha :)

Ja jõuamegi vist kõige viimase küsimuse juurde? Kas laagris kehakaal kasvab või langeb? Arvestades seda söömisorgiat võis eeldada, et kasvab. Aga esialgsed mõõtmised näitavad, et minu puhul jäid need pigem veidi miinusesse. Aga aeg näitab, kas see seal ka püsib. Või on lihtsalt koma-koha virvendus.

Üldiselt jääb laagris ellu! :) Igal ühel oma tempo ja kogemus, seega midagi karta siin ei ole, et peab nüüd 2-3 rohkem suutma või siis üle oma varju hüppama. Kõik said hakkama. Seega võib selles osas kõigile laagrit ka soovitada. On see siis nädal või kaks nädalat, see jäägu igaühe otsustada. Pikem laagri periood annab paremat aimu, kuidas keha kohaneb ja vastu peab. Aga vastu pidamises võib pigem demotiveerivaks saada mõni psühholoogiline moment, et seda 3-5 km õhtusena jooksuna taas alustada. Aga ka sellest saab üle.

Kui nüüd miskit jäi veel rääkimata, siis selle lisame. Kui pildi- videoarhiivist leiab midagi uut ja põnevat, siis selle leiab juba järgmisest sektsioonist. Aga see võtab aega. Miskit intrigeerivat ei maksa loota :)

Kaadritagused stseenid

...

Search This Blog

Jooksulugu

Sparta kevadlaager 2023

Comments