Sparta jooksulaager - Monte Gordo (2026)
(A)LIVE-blog! Monte Gordo (Portugal) - 07.03.2026 - 21.03.2026
Liigu kiirelt pooleli jäänud koha juurde:
07.03.2026 - väljalend, "Õhtune soojendusjooks + mõni nädal venttita"
08.03.2026 - esimene trennipäev, "Pikemad lõigud + soe vesi"
09.03.2026 - teine trennipäev, "Taastav kross + sünnipäev"
10.03.2026 - kolmas trennipäev, "Staadionitrenn + väljatõrjumine"
11.03.2026 - neljas trennipäev, "Esimene puhkepäev + käigutiir"
12.03.2026 - viies trennipäev, "Mäkkejooksud + Leo muruÜKE"
13.03.2026 - kuues trennipäev, "Krossipäev + mälukas"
14.03.2026 - seitsmes trennipäev, "Pikk jooks + erapidu"
15.03.2026 - kaheksas trennipäev, "Teine puhkepäev + tühikäik"
16.03.2026 - üheksas trennipäev, "Staadionipäike + Ahto muruÜKE"
17.03.2026 - kümnes trennipäev, "Veel üks kross + musakilb"
18.03.2026 - üheteistkümnes trennipäev, "Kolmas puhkepäev + Hispaania"
19.03.2026 - kaheteistkümnes trennipäev, "Pikad lõigud + nirgid/niglased"
20.03.2026 - kolmeteistkümnes trennipäev, "Pikk jooks + ametlikud lõpusõnad"
21.03.2026 - tagasilend, "Esimene hommikujooks + Starlink"
Proloog
On jäänud vaid loetud tunnid Sparta jooksugrupi kevadlaagri alguseni Monte Gordos. Meid on taas ca 50+ osaleja ringis minemas, kes kuidas, kas nädalaks või kaheks ... vähemaks või rohkemaks. Kuuldavasti on meie "konkurent", Treeningpartner, saabumas seekord suhteliselt samal ajal. Ja ilmselt näeme veel nii mõndagi teist Eesti jooksugruppi meie ühistel radadel. Kuum koht see Monte Gordo! Loodetavasti ilm ei vea seekord niipalju alt kui näiteks aastal 2025!
Asukoht: Monte Gordo (Portugal)
Osavõtjaid: 52 kokku (47 tipu hetkel)
Ilmaolud: ~15 kraadi keskmiselt (päeval)
Eelarve 2026.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Transport (lennuk)*: 417 € (+40 € 2025-ga, äraantava pagasiga)
Eelarve 2026.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Transport (lennuk)*: 417 € (+40 € 2025-ga, äraantava pagasiga)
Autohoid/takso (kodu-Lennujaam-kodu)**: 10 € + 15 € (minek + tulek)
Autorent/muu transport (15 päeva)**: 11 €/ots (Faro - Monte Gordo - Faro, ja muud väljasõidud)
Hotell (14 ööd, ühene tuba)***: 867 € (Baía Beach Hotel) (+104 € 2025-ga, sama päevade arv)
Laagritasu****: 110 €
Muud jooksvad kulud (lisa söök/jook jmt)*****: 282 €
* - hind seekord äraantava pagasiga (mis on ca +100 € edasi/tagasi), broneering tehtud oktoober 2025 (ehkki enam-vähem sarnast hinda sai ka hiljem, kuna teisi pakkujaid tuli hiljem juurde, teiste vahemaandumistega)
** - pikematel reisidel ma autot Tallinna lennujaama parklasse ei pane, sestap osaline taksokulu; kuna lend seekord taas Farosse, siis kajastab see ennekõike Faro - Monte Gordo transfeeri hinda (mõistlik taksoga kui saab auto täis), tulek 11 € (ühiselt), tagasi sõidutas Peep (tasuta, aitäh!:)
*** - toodud hind ühele, kuna ma tegelikult ka teen sel perioodil kaugtööd (ei ole puhkusel!) ja seega kui jagaksid meie oma inimesega tuba, oleks hind ühele ca 532 € / kogu periood ja kindlasti mõnevõrra väiksem kui osaled vähem päevi
**** - laagritasu on seotud treeneritasuga või staadionipääsmetega; pane tähele, et see võib ajas muutuda; treeneritasu sõltub ka sellest, kas oled kogu perioodi või vaid osa sellest; siinkohal arvestatud kogu periood (100 €) + 10 € (2x staadionitrenni pääse); treeneritasu ei sõltu otseselt sellest, kas oled Sparta liige või mitte, seega tule järgmine kord kindlasti!
***** - pane tähele, et hotelli hind sisaldas väga head hommikusööki + õhtusööki, üldjuhul, mina ei ole pidanud vajalikuks lõunal lisaks süüa, samas kaasab see kogusumma nii kohalike poodide väisamisi (jook jmt), hotelli baari, pesumaja teenust, lennujaamades veedetud aega jne - see hinnakomponent on väga mõjutatud sinu eelistustest/soovidest ja võiks suhteliselt lihtsalt ka 0 eurot olla!
Märkus. Jah, sel aastal olid nii mõnedki hinnad samaväärsed, mis ka eelmine (erinevalt Eestist, kus kõik hinnad tõusevad eksponentsiaalselt:). Aga täpsemalt juba epiloogis, kui erinevate aastate laagreid võrdleme!
Märkus. Kui teha hästi "jäme" arvutus ja lugeda kõik eelnevad read kuluks, siis saame lisakulu ööpäeva kohta: 65 - 115 €/päev (milles kogu perioodi, ehk 15 päeva, justkui miinimumhind on arvestusega, - kahekesi toas ja ilma lisasöögi-joogita ning ka kiire reageerijana lennupiletid lisapagasita!). Sellest tasub nüüd omakorda maha lahutada kulud, mis tekiksid Eestis olles, sh söök-jook-transport-kütus-kui-sõidad-autoga jmt! Ahjaa, muideks, ma keeran kodus taas kütte maha:) - veel ei tea, kas ma säästan sellega 1-2 eurot või rohkem aga tundub õige asi olevat teha (hoolimata sellest, et tagasi tulles lükkan selle nüüd "põhja" tagasi:)
Proloog jätkub...
Portugal... jooksulaager... sedasorti laagrina minu neljas! Vaata ka eelmiseid (2025, 2024, 2023). Jep, sama koht, mis ka minu eelnevad korrad. Ikka Monte Gordo. Kes varasemaid aastaid lugenud, võib küsida, et kas iga-aastaselt sama koht on jätkusuutlik? Mõtleme hetke ja siis vastame... Olles päev enne väljasõitu lõpuks ka ilmakaardi ette võtnud, siis see paitas silmi, kõrvu ja kõike muudki.
Hea oli, et ka kohvrit sai veel valges pakkima hakata. Nimelt tundus, et need tänapäevased vahtkummised sussid tahavad endale üha rohkem kohvriruumi. Paratamatult jäi mulje, et kui 2 paari susse kohvrisse viskas, siis pilk kiilus kinni, et kuhu ülejäänud asjad mahuvad?
Eks see mu ainus kohver ole olnud päris pikka aega, selline pisike - sisuliselt salongi võetav aga hoolimata sellest olen ikkagi ostnud ka äraantava pagasi pileti, sest koos arvutikotiga läheks see kaal parlanksist välja. Aga see selleks. Praegu oli olulisem, et kas jätkata riiete/susside kokkupressimistehnika uue versiooniga või siiski minna ja otsida gramm suurem kohver? Eks ka eelmine aasta oli see juba kokkusurumisvõistlus, ning üksjagu kraami läks ka veel seljakotti. Selle plussiks vast ongi tõsiasi, et mõtled 9 korda, kas mingit hilpu kaasa võtta või mitte. Aga tahtsin end seekord sellest säästa. Mõeldud, tehtud! Kohvri otsingule. Ja see osutus edukaks, mistõttu õnnestus mul peale kõikide asjade (kordan, kõikide asjade) sissepakkimist jätta endiselt ruumi veel ka kõige muu jaoks! Aga sellele mõtleme tagasitulles, kas ja mis see muu saaks olla. Hetke seisus 10 kg kohvrisse ning 5,5 kg arvutikoti näol (sh massöör, - aparaadi näol, onju). Pakun, et AK ajaks oli kotid pakitud ja võis veel veidikene TV3 Jurrasic Parki vaadata aga uneajast hakkas kahju, mistõttu tuli luugid kinni panna.
07.03.2026 - väljalend, "Õhtune soojendusjooks + mõni nädal venttita"
Äratus 06:00. Uksest välja 06:30. Lennujaamas nii 07:15. Väljalend või siis pardale minek 08:25. Üsna OK, kuna tuli arvestada ka võimalike järjekordadega ning pagasi äraandmisega. Aga see läks kiirelt. Ei olnud esimene. Kiiremad olid juba kohal ja oma hommikukohvigi lõpetanud. Üksjagu meid minemas oli (üle 30 pakun) aga erinevate lendudega. Meie ekipaaž (ca 25) lendas läbi Riia. Suhteliselt pisike ooteaeg (2h) ja siis üks korralik lennuots Farosse. Ei saaks öelda, et AI (loe: tehisintellekt) poleks oma tööd korralikult teinud. Just istmete andmisega. Mina sain juhuslikult sama istekoha (12C) nii Tallinn-Riia kui Riia-Faro. Aga see alumine pilt ei kirjelda muidugi mitte minu istet:) Hoopis seda, et erinevate jooksugruppide treenerid tuleb ikka kõrvuti istuma panna! Jah, Treeningpartner alustas oma treeninguid seekord samal päeval!
Aga egas sellega treenerid lennukist otsa saanud. Tundub, et järgmine nädal Mariuse intervallventtisse ei saa vist minna?! Või noh, mina mitte, tema vist ka mitte? Aga kes asendab? Kätemeri, ma loodan! Lennukis me paraku venttit ei teinud:)
Üldiselt meie lennugraafik oli tip-top. Paraku ei pakkunud meie AirBaltic isegi mitte tasuta lutsukat. Ilmselt raiskas kogu oma raha ära ca 35 minutilise reisi juures Tallinnast Riiga, mille jooksul reklaamiti tasuta Starlinki. Ei proovinud. Aga igatahes seda sama teenust nüüd Riia-Faro juures ei pakutud. Rääkimata siis lutsukast, kohvist või läti küpsisest. Kõik tasuline! Riia lennujaamas sai veidi näksitud, mistõttu kõige hullem kannatamine see 5h ei olnudki. Kerge unelemine, nats näppisin ka arvutit. Ja siis kirss tordil, lahendasime Koiduga miski 5000 raskusastmega sudokut, mille meie naabrid Carolin-Astrid ette lükkasid. Läks nats aega (loe: lennuaega, lennuminuteid) enne kui me selle siiski lahti muukisime (vist ühe juhusliku pakkumisega, mis läks õnneks). Aga vot seda, et see nüüd pea 1h aega võtab, seda ei märganudki.
Faro lennujaam. Osad meist olid rentinud autod aga valdav enamus siiski tellitud transfeeridega Monte Gordosse. Ja mingit venimist ei saanud ju olla. Kui selgus, et ca 16:00 jõuab meie lend sihtkohta, siis 17:00 tuli teha ka esimene, soojendav trenn (või ka tutvustav trenn, kellele see esimene kord siin viibida). Seekordne tuba kolmandal korrusel (või noh, võiks nimetada neljandaks, sest 0 on siin fuajee). Nats murelikuks teeb see, et täpselt minu all osas (ehk teisel korrusel) käib remont. Saab näha, kuidas see mu und hakkab mõjutama. Ilmselt ja loodetavasti vaid E-R vahemikus.
Eks need toa sisustuse paigutused on muidugi omaette ooperid. Aga saame hakkama. Remont kolmandale pole veel jõudnud. Ikka vana hea klassika. Tõsi, seekordses toas pole WC kraanikausi all:) Vannituba on taas aknaga. Teleka pult justkui töötab. Konditsioneeri panin 32 °C peale puhuma, mitte et toas otseselt külm oleks aga mine tea, kust hommikuks ära härmab! Varasemalt on see küll rõduaknaga piirdunud.
Kella osuti jõudis 17 peale. Jooksma! Tundub, et põhiringi võib suht pimesi juba läbida! Ehkki reklaamiti 1h soojendusjooksu, siis päris ühte tundi joosta ei tahtnud (ütleme siis nii 45min). Aga treener Toomas tahtis ikkagi ka mõned jooksuharjutused teha, mistõttu sai tavalisest rohkem venitatud kui tavaliselt (peale soojendusjooksu). Selleks ajaks jõudis ka meie teine treener, Maile, kohale (teise lennuga)! Kuuldavasti 2 ei jää kolmandata (seda ka eelmine aasta), kuid selleni läheb veits veel aega.
Ca 16 kraadi, pilvetagune päike. Mis siin ikka kommenteerida, väga mõnus ilm, et joosta! Aga taktitundeliselt, et homseks trenniks vurtsu sisse jääb.
Tagasi hotelli, et valmistuda esimeseks hotelli õhtusöögiks ja mõistagi sellele järgnevale õhtuseks koosolekuks.
Õhtuse koosoleku väljavõte (07.03.2026):
Märksõnad: laagri 2 reeglit, üldine ajakava
Hommik! Kell sai 08:00 ja aeg hommikusöögilauda minna. Kuuldavasti olid julgemad ka juba esimese ookeani-supluse teinud! Ja ka hommikujooks on siin tänu Allanile au sees (vist stabiilselt kella 07:00 algusega).
Nats jahe oli jah see öö ikkagi. Tuleb miskit timmida. Näiteks kaugeneda aknaäärsest voodikohast või siis kasutada teist tekki?
Üle pika aja taas üks peekoni-muna hommikusöök. Näis, kaua vastu peab ja millal tuleb otsida teisi maitseelamusi. Kohv on siin ikka see sama. Aga tundub, et nende varasema kolme aastaga on ajusoppi miski siinse kohvi maitsemeele tõrge juba ette ära kirjutatud ja vähemasti 5x espresso (loe: 5 korda ühte ülemist vasakust nuppu vajutades) oli täitsa joodav sarnaselt varasematele aastatele. Tavaline kohv (piimaga) - see vajab veel harjutamist. Maru magus.
Tundub, et tuleb ilus ilm. Päike kogub jõudu, 12 kraadi sooja (09:00), kolmanda korruse rõdult (lisaks ookeani vaatele) on tunda kerget tuulekest. See päikese-tuule kombo võiks aidata ka meie kodust kaasavõetud pesunööridel üsna edukalt riideid kuivatada!
Tänane põhitrenn juba peatselt algamas. Pikemad lõigud! Tegelikult on ju lõigutrennid toredad - kiirelt hakkab ja kiirelt saab läbi - lihtsalt vahepeal on vastik:) Nii ka seekord. Kell 11:00 start ikka meie tuttavasse staapi. Kes mida oli kaasa haaranud. Mõni joogipudeli, mõni puhvi (näiteks nagu mina:). Aga ausõna, täna isegi ei kasutanud. Täitsa lühikese särgi ilm ja seda hommikust peale. Täpselt nagu Tallinna KJH trenni oleks sattunud. Seal oli kella 12:00 umbes sama soe!
Hoolimata soojast ilmas oli vaja jalad soojaks joosta. No nii 15-20 min, täpselt samamoodi nagu meie talvehooaja esmaspäevastes-teisipäevastes trennideski. Kuhu ma paraku see aasta vist kordagi ei sattunud. Ainult hallitrennid, ehk lühikesed lõigud. Seega väga suure optimismiga ma tänasele päevale otsa ei vaadanud aga pingutuseks olin valmis.
Enne lõikude algust sai ka esimene ühispilt tehtud. Vaatame, kuskilt saab ehk sellegi kätte ja siiagi lisada. Aga asja juurde.
Tänane lõigumenüü seati täpselt 5 minutilisteks. Lõikude arv 4-6, vahepeale 2,5-3,0 minutit sörki/käiku. Ilmselgelt suuri panuseid ei teinud, mistõttu laagri esimese trennipäeva valguses panin piiri 4 lõigu peale. Ei olnud lihtne. Või noh, teiselt poolt vaadates (klaas pool tühi või pool täis, onju) - nii kiirelt pole nii pikalt ammu jooksnud:)
Täiesti tutikad sussid said ka taas jalga. Ikka minu mudel - ASICS GT 2000 14 - millel kah senisest rohkem vahtu all kui tavaliselt. Aga muidu täitsa tavaline jooksususs.
Lõikude siht mõistagi üks lõputu ja ärajoostud sirge! Asfalt. Minnes kergelt üles, tagasi tulles, kergelt alla (aga mitte terve lõik). Seejärel tagasipöörd ja üks kord veel.
Keskmised 5 min lõikude tempod: 4:29 / 4:33 / 4:39 / 4:29
Keskmised/max pulsid lõikudel: 118/156, 156/163, 159/163, 160/167
Jah, viimase lõigu pingutas vast veidi enam, kuna ikkagi viimane. Viiendat lõiku oleks võinud ju teha, aga tempo oleks kindlasti oluliselt kukkunud. Veelkord, laager alles algab ja püüaks natuke end hoida.
Ilmselt parima (vormi mõttes) jooksulaagri ajal (2023) olen neid lõike (4 x 5 min) jooksnud 4:08-4:17 vahemikus. Just kontrollisin:) Olen üsna kindel, et siis oli ka talvine lõigupõhi all.
Lõpetuseks muidugi postivahede kiirendused. Ja siis juba vabakava. Esimese päeva esimene trenn edukalt lõpetatud! Peaaegu 12K. Valmistume õhtuseks!
Aga enne üks kohvitiks. Ei saagi aru, kuidas see kook+kohv siin nii odav on? Kas riik toetab, a'la piirhind kohvile? Saiake (magus või soolane) + kohv = alla nelja euro! Kurb on muidugi see, et ehkki see koht on sisuliselt hotelli kõrval, siis hotell pole "kohviretsepti" küsimas käinud. Siinses kohvikus ikkagi normaalse maitsega teine. Ja eks see kohvilõhn meelitas ka meie teisi laagrilisi siia samasse.
Nii see kella viie jooksuaeg kätte jõudiski. Siuvipsti. Jooks + venitused + Maile liivaÜKE. Üle 4K jooksu ei plaaninud ja ehkki nats oli vaja jalad käima puhuda (vasaku jala alumise sääre välimine pind kuidagi kange - pakun et eilsest kui teise sussiga krossirajal jooksis). Aga kerge lippamisega sai ikkagi liikuma. Ilm oli küll soe, kuid veepiiril ja lagedal selline veits ebamugav tuul (kuniks nahk märg). Päikesepildid saab ka nüüd ära panna. Nii harjutuste ajast kui selle järgselt. Tunned kohe, kuidas päeva trennidest üles aetud pulss hakkab nurrudes alla kukkuma.
Aga päeva naelaks võiks pidada, et vannituppa on jõudnud soe (lausa kuum) vesi! Eilne päev ning ka tänane, esimese trennijärgne dušš, oli ikka vääääga ookeanivee temperatuuriga. Karastav ja sooja nahaga kuidagi ära kannatatav ning ka seep nahapinnal lahustus, kuid tärne selle eest hotell ei saa:) Võimalik, et see on seotud kuidagi ruumi puhuriga, mis töötab juba mõnda aega (ikka see 32 kraadi). Aga ilmselt pigem hotelli külaliste arvu kasvust on süsteem lõpuks tööle hakanud. Pöidlad pihku, et see nii jääb - muidu ma pean veel hommikusuplusega tegelema, et karastatust laagri jooksul parendada ning ette dušši all ära ei külmuks:)
Ohoo, täna pakuti nii kalmaari kui kaheksajalgasid. Ei meenu, et need oleks eelnevatel aastatel korraga olnud. Väikestviisi võtan neid elukaid juba kui tavalise "kalana" ehk siis maitseb küll kui hästi tehtud ja kummikommina ei tundu. Seekord kiitsid kõik.
Õhtusel koosolekul tähistasime nii naistepäeva kui laagri algust. Aga mõistagi ei puudunud ka päeva kokkuvõte ning homse trenni tutvustus. Sellest aga peale unenägusid.
Õhtuse koosoleku väljavõte (08.03.2026):
Märksõnad: naistepäev, laagri ametlik avamine
Need konditsioneerid on siin imelikud, kipuvad öösiti hakkama solisema (jah, loe: solisema). Ometigi on kinni keeratud aga ei teagi, miks ta seda teeb - igatahes meenub eelmisest aastast, et tuleb nats pulti näppida ja mingi uus vaikimise-režiim vajutada - tegelikult on see küll nuppude suvaline vajutamine, sest unesegane oled ju nagunii. Aga vait ta jäi. Sai edasi magada. See öö oli juba soojem!
Uus hommik aga sama rutiin. Kuuldavasti Allan üksi pole hommikujooksu veel teinud aga kindlasti ootab ta täiendusi oma ridadesse. Kahjuks ennast ma ei julgeks pakkuda, sest siis oleks päeva põhijooksuga aamen. Supluseklubi käib ka endiselt koos. Kõik see tore jäi minu puhul ära.
Seega minu äratus ikka enne 08:00, taas peekoni-laadne hommikusöök + muudki paremat, pakun, et 3-4 korda rohkem süüa kui mu tavaline eesti hommikusöök. Ja kohati nagu ka joostes tunned, et suts palju sisse ahminud (mõned peekoniribad, mudapuder, keedetud oad, keedetud muna, 3 kooki, jogurt, paar tükki värsket kiivit ja muidugi 2x 5xkordset "kohvi-shot'i"). Ühesõnaga, püüaks järgnevad hommikud mõnevõrra vähem süüa. Muidugi õnnitleti ka selle laagri sünnipäevalast Markot, kes lubas õhtul veidi välja teha!
Aga tänane põhijooks - taastav kross. Juba tuttaval rajal/ringil. Ideaalis kaks ringi (2 x 5,65km), kuid teisel ringil tegin lõikamise (teise ringi mäed jätsin välja, ca 1K vähem). Muidu oleks see taastavast jooksust väga teist tüüpi jooks kujunenud, ja mis peamine - eilsel õhtusel koosolekul nagunii rõhutati, et homme ehk siis peale tänast, tuleb taas tugeva jooksu päev, seega tasub end hoida). Hoolimata sellest võis esimese ringi tempoga rahule jääda (5:14/km, pulss kesk 147, max 160). Teise ringi tempo kukkuski just peale lõikamist, kui gruppi silme ees enam polnud:) Peale kerget hingetõmbepausi veel mõned treenerite antud jooksuharjutused ja mäest alla kiirendused. Nende juures on esimene ja ka teine alati üsna keerulised, sest peale puhkust on jalgu ikka maru raske tööle saada (isegi sundimisele ei alluta). Aga kolmas-neljas ja sealt edasi - siis juba tunned, et jalad on OK ning pigem tekitab võhmalõivu taas. Ühesõnaga, hea jooks oli. Kurta ei tohi (varasematel aastatel olen muidugi teinud 2 täisringi ja tempoga ca 4:50/km aga aastad pole vennad). Pealegi, neid krossipäevi tuleb veel!
Seejärel suundus mass juba mereäärde, et jalad n-ö vette visata. Vajas veidi harjumist, esimene varbaküünega puudutamine oli maru külm - aga peatselt kannatas ikkagi vees juba käia. Nojah, sussid võtsin ma muidugi kätte, mis tähendab, et ehkki GPS joon liikus edasi, siis tempo oli NULL. No tänane tehnoloogia võiks olla teatud nüansides ikkagi parem. A'la kui jooksuandur (sussi peal) seisab paigal, siis võiks GPS kuidagi selle tempo üle võtta. Aga paistab, et tuleb leppida olukorraga.
Jep, nats pilvine tundub see pilt. Aga tegelikult oligi nii, et teisel ringil tuli päike välja. Siis jälle mingi aeg kadus pilve taha. Kohati ka vihmapilved olnud silmapiiril. Aga muidu ilm tip-top. Näis, mis õhtu toob, ilmselt tuul kipub õhtuti ikka mõnevõrra rohkem puhuma.
Aga enne veel, ikka kerge kohv + pirukas. Küsid küll suure kohvi aga saad täpselt sama. Teisisõnu, suurt kohvi siin meie hotelli kõrval ei eksisteeri. Kohv 1,80 € + pirukas 1,6 € = 3,4 €.
Õhtune jooks taas minu klassikaline ring (ca 4K). Seejärel Maile liivaÜKE. Täna lubati sussid jalga jätta, sest lõuna ajal tuli tegelikult paras kogus vihma ja liiv niiske/külm. Seekord ka õhtune võistlusmoment - rippumine! Naised vs mehed. Naiste võit Silviale. Meeste oma: Alekszej. Ajad väga sarnased 2:40 - 3:10 vahemikku ja tundus, et kuniks viimane võis lõpetada, kuna kõik teised ridamisi alla kukkunud, siis ruumi jäi mõlemas osas. Kuuldavasti tuleb peatselt finaal - naiset 3 parimat + meeste 3 parimat.
Õhtusöök. Koosolek. Marko sünnipäev. Eks kõik hoidsid joont, kuna järgmine päev ootsa meid taas üks raskem trenn ees. Aga baarilett oli vägev!
Sellega võis päeva lõppenuks lugeda.
Õhtuse koosoleku väljavõte (09.03.2026):
Märksõnad:
Täna "kolime" staadionile. Hotellist ca 3K kaugusel. Sellest saanud juba traditsiooniline osa laagrist, et osad trennid staadionil. Lühikesed lõigud. Midagi hingele:) - ehk siis midagi, mida on see aasta üksjagu teinud läbi jaanuari-veebruari kestnud spordihallide treeninguid.
Seega esmalt, soojendusjooks staadionile ja seejärel kerged venitused/jooksuharjutused. Start kell 11:00. Päike veel endiselt paistis aga oli tunda parajat tuult. Tiksutades staadionile.
Ja ka 20 minutit hiljem ikka endiselt veel päike. Hoolimata sellest, et ennustus näitas midagi muud. Hea jooksuilm kui nahk veel kuiv oleks. Aga veel oli aega. Aega ka "päikest võtta" ning venitada ja selle ajaga võis enam-vähem soojendusjooksust ka ära kuivada. Jooksuharjutused ja tuligi treeneri kõne sellekorrasest põhiosast. Siiski-siiski kui nüüd tagasi eelmisesse aastasse vaadata, sama struktuuriga: 400-300-200-100 lõigud, 100 m vahekäiguga (ja soovitavalt lausa kõigile, kindlasti mitte roll-on, kuid enesetunde järgi oli sörk lubatud - eks see 100 m on lihtsalt nii lühike jupp ka. Sellist komplekti/plokke - 4 korda. Kordade vahele 3-4 minutit puhkust. Minul jäi see 3:30 peale. Eks esimene plokk oli vaja ikka veel end lahti joosta. Alustasime tagasirgelt (200 m stardijoonelt). Aga kuna tagasirge oli ka korraliku vastutuulega, siis see tähendas, et nii 400 kui 300 lõigu viimased 100 m olid vastutuulega. Värskendav on selle kohta natuke liiga leebe öelda. Surumine palju parem.
Esimese 400 m aeg: 1:36 - see oli täitsa OK. Esimene 300 m aeg: 1:10 - jällegi OK. Seda siis ka võrreldes jaanuar-veebruar tehtud hallitrennide baasil. Selgemast selgem, et rõhk oli lõigu kiirusele, kuna taastumiseks andis käik rohkem aega. Kuna eelmine aasta oli täpselt sama struktuuriga staadionitrenn (vähemasti neile, kes siis käigu kasuks otsustasid), saab kerget võrdlust teha.
Seega, 400 m ajad 50-50 võrreldes eelmise aastaga (± 1s), 300 m ajad nats paremad, 200 m ning 100 m ajad kah need maagilised 1-6 sekundit paremat. Ühesõnaga, mingit olulist maagiat pole juhtunud (ja ka ei eeldaks), pigem tuleb tõdeda, et enam-vähem samas "augus".
Pulsse ilmselt võrrelda pole mõtet. Esmalt rõhutame, et mõõdetud randmelt, mistõttu mingid nihked nagunii sees ning ka tegelik max/min pulss võivad olla nihkes. Seega neid värvima ei hakkaks. Näiteks max pulss, 172 - see tekib peale lõiku, vahekäigu juures ja umbes 10 sekundit. Laias laastus on pulsi vahemikud kõrgemad kui eelmine aasta. Ei teagi kohe kosta, kas see näitab, et suudab rohkem tagant torkida või hoopis miskit muud. Lõppu veel ka mõned staadioni diagonaalid (6), mis aitas nats jalgu uuesti lahti saada. Tõsi, 3K tagasi lonkimist seisis veel ees.
Aga enne veel üks ühispilt (Marko masinast).
Tagasi hotellis. Ühel hetkel tuli mõte proovida olla korralik, ja lisaks hommiku- ja õhtusöögile ka lõunat sööma minna. Ehkki söögi üles nuriseda ei saanud mitte, siis õhtune hotelli söömine oli selgelt liiast. Aga seda tuli ju veel ka õhtune jooksutix teha ning esimene muruÜKE, Maile juhendamisel.
Enne ÜKE pilti veel üks liivaranna pilt kah. See, mis vahetult ühe teise hotelli taha jääb ja mida silutakse iga õhtu!
... kuniks meid põhimõtteliselt tõrjuti sealt puhkealast välja:) (tuleb tõdeda, et mustsärklastel jalgpallis see väga ei õnnestunud, kuna saadi 2:5 pähe)
Nimelt valgusid teleka esisele diivanile (vt vasakule) end puhkajatest turistitädid. Kuna samas hotelli fuajees mängis ka elav muusika, siis egas sellest jalgpalli vaatamisest (telekas ju tädide silmade kohal) midagi väga välja ei tulnud. Pigem tekkis hirm, et millal tantsupartnereid hakatakse valima või kiikama:)... põgenesime oma tubadesse, sest tundus, et abivägesid teiste laagriliste näol saabumas pole! Enamus juba põhku pugenud, ja esimest trenniplokki pilbasteks lahti harutamas (kas siis unes või ilmsi).
Õhtuse koosoleku väljavõte (10.03.2026):
Märksõnad:
Ütleme nii, et kella kaheksasest ärkamisest polnud vaja seekord välja teha! Pöönas edasi... ca 1h kauem kui muidu. Tuleb tõdeda, et ma ei olnud siiski viimane, kes hommikusöögi lauda jõudis:)
Nii ongi, täna on jooksulaagris puhkepäev. Kes mida parasjagu plaanib teha... ka maantekaga rattasõit on osadel plaanis. Seekord skipin, sest see prognoositav 50+ km oleks karm kui pole pikalt ratast teinud (loe: oleks selle aasta esimene ring). Ilmselt oleks jalad ja mõned kohad veel kanged, kuid homme tahaks ikkagi mäetrenne teha!
Seega, veidi pikem tiks hotellis ja siis juba käigutiirule. Kuna ilm oli ilus, praktiliselt pilvitu taevas ning sooja üle 14+ kraadi (päikese käes kindlasti rohkem) ja päeva jooksul võiks lausa küündida 17 kraadini, siis ühe "klassikalise" jalgsituuri võib laagri jooksul ikka ära teha. Ookean, Hispaania piiriäärne linnake Vila Real de Santo Antonio ja siis kuidagiviisi sealt tagasi.
Ma ilmselt nüüd jään vait ja pigem lisan lihtsalt mõned pildid (või ka video), mis teekonnal ette jäi ja kui viitsin, siis veidi kommenteerin:)
Niisiis, peaaegu alguspunkt ja pilvitu taevas + n-ö Monte Gordo signature hotell (peaaegu kolmnurgana taevasse). Ehkki me jookseme sealt pidevalt mööda, siis pole kindel, kas see nüüd on avatud või mitte.
Jõuluvana võtab päikest.
Kalapüük kajaka kombel.
See ei ole ämblik, hoopis täitsa elus krabi.
Igatahes on neil kassidel siin muuli otstes ka oma "varjupaigad". Näevad välja nagu paarismajad või ridaelamuboksid?
Castro Marim-isse viival jalgrattateel nägin neid metallskulptuure esmakordselt, aga tundub, et nüüd neid toodud ka siia Santo Antonio linnakesse. Ühesõnaga, pole nagu varem kohanud. Alustame mõistagi jooksjast!
Keskväljak apelsinidega.
Ring hakkab täis saama ja suht viimased sammud veel...
Olgu, üks Monte Gordo panoraam veel.
Õhtuse koosoleku väljavõte (11.03.2026):
Märksõnad:
Tõotab tulla selle laagri kõige soojem päev (aga ei pruugi jääda veel laeks). Läbinisti sinine taevas. Sooja hommikul 13 aga prognoosi järgi tõuseb 19 peale.
Päikese käes saab ilmselt olema kuum! Ja meil plaanis mäelõigud. Ehk siis alustame teist trennitsüklit (taas 3-päevane). Seekordsed mäelõigud tulevad uues kohas. Väidetavalt mõnevõrra pikemad kui oleme seda laagrite jooksul varem teinud. Kuna meie mägi asub ca 3K kaugusel, siis seekord voolasime lausa ühe jutina sinnapoole. Väidetav esimeste tempo 5:30 (Toomase vedamisel) ning tagumine ots ca 6:30 (Maile vedamisel). Enne mäge oli aga 2K kandis (pildil punkt "1") mõistlik ära teha jooksuharjutused (soojendus), sest mäerada on puhas asfalt ja seega pole teps kõige parem variant. Seejärel juba veel üks kilomeeter ja kohale me olimegi (pildil punkt "2").
Kokku 8 lõiku. Poole peal (4x) võis teha kerge hingetõmbepausi (1-2 min). Samas võis soovi korral teha ka vaheldumisi 300/200 m või näiteks viimased jätta 200 m peale. Valikut oli. Mina rihtisin ikka 8x 300 m. Aga esimene lõik nüüd kergena ei tundunud just. Olgu, mootor vajab veel käivitamist. Just see mäemootor. Viies lõik oli vast kõige lihtsam, ilmselt seetõttu, et võtsin Toomase seljataha (loe: nägemise ulatusse). Ajaliselt oli see jah kõige parem, hoolimata sellest, et seda sai ka filmitud (algus ikka üsna väriseva käega, aga mingi ettekujutuse peaks andma - kui muud mitte, siis võib vähemasti minu hingeldamist kuulda:)
Mäetrenni (või ka lõigud/staadion) juures on vast kõige positiivsem, et see saab kiirelt läbi. Minu lõigu kestvus oli 1:32-1:38. Umbes nagu staadionil 400 m lõik. Tõsi, too viies lõik, mis filmile jäi, see oli 1:24 aga võib julgelt ca 2-3 sekundit juurde panna, kuna mõnevõrra lühem, sest püüdsin kaamerat tööle saada ja stardijoon oli sellega juba ületatud. Lõikude keskmised tempod 4:37-5:12 (kesk 4:59).
Tundub, et koht, kus me mäkkejookse tegime on ka Strava poolt "tunnustatud" ehk siis keegi on selles samas kohas ka Strava segmendi teinud. Natuke lühem, 240 m aga jäi täies mahus meie lõigu sisse (lõpp kattub, algus hiljem).
Muidugi saab see pingutus ise ikkagi üsna ruttu läbi ja tagasi jooks oli suhteliselt kerge. Nojah, eks me tegime samas kohas taas ka vahepeatuse (nii nagu tulles) ja tegime 4-6 kiirendust peale. Seejärel juba hotelli poole tagasi. Kes joostes, kes käiguga. Käiguga sai muidugi pikemalt ja kerge ringiga (aga need kilomeetrid arvesse ei läinud, kuna sussid sai veepiiril taas ära võtta).
Kerge kohv väga suure suhkrukringliga (2,8 eurot) ning seejärel taustana Otepää laskesuusatamise MK etappi kaema (arvutist ja ikka ERRi kommentaatoritega). Aga väidetavalt oli ka hotelli fuajees Eurosport seda näidanud (tõsi, teiste kommentaatoritega).
Õhtune trenn ootas muidugi ka veel ees. Juba traditsiooniline jooksutiir aga ÜKE seekord Leo läbiviimisel. Tänane õhtu on tõepoolest soe! Just sellist ilma me otsima tulimegi.
Õhtusöök pakkus mingit uut molluskit. Ei olnud hea! Vaatasin mõnda aega "temaga" tõtt (kahvli otsas), mõtlesin, kas ikka tahan veel aga ei olnud pääsu. Amps. Kahjuks ei jäänud meelde, mis mollusk. Uurime ja täpsustame. Struktuurilt sarnane kaheksajalale aga libedama olemusega (loe: iminappasid ei näinud:)
Õhtuse koosoleku väljavõte (12.03.2026):
Märksõnad:
13.03.2026 - kuues trennipäev, "Krossipäev + mälukas"
Ilm teeb siin rekordeid. Vähemasti meie sellekordse laagriaja rekordeid. Eilsest päikeselisest päevast õnneks põlenud veel pole aga õlapiirkond on piiri peal. See aga tähendab, et täna maikaga joosta ei saa, kuna olen suhteliselt kindel, et teine päev jutti tekitaks juba korraliku ja põletava "jume".
Tänane trenn - taastav kross (1h). Ehk siis sama tüüpi jooks, mis korra juba olnud. Tookord jäin jänni, kahte ringi ei suutnud/tahtnud/osanud. Nüüd oli revanši võtmise koht. Alustasin küll samas grupis, kuid teadlikult jäin juba alguses nende seljataha. Ikka see sama tuttav ring (ca 5,7 km).
- Esimene ring (30:26 ehk 5:20 tempo, pulss keskm/max - 142/150)
- Teine ring (30:20 ehk 5:19 tempo, pulss keskm/max - 150/160)
Enne teist ringi sai ka lonks juua võtta. See kuidagi värskendas, oh imet. Ja teine ring, mida sa vastupidises suunas teha, ei olnudki nüüd nii hull. Tempot suutis hoida lõpuni. Jah, mägede osa aeglasem aga siis jälle üks kilomeeter veidi kiiremini ning keskmine taas tasa.
Kuna ka täna tuleb Otepää MK etapi ülekanne (ikka imelik mõelda suusaspordist hetkel:) - siis enne veel üks järjekordne kook + kohv. Tundub, et seekord leidsin ühe "iluduse". Isegi nuga ja kahvel toodi selle jaoks:) Kohvi hinda te juba teate, koogiga kokku 3,45 eurot.
Hetkel ei näeks, et see number saaks väga kukkuda (kuniks tervis peab). Tänane õhtune trenn + homne pikem jooks - ilmselt tuleb siit üksjagu lisaks. Aga eks seda oli ka oodata.
Täna plaanis ka juba klassikaks saanud laagri mälumäng. Panuseid ei tee aga panuse püüan anda. Näis, kes võidab!
Ja nii oligi, et sisuliselt kohe peale laskesuusatamise MK ülekannet tagasi meie õhtuse koosoleku kohtumispaika, kus maha pidada Toomase koostatud küsimustelahing ehk mälumäng. Tegelikult hoiatati ette, et üksjagu küsimusi on seotud laagriliste nimedega (vastus eesnimi, perekonnanimi). Aga egas see ei tähendanud, et nüüd silmadega kogu nimekirja üle lasi või et kõik osalejad mälumängu tulid, et visuaalselt vähemasti oleks võimalik nimesid meenutada.
Igatahes, algus oli meie võistkonnas (esiplaanil) väga kiire ja korralik. Vastuseid tuli jutti. Vahepeal olid küsimused, mis olid keelel aga mitte meeles. Näiteks eesti trussikute bränd. No nii otse ei küsitud aga oli selge, et seda mõeldakse. Tulemusi öelda veel ei saa, sest tehakse teatavaks õhtuse koosoleku ajal. Enne veel õhtune trenn.
Üllatusi selles õhtuses trennis vähemasti soojendusjooksu osas polnud. Küll aga liivaÜKEs, sest see oli Maile selle laagri viimane ÜKE.
Ahjaa, rippumise finaal toimus ka (3 meest + 3 naist). Tundus, et nii mõnigi andis liiga vara alla või siis lihtsalt loobus. Aga võitjaks tuli seekord Leonid. Võtsin küll videosse ka, aga hetkel ei hakka seda lisama. Esimesed allakukkujad olid vist 1 min 40 s juures.
Õhtusöök kostitas seekord lambaga, mis nii mõnegi lemmik. Ei olnud viga. Seejärel juba õhtune koosolek. Mälumängu kohtade teavitamine. Kokku 6 võistkonda. Viimased me ei olnud! Vastupidi, mida ülesse poole liiguti, seda põnevamaks läks... pealegi öeldi, et 2 kohta peab täpsustama lisaküsimus. Oli see nüüd 4/3, 3/2 või koguni 2/1. Siiski-siiski teine-kolmas koht oli viigis ja egas esimenegi koht kaugele eemale jäänud (vaid 2 punkti rohkem, ehk täpselt ühe küsimuse jagu punkte). Ja hopsti, üks neist 3/2 olime meie (võitis ja kui ma ei eksi, siis see ennegi seda juhtunud - Taavi võistkond, kuid paraku ei julge öelda, kes seal vastuseid paugutas:)
Niisiis, õnneks oli meie võistkond tervikuna olemas ja ka vastased. Lisaküsimus, arvuline. Täpsemalt, kes pakub lähemale, mis on värske hinge kinni hoidmise rekord (vee all). Mingid lisatrikid/nipid olid selle küsimusega veel seotud (õigemini rekordiga). Olgu, minu mõtetes veeres pigem selline 15 minutit. Aga kuna spordiküsimus, siis ei olnud üllatav, et Maile andis kohe ka kindlama sosina - pakkusime 30 minutit. Teine võistkond veel mõtiskles. Ilmselgelt liiga kaua. Aga pakkumine oli, kui ma ei eksi, 8 minutit. Niisiis, oli ikkagi võidutunne:) Pisikesed auhinnad olid ka.
Aga õhtusest koosolekust veel. Mitmed lendavad homme tagasi Eestisse. Tõsi, mõned tulevad veel homme ka juurde, seega neto vist jääb veel enam-vähem. Samas pühapäevast alates kipub see järjepanu kukkuma. Homme ootab meid ees aga pikk jooks. Seega pikemat juttu sellest veel vara teha. Jätkame homme.
Õhtuse koosoleku väljavõte (13.03.2026):
Märksõnad:
Täna venisin voodist välja tulemisega tervelt 5 minutit rohkem:) Oleks edasi põõnanud. Seda kindlasti. Täna veidike teistmoodi trennipäev. Kavas pikk jooks ning õhtust trenni ei ole! Õhtupoolikul "treenime" teisiti, - lõõgastudes ning ühtlasi adudes, et homme on puhkepäev.
Ei jää ka seekord need tervisemured meil siin olemata. Mitmed on viimastel päevadel olnud kõhuviiruses. Massiliselt veel ei ole, aga kuuldu järgi 5+. Loodetavasti taandub enne kui skaleerub.
Hommikusöögi võtsin kergemalt. Ei olnud vaja tankida liiga palju. Kaks juustu-singi-viilu-röstsaia, 2 croissanti, jogurt ja vist mingi väike kook veel. Aa, üks keedetud muna mahtus veel ka. Järjekord ei ole tegelik.
Start ikka enamike jaoks kell 11:00. Tõsi, mõned olid juba hommikul 07:00 rajal, et saaks just enne hommikusööki selle pika ringi ära teha. Hea mõte, aga une arvelt - no seekord mitte. Ilm ju tegelikult soosis ka hilisemat starti. Päike, parajalt tuult.
Viimastel aastatel on selleks pikaks ringiks (ühel või teisel moel) olnud ikka Castro Marim tiir. Kes kuidas.
Kuna homme puhkepäev, ja üksjagu päevi juba oldud ka, siis võtsin pesumaja tiiru ette. Kohe löögile ei saanud, aga ca 15min ootamist ja masin vabanes. Hind on siin endiselt sama (8 eurot pesemisele ning 3 eurot kuivatamisele). Räägitakse, et kuskil on ka täisteenus ja saab palju odavamalt, sest koguse pealt ja neid riideid nüüd kilodes mõõdetuna ju väga palju kaasas pole. Ilmselt jääb järgmiseks korraks, kuna nagunii laup/pühap see lahti pole.
Puhta pesu lõhn toas:) võis Otepää MK etappi korraks kiigata. Just nimelt korraks, sest päikest ei saanud lasta raisku minna ning seekordne esimene tiir sangria baari, kus baaripidajad teavad meid väga-väga hästi ja alati võtavad ka soojalt vastu! Tõsi, seekord oli Hendrik see, kes juba "tinutas" valget veini uhkes üksinduses:)
Järjekordselt pole hinnad siinmail tõusnud. Klaas joovastavat jooki - 5 €. Tasub taas rõhutada, et me siin ei propageeri alkoholi tarbimist. Kõik on vabatahtlik. Kuna laskesuusatamine alles käis, siis oli oodata, et ühel hetkel jõuab meid siia veel ja veel... mõni hoopis jooksis läbi, näiteks Peep, kes just laagrisse saabus ja tegi oma esimest tiiru.
Sestap oli aeg end kokku pakkida ja hotelli tagasi liikuda. Õhtusöögi aeg oli kätte jõudmas! Eks ikka ka õhtune koosolek, mis oli seekord pigem vabatahtlik aga toimus täies mahus. Vaat et isegi kõige pikem koosolek, kuna sõna anti ka esimestele tagasilendajatele (tõsi, mõni läks juba varem ka). Seejärel jõudis meie kõrvu, et Treeningpartner on kuskil klubi-baari kinni pannud ja seda juba alates kella 21st. Mis muud kui et koosoleku lõppedes otse sinnapoole (vähemasti osad meist). Ei olnud kaugel, paarsada meetrit hotellist.
Natuke enne üheksat me sinna jõudsime. Tundub, et baaripidajad ei olnud veel valmis ja sõid/jõid ukse ees. Aga kui nähti, et ohoo, nii suur punt tahab kohe kell 21 sisse raiuda, ju siis tuleb kiirelt uksed lahti teha. Öeldigi, et "oodake viis minutit". Nii oligi. Saime sisse. Ja üsna pikalt olime tegelikult sellisel kellajal seal ka ainukesed. Alustuseks käis taustaks miski youtube 10h diskostriim.
Samas kui baaripidajad olid meist naa vaimustatud, et hakkasid maja kulul esmalt veidraid põlevaid jookse välja tegema. Tõsi, selle põlema saamisega (pitsi pinnal) oli neil tegemist. Tsäksiga põletas rohkem oma näppe kui et mõni klaasi pind tuld võttis. Minu jaoks esimene kord sellist põlevat jooki kõrrega võtta.
Piisas kui ma kuskil suvalises kohas tegin pildi, näiteks see...
...ja baarmen andis jälle tasuta joogi:) Pitsijoogi.
Pakun, et alles 22:30 ja peale hakkas mõni inimene juurde tulema. See ei olnud meile broneeritud ja täiesti avatud ka teistele. Keda aga ikka veel ei olnud, Treeningpartner! Ühel hetkel hakkasid julgemad neist ikka saabuma:) Edasine on juba ajalugu.
Õhtuse koosoleku väljavõte (14.03.2026):
Märksõnad:
Äratuskellal ei lasknud täna end segada. Tegelikult paningi selle suhteliselt viimasele piirile, et jõuaks veel hommikusöögile. Läbi une võis aga kuulda ikkagi neid, kes meist talisuplema läksid, rääkimata neist, kes hommikujooksule.
Suutsin end püsti ajada nii 09:15. Jah, olin ilmselgelt viimane, kes meist hommikusöögilauda jõudis:) Nii mõnigi meist (kel hommikusörk tehtud) oli veel. Kuna tegemist puhkepäevaga, siis kohvi rüübates veel ideid polnud, mida teha. Jah, näiteks võiks minna Hispaaniasse (praamiga) ja juua seal üks kohv? Kuna kell oli alles noor, siis väga pead ei vaevanud, sest mälu järgi võis Hispaaniast tagasi tulla see viimane praam ca 18 paiku (+1h Portugali ajaga). Seega paras oleks ehk max 2h ollagi seal teises riigis...
Siis aga tuli meie gruppi postitus, et täna ja meie pikkade lõikude asfaldisirgel toimumas 5K meistrivõistlused (riiklikud). Olgu, naiste omale enam ei jõudnud. Meeste omale oli veel lootust (start 11:00). Hotellist ca 600 m. Tegelikult oli selles kohas tagasipöördekoht. Ehk siis start oli kuskilt staadioni lähistelt.
Tundub, et võistlus oli avatud kõigile (loe: mistahes tempoga jooksjatele). Sest see rivi venis ikka pikaks tolles tagasipöördekohas. Hästi, võistlus n-ö vaadatud, tagasi hotelli. Kell hakkas 12:00 saama. Osad meist läksid päevitama (kes randa, kes hotelli katusele). Ei suudaks seda väga pikalt teha:)
Sestap oli vaja "plaan B" välja töötada. Kuna ilm ilus, pilvitu taevas, päike ja pea 20 kraadi, siis kerkis plaan teha väike jalutuskäik Hispaaniasse (praami abiga). Esmalt olin oma mõtetes kinni praami väljumisaegades nagu 12:30, 13:30 jne. Hakkasingi kell 12:15 hotellist liikuma (et ca 1h jõuda jalgsi sadamasse ehk siis 13:30 praamile). Kella veel tööle pannud polnud, sest laskusin hotelli treppidest - kui korraga vaatasin kella akut - oeh, see oli suhteliselt olematu 15%. Tuli tagasi tuppa tulla ja see laadima panna. Selline 25% võiks ikka olla, sest plaan nägi ette ca 3-4 tunnist matka kokku. Hästi panin laadima, aga no olgem ausad, mina sellest aru ei saa, miks see laadimine mõnikord nii aeglane on... teinekord jälle kiirem. No venis...venis. Selgemast selge oli see, et kella 13:30 praamile ma ei jõua.
Sel samal hetkel mõtlesin, et peaks ikka praami aegasid kontrollima. Võtsin arvuti taas lahti. Ohoo, pühapäeval hoopis täistundidel. Seega kell 14:00 justkui. See nagu sobiks! Tähendas ca 13:00 liikuma hakkamist ja seega kell sai veidi end laadida (23%). Seejärel minek.
Ei olnud vaja võtta kõige lühemat teed. Vaatasin üle meie eelnevate aastate mäetrenni lõigu. Oi kuidas eelnevate aastate visuaalid hakkasid kohe silme ees ringi käima:) Üks aasta sai lausa üksinda neid järgi tehtud, kuna eelnevatel päevadel külmetus ja sestap õige päeval ei teinud.
Nii et ca 4,7 km kõmpimist ja 52 minutit kuniks jõudsin sadamasse. Kuna kella 14:00ni ei olnud väga palju aega (20 minutit), siis võis ju eeldada, et praam juba sadamas ootamas ja seega osta ainult pilet ja mine laevale!
Olgu, Lidl poest läksin läbi. Ei olnud suurt plaani, et sealt miskit ostma. Pealegi tähendaks see ca 3K asjade tassimist, sest just nii kaugel see pood on meie hotellist. Aga tühjade kätega poest ei väljunud. Näis, kas neist miskit asja ka see aasta saab.
Õhtuse koosoleku väljavõte (15.03.2026):
Märksõnad:
Endiselt on kuulda, et 1-2 on kogenud viimase kahe päevaga kõhugripi ilminguid. Osadel läinud kiiremini üle, aga nii mõnigi tänasest trennist pidanud loobuma. Loodame endiselt, et see murdmine on pidurdunud!
Meie laagriga on nüüdsest liitunud ka treener Ahto (tuli juba laupäev aga täna esimene trennipäev). Tundub, et täna tuleb kõige ilusam laagriilm. Sooja isegi kuni 21 kraadi. Sinine taevas + päike. Ja meil just üks staadionitrenn taas päevakorras. Mis muud kui staadioni poole teele!
Kuuldavast olla staadioni muruplatsil putukatõrjet tehtud, mistõttu sinna minna ei võinud. Me oleme teatavasti trenni lõpus teinud muruplatsil diagonaal-lõike. Paratamatult tekkis nüüd küsimus, et kas sama võis olla ka eelmine kord? Ja kas sellest võis tekkida mingi "viirus"? Me ju jooksime paljajalu sellel murul! Las see jääb aga ajad nagu veits klapivad.
Venitused. Jooksuharjutused. Grupipilt (Marko masinast).
Ja seejärel juba Toomase põhitrenni lahtiseletus. Seekordne kava sarnane eelmisele aastale (väikese erinevusega). Nimelt: 3x400 (200 vahele), paus 3 min, 4x300 (100 vahele), paus 3 min ning 5x200 (200 vahele). Eelmine aasta oli üks 400 rohkem ja üks 200 vähem. Aga kerget võrdlust saame eelmise aastaga ikkagi teha.
Kolmesajaste plokk oligi vast kõige raskem, sest seal oli lühem paus ning viimane 100m ikka reiepealne kinni mis kinni. Seekord oli ka vaid kerge tuul, mistõttu oli mõnevõrra lihtsam joosta kui eelmine nädal. Samas väsimust rohkem, hoolimata sellest, et tuleme puhkepäevalt.
Tuleb taas tõdeda, et see staadionitrenn on "mönus". Hoolimata sellest, et lõigu tegemise kestel seda öelda ei saa:)
Selleks korraks tuleb staadioniga hüvasti jätta! Mine tea, äkitse kohtume järgmine aasta taas. Sestap nüüd taas 3K jooksu tagasi hotelli.
Väike kohv lõunaks (see võiks päriselt 2x suurem olla, aga topelt ka ei hakka võtma) ning üks võiku. Hind nagu ikka.
Võimalik, et nii ilusat ilma enam sel nädalal me tunda ei saa. Sestap tuli Ahtole anda võimalus, et ta saaks oma muruÜKE ära teha! Ikka meie kasiino esisel murulapil.
Õhtusöögil väga üllatusi polnud, mistõttu peatselt taas koosolekule. Ja kui nüüd peaks tekkima huvi, et kui kaugel või kus täpselt meie koosolek aset leiab, siis allolevalt lisan joone sinna ja joone tagasi. Ehk siis ca 125 m jagu kõndimist, et koosolekule jõuda.
Õhtuse koosoleku väljavõte (16.03.2026):
Märksõnad:
Uni oli magus! Ehkki vist kohe ei suikunud, siis muus osas suudan vaid meenutada, et korralikud "muuvid" käisid silme ees läbi (unenägude varietee). Paraku ei ole mulle antud seda mälu, mis need unenäod meelde jätaks. Seega tuleb leppida taas 7:52 äratusega, mis koheselt kõik sisuliselt hävitas:)
Tundub, et täna on ilm veel ilus! Seega saame enne puhkepäeva ühe korraliku põhitrenni veel teha. Tõsi, see krossijooks on peale eilselt rohkem taastav. Kuna jooksujärgne kogunemine veidi hilisem (12:15) aga start ikka 11:00 (kes kuidas), siis jättis see ruumi teha krossi pikemalt aga mõnevõrra aeglasemalt kui varasemad korrad. Mina jäin oma kahe ringi juurde. Esimese ringi püüdsin tempot tunnetada ja saada rütm kätte. Teine ring, rütmi hoida.
- Esimene ring (30:20, 5:21 min/km, pulss (avg/max) - 140/153
- Teine ring (30:06, 5:19 min/km, pulss (avg/max) - 147/153
Reite välisküljed olid ikka väsinud. Ilmselt nii eilsest trennist kui ka üldisest koondunud koormusest. Samas oli kross justkui paras pingutus minu jaoks. Mingit tahtmist kiiremini joosta ei olnud. Mistõttu jäigi see kella aeg-ajalt vaadates samasse auku, mis eelmine kord. Selles osas võib rahule jääda.
Egas mingit suurt aega üle jäänudki, tagasi hotelli, riiete vahetus ja õhtusele tiksutamisele + Toomase liivaÜKE. Isegi Treeningpartner oli seekord randa jõudnud. Polegi varem meile see aasta "ette jäänud":)
No nii vähe on vaja, et jutt läheb jälle lappama. Püüan nüüd tagasi päeva tulla. Just, koosolek. Muidugi ka Ahto musaviktoriini tulemuste kuulutamine. Meenutame, kokku oli 24 küsimust, igaüks 2 punkti. Max punktid seega 48 punkti. Hämming aga esimene koht (nimetame neid "noorte võistkonnaks") kogus 45 punkti ja seda viisil, kus igale küsimusele oli vähemasti esitaja või laul õige. Mnjaa...
Aga ei ole siin nukrutseda midagi. Kokku oli viis võistkonda ning meie saime tubli kolmanda koha (32 punkti) ning ka pisikese auhinna. Teine koht oli 39 punkti. Siinkohal võib jagada ka Ahto postitust õigete vastuste osas.
Tagasi hotelli ning hotelli telekaboxi auhindu lahendama. Olgu-olgu, ostsime baarist ka üht-teist. Muidugi vaatasime ka jalgpalli aga paraku ma ei oska ise kommenteerida, kes mängisid:) Vaadata võis. Ennekõike neid väravaid (vist kokku 4) mis suluseisust löödi.
Vaikselt võis mõelda unele. Homme puhkepäev.
Vila Real de Santo Antonio silti ei ole, sestap panen lihtsalt palmi pildi:)
Sadamas tuli teine tiirutajate grupp kah vastu. Aga nad seekord üle piiri ei hakanud minema. Pealegi mina olen ju see, kellel eelmine kord ei õnnestunud ja seda nüüd uuesti korrata proovin. Edukamalt või nii.
Ühesõnaga - 5,4 km juba kõmbitud (tagasi ju ca sama). Nüüd väike paadisõit ja Hispaanias umbes sama käiguplaan kokku kui Portugalis (edasi-tagasi). Need laevad peaks nädala sees väljuma ca 1h vahega. Portugalist pooltunnil, Hispaaniast täistunnil. Muidugi nädalvahetusel oli asi veidikene teistsugune, sestap see ka ebaõnnestus. Mis vast isegi olulisem, et selle lühikese paadisõiduga muutub kellaaeg. Pluss 1 tund.
Kuna seekordne sõit sisuliselt allatuult, võttis jala mahasaamine vaid 11 minutit. Hinnanguline sõit ongi 15 min. Kui kedagi peaks huvitama tempo, siis keskmine oli 5:20 min/km (3:41 min/km max). Ütleme nii, et keskmist tempot suudaks hoida aga max - kindlasti mitte.
Võib vast juba etteruttavalt öelda, et mingit vihma ei saanud. Teises pooles kippus otsene päikesekiir pilve taha peitu pugema aga muidu oli soe. Tuul tüütas vaid Hispaanias olles kui sadamast allapoole (lõunasse) suundusin. Ja ilmselt see veidi ka hiljem vaibus.
Viimane pilt ilmestab kinnisvaraarendust üsna hästi siinmail (sh Portugalis). Valmis/müügikõlbulik majaosa/korter vs luukere selle kõrval. Liigume nüüd taas Põhja suunas ülesse.
Ja viimaks viimane paun (see kõige ülemine). Siin juba väikelinna paar järsemat kohta kah.
Veel üks näide, valmis majaosa vs kõpitsemist vajav:)
Ühe rohelise mäe otsa pidin ka ronima. Umbes selleks, et näidata, kus meie hotell Portugalis on. Nagu ikka, "kolmnurkse hotelli" järgi hea seda visualiseerida.
Üks kaktuste pilt kah.
Ja olimegi ringiga tagasi Ayamonte vanalinnas või nii (+ jõesuudme äär). Umbes siin haukasin ma oma banaani ära. Vett veel ei joonud. No ei olnud janu. Hoolimata sellest, et ca 15K oli juba kõmbitud.
See vanalinn oli mõistagi väga-väga tühjapoolne. Kell oli 16:15. Vaatasin, et mõistlik oleks kella 17:00 praam võtta. Aga enne veel võiks siinse linna vast põhiväljakul kontrollida ka kohalike hindasid.
Ühesõnaga, joogi eest küsiti viiekas. Tundub, et piisab kasvõi veidikene Eesti poole liikuda kui hinnad kohe "kodusemad". Sadam kutsus. Umbes 20 minutit laevani. Pilet oli vaja ka ju soetada. Täpselt sama hind (ikka 2,5 eurot). Vaatasin, et üks sama nägu veel, kes minuga ennist tuli. Tegin lihtsalt pildi kohaliku pildistamise pärast:)
Ja oligi aeg taas meie "kalapaadile" minna. Muideks, sellel on rammu ka mõni auto üle sõidutada!
Tuul oli kindlasti vaiksem, aga ülesõit ikkagi vastutuulega ja ca 14 minutit. Olles jala taas Portugali pinnale pannud, võis rahulikult hingata, reis tehtud! Nüüd ei muud kui veel lõpuspurt, ca 5K hotelli. Jalad nagu väsinud polnud. Samas homse trennipäeva ees oli vaikselt hirm. No ses mõttes hirm, et jalgu nagu üle ei väsita. Eks see paista. Jääme veel tänasesse puhkepäeva. Reisi lõpetuseks pildike meie peatumiskoha paraadtänavast või nii.
Võtame lõigud pilbasteks...
Keskmise tempo mõttes täitsa kena (hetke vormi silmas pidades): 4:37 // 4:33 // 4:28 // 4:20 // 4:17
Hoidsin end taas hommikusöögiga tagasi. Et mitte end üle koormata. Ei viitsi seekord seda menüüd taas ette lugema hakata. Küll te aimate.
Kogu distantsi peale oli tuule mõju ca 4%, samas kui sellel mereäärasel lõigul (puidust laudteel) keskmiselt 15% ning max üsna lõigu lõpuosas, 30% (kuna see keeras veidi rohkem tuule puhumise suunda). Ehk siis sama tempo hoidmiseks pidi sisuliselt 15-30% rohkem suruma. Samas kui võimsuse järgi jookseks, võiksid tempot alla lasta. Pulss kasvas ca 5 palli, et seda tempot hoida ja seda võrreldes sellele eelnevate kilomeetrite keskmise pulsiga, kus keskmine oli pigem ühtlane (143-144, aga lõpuosa tuulelõikudel 148-149).
Olin oma etteastet peaaegu lõpetamas kui suhteliselt viimasel hetkel saabus juhuslikult Peep kah siia samasse. "Viimasel hetkel" seetõttu, et nimetatud kohake tahtis hakata pidama oma paaritunnist siestat (vist 15:00 - 17:00). Ei olnudki midagi muud teha, kui et pidime lõpetama! Aga kõik sai söödud/joodud.
Minema saamine oli paras katsumus. Õigemini küll kulgemine hotelli, sest väljas oli ühel hetkel korralik maru nii vihma kui vastutuule tõttu. Tempo oli selle 600 m kohta päris kena, sussid lohisemas mööda veelompe.
Õhtuse koosoleku väljavõte (17.03.2026):
Märksõnad:
Kell on 08:30, võiks välja kobida. Sööma minna ning siis mõelda, mida puhkepäeval (jooksu mõttes) ette võtta. Ilmaennustus on kohati nii ja naa. Lubab nagu kerget vihma aga mitte tervet päeva. See võiks olla piisav, et proovida uuesti nüüd praami peale saada ning kerge käigutiir teha Hispaanias. Mõeldud-tehtud. Stardiaeg 11:10, et sadamasse peale 12:00 jõuda (no hiljemalt 12:15). Kiiret ju polnud, lonkimine täiesti lubatud. Ikkagi puhkepäev.
Väljumine Monte Gordo, järgmine peatus Vila Real de Santo Antonio.
Pilet käes (üks ots 2,5 eurot) võis praami ootama jääda. Tuul puhus korralikult. Aga muidu, ilm ilus. Päikest, sinist taevast. Võis aimata, et laev vaikselt ujub meie poole (see jõe ületus ju 2K, diagonaalis). Ja Hispaania poolt tulles oli tuul just vastu. Ilmselt seetõttu see laev ka veits hilines. Seekordne paat nägi rohkem kalapaadi moodi välja (meenub, et eelmine aasta oli palju mahukama siseosaga). Laeva taustal, see valge osa, see ongi juba Hispaania linnake Ayamonte.
Seega, jalastusime Hispaanias. Umbmäärane ring oli mul kaardi järgi paika pandud, mitte joonistatud aga visualiseeritud. Sestap, seda ma järgima ka hakkasin. Puhtalt kõmpimise ring. Ja kui uuesti sadamas, siis ehk jõuab miskit ka haugata. Tõsi, hotellist tulles panin kaasa nii ühe banaani kui ka 0,5L vett. Näis, kas neid ka tarbida jõuab:)
Nüüd on paras hetk liikumisrada veidi avada. Ütleme nii, et vastupäeva kõmpimine.
Ma ilmselt ei suudaks kõiki pilte/videoid siia üles laadida (hotelli wifi ka nigela võitu), sestap siit-sealt mõne lisan veel. Esmalt Isla de Canala piirkond.
Kui pead mäest üles rassima, tuleb ka laskumise kord...
Kokku 21K (sellest juba maha lahutatud praamisõit, 2+2K edasi/tagasi). Ja pea 5h liikumist. Päeva võis sellega purki panna. Jäid veel tavapärased õhtused protseduurid nagu õhtusöök + koosolek.
Ahjaa, selle 0,5L veepudeli tassisin ma mõistagi hotelli tagasi (tilkagi võtmata:)
Ehkki iga päev ei lase oma tuba "koristada", siis enne matkama minekut ma sellest ära ei öelnud ja panin lausa ekstra teavituse. Üllatus oli suur kui tagasi jõudes kõik põles (telekas mängis, tuled põlesid - tuled nagu oma koju:). Tundub, et koristaja oli oma "uksekaardi" unustanud topsi.
Eks ma isegi kasutan muud kaarti, et kogu aeg ei peaks CNN (nr 205) või MCM-POP/TOP (nr 133/134) kanaleid uuesti otsima (loe: lühematel ärakäikudel jääb telekas mängima). Aga seekord tundub, et keegi oli mu mõtteid lugenud ja ise jätnud teleka mängima! Tõsi, see oli esimene kanal. Igav. Aga seda kaarti peaks muidugi proovima, kas samamoodi mõni tumm-kaart või saab sellega tervele korrusele külla minna? :) Hetkel pole veel julgenud proovida näppida. Las istub seal topsis.
Õhtusöök üllatusi ei pakkunud. Kui siis vaid mõneti hilisem avamine. Oligi hea võimalus vaadata, kes siis need kõige varajasemad saabujad on:)
Puhkepäeva koosolek on rohkem vabatahtlik kui tavaliselt. Hoolimata sellest olid üle poolte kohal. Pisikesed kokkuvõtted ja homsest trennist. Seekord suudeti Toomaselt välja meelitada ka homse trenni täpsem sisu. Jah, pikad lõigud aga millised? Püramiidina: 7-6-5-4-3 minutit. Oligi võimalus seda pingutust hakata ette kujutama ja sellega harjuma. Mine tea, äkki isegi unes näha?
Õhtuse koosoleku väljavõte (18.03.2026):
Märksõnad:
Hoidsin hommikusöögiga seekord päriselt tagasi. Kaks kuklit, mille vahele surusin väikese topsi võid ning juust-sink sinna otsa. Kohvi võtsin ka vaid ühe tassi. Mkm, mitte seda 5x, täiesti tavalise sula, millega on ära harjunud (või noh, mitte päris, aga joodav kui paremat võtta pole). Paar klaasi mahla. Üks pisike muffin. Nii vähesega olen vast hakkama saanud vaid maratoni hommikutel. Kus ma ka eriti süüa ei "julge".
Niisis, tänane põhitrenn - pikad lõigud. Formatsioonis: 7-6-5-4-3 minutit ja iga lõigu vahele 3 minutit rahulikku jooksu või käik/jooksu. Seitse ikka nats hirmutab. Aga päeva lõpuks tuleb ju sarnase tempoga joosta ka 10K või nii. Seega hirmutamise sõna on siin ikkagi üle pingutatud. Tegemist ju trenniga! Ja nii tulebki seda võtta.
Kerge soojendusjooks. Jooksuharjutused. Mõned kiirendused. Nende kiirendustega ma tunnen ikka oma vasakut puusa/tuharat. Kas saab nende kiirendustega selle lahti või mitte. Tundus, et taas sai.
Lõikude asukohaks ikka see tuttav pikk asfaldisirge, mida nüüd võib nimetada ka meistrivõistluste lõiguks või selle osaks! Kuna just äsja toimusid siin 5K võistlused.
Seega, grupp valitud (Carolin, Annely, Liisa) ja tundus, et tempo mõttes ka eesmärgid paigas. Nii nagu treenerid soovitasid, iga lõik võiks tempo mõttes olla mõnevõrra kiirem. Näis, mis sest kõigest välja tuleb. Püüan kasvõi hammastega oma grupist kinni hoida:)
Esimene lõik (7 min) oli enesetunde järgi täitsa OK. Kerge "puhkus" ja järgmine (6 min) tagasisuunas. Ehkki lubas tuulist ilma, siis meie sirget see väga ei mõjutanud. Puhus rohkem mere pealt ning puud jäid ette. Ilm oli ka piisavalt soe (15-16 kraadi). Vihmapiiska kah ei tulnud! See kõik hoidis motivatsiooni järgmisele lõigule minna. Lisaks sai ka riietega täppi panna. Selleks et niglase (loom või lind?) tiitlit ei saaks, võtsin hirmuga soojenduskile pealt (oli see plaan nagunii). Meil neid loomanimesid siin grupis ikka on. Nirgid ja ka nirkide pealik:) - kes küsib, see saab! :)
Kuhu ma nüüd jäingi?! Aa, ja-jah, 7-6 purgis. Nüüd juba 5-4 min. Viis oli veel OK, nelja minutiline lõik kindlasti väsitas juba aga enam-vähem püsisin grupi tempos. Lõpuks veel maasikas ehk 3 min. See läheb nii kähku, et ei jõua tempost mõeldagi. Aga mis ju palju põnevam neist sõnadest on statistika. Vaatame korraks ka sellele otsa. Sest pilte ma ei teinud. Ma ei võtnud isegi telefoni seekord kaasa. Tuleb must-valgelt hakkama saada. Või noh, statistika visuaalidega.
Viimane lõik (3 min) oleks võinud ehk natuke kiirem olla, samas on jällegi varu (5-4 min lõikude juures). Teisisõnu, võimalik, et 4 min lõigu juures pingutas kergelt üle.
Oleme seda 7 min lõiku teinud siin laagris ka varem. Just otsisin, ja eelmine kord jäi 2023. aastasse. No mis siin ikka kopeerida, ilmselgelt oli tollane vorm palju parem (vigastusi polnud jne). Siis olid küll ilma 3min lõiguta (ehk siis 7-6-5-4). Keskmised tempod: 4:17 // 4:12 // 4:07 // 4:02. Tore kui on millegagi end võrrelda. Ikka iseendaga :) Eks tuleb jätkuvalt tõdeda, et sügis-talvine lõigutrennide eiramine ei võimaldagi heast usust paremaid tulemusi saavutada. Nii lihtne see ongi.
Lõigud tehtud, veel mõned kerivad postivahed ja nüüd siis tunnetasime ka paari esimest vihmapiiska. Aga sadamiseks seda ei saanud veel nimetada. Kusjuures, 2023. aasta samas trennis sadas ikka parajalt.
Aitab küll, hotelli ära! Nüüd ca kella 15:00 paiku välja astudes võis tunda kerget sadu ja kõledust. Ei teagi nüüd, kas õhtusesse trenni peab tõepoolest pikad püksid jalga panema? Kaasa said need võetud...
... jep, käisin korra vahetult enne kell 17:00 lühkaritega ilma nuusutamas. Tõsi, õhk oli soe. Aga kerge seenekas oli alanud. Jooksu mõttes oleks lühikeste pükstega olnud tibens. Aga vot see Ahto ÜKE, seda küll ei tahaks vihmas teha või paljaid kehaosi vihmas leotada. Ühesõnaga, pikad püksid jalga! Väga mõnus oli joosta:) Pealegi tuleb vaikselt hakata aklimatiseeruma Eesti tarvis, sest palju pole seda aega siin Portugalis enam veeta.
Sestap kerge tiksumine taas juba tuttaval rajal. Vihma väga ei tulnud. Tuul oli pigem mere pealt. Ei midagi hullu kui riided seljas:)
Eks meid oli seal ÜKEs ikka vähevõitu. Või noh, ütleme ca pooled allesjäänutest. Ja arvestades ilmaolusid ja ka seda, et meie venitusplats oli vihmast märg, oli Ahtol spetsiaalne "püstijalu kava". Liiva peale seekord ei läinud. Võtsime kergemalt. Ei teinud poolt tundi täis. Pigem anti võimalus jätkata hotelli koridoris kui väheks jäi. Lõppu jätsime "sooviloo" - kosmonautika. Nii et käed saime ikka põgusalt märjaks. Päris lõpetuseks ka rippumine/lõuatõmbed. Saabki õhtuste trennidega ühelepoole. Homme vaid põhitrenn.
Õhtuse koosoleku väljavõte (19.03.2026):
Märksõnad:
Just nimelt, täna viimane ametlik trennipäev! Laagri teine pikk jooks. Ca 2h või ka vähem. Kilomeetrid vastavalt võimetele. Ilmennustus tundus olevat sobiv, sest ca 11:00 paiku tundus sadamise auk (loe: ei saja). No mis saab veel motiveerivam olla?
Hoolimata sellest, et vihmapausi lubas, siis tuult nagu lubas ka. Ja sellega seonduvalt ka tegelik temperatuur kukkus kolinal. Varasemast olen õppinud, kui ma kuskilt pikalt tuult saan (külmale higile), siis on külmetus suht kindel. Sestap püüdsin end hoida. Pikad püksid - loomulikult (tõsi, see ei ole esimene koht, kust külm näpistab). Kile - loomulikult. Puhv - loomulikult. Müts - loomulikult. Ma tundsin end ainsa kubujussina oma grupis (6 meid oli), kui startisime. Aga minu jaoks oli see olukord täitsa OK.
Seekord tegime oma pika ringi vastupidi - vastupäeva (võrreldes eelmise korraga). Nats rihtisin ka seda tuult, mis tuli mere (loe: ookeani) pealt nurga alt ja kuna teatud lõikudes on suhteliselt avatud väljad, siis just neid tuulekoridore tahtiski vältida. Aga kuuldes hiljem nende sõnu, kes teistpidi jooksid, tühjagi, ei tundnud ka nemad midagi erilist. Samas päriselt - meil oli esimene ots väga soe (ma ei saa nüüd kõigi eest väita, kuna mina olin ju kubujuss:)
Jõudes nüüd Castro Marim juurde, seda läbides, hakkasime vaikselt tagasi tuule poole jooksma. Õnneks ei olnud ka seal miskit üleliia. Ütleme nii, et 10-12 km juures oli samm veel kerge. Sealhulgas tuli võtta nii mõnigi tõus. Lausa pikk tõus. Aga saime hakkama.
Ilmselt võiks nüüd mõne visuaali ka panna. Panen kohe rajakaardi ja jooksvalt kommenteerin.
Kuna mitmed jooksid päripäeva (loe: kiiremad), siis nendega kohtusime enam-vähem poole ringi peal (1). Kõikide näod olid veel rõõmsad, sest alles "pool distantsi ju".
VIDEO
Samas meie jaoks oli see teine pool vast isegi raja profiili mõttes veidi keerulisem. Päeva lõpuks ei midagi hullu aga mõned pikemad tõusud. Samm oli veel siis OK, lõpuni ca 6K. Tõsi, meie grupi naised otsustasid ühel hetkel tempot teha. Vot see oli hetk, kus tekkis "stand-by" tunne. Ei ole vaja. Mingi kilomeeter (ca 3K enne eeldatavat lõppu) oli see tempo minu jaoks 5:25 min/km. Aga kuna ma neile järgi ei jõudnud, siis selgemalt selge oli see nende puhul kiirem :)
Seda oli palju. Minu jaoks. Samas kerkis mul endal väike plaan, et tahaks minna väiksele lisaringile ranna äärt mööda. Ikka puit-laud-teed pidi. Oh jeerum - see oli katsumus. Lõigu pikkus (2) (vaata kaarti) on ca 1,7 km. Aga tuul puhus sisuliselt otse vastu. See oli nüüd see hetk või nats enne, kui ma avasin oma kaasavõetud veepudeli ja võtsin ühe rahuliku sõõmu, enne kui tuulte-embusesse suundusin. Kuna mõlema sussi otsas istub mul ka Stryd jooksuandur, siis sealt võime tuule kohta lugeda alljärgnevat.
Vihma õnneks ei saanud. Kui siis mõned piisad. Olles jõudnud selle vastutuule lõppu - tekkis kergendustunne. Nüüd ju vaid allatuult. Hotellini. Ei muud. Ja nii oligi. Tubli 2K lisaks. Seega kokku 19K. Seda võib juba pikaks jooksuks nimetada küll. Ajaks 1h 49min ehk 5:43 min/km. Täpselt paras. Eelmine pikk ring oli 5:39 min/km. Seekord kindlasti veidi väsinum ja seega OK.
Kerge hingetõmbepaus ja siis juba eelmise aasta n-ö traditsiooni kordama. Meie vastas olevasse "liharestorani" laristama:) Ei hakanud menüüd kordama, võtsin seekord ühe teise, muna alla peidetud lihatüki (19,90 €). Maitses väga hästi. Pool pudelit veidi (hinnakirjas esimene) - 9,9 € ja väga hea maitsega.
Mingil hetkel hakkas taas laskesuusk aga seekord vaatama ei jäänd. Selle asemel suundusid esimesed julged Rui rannabaari veel kohalikest sangriadest viimast võtma. Miks julged? Ilm hakkas ära pöörama. Vihma veel oluliselt ei sadanud aga pikalt ei läinud ka selleni. Siiski saime tuule-/vihmavarjulised kohad.
Minu teksadest ei jäänud pea miskit järgi või õigemini küll said need korralikult pestud. Iseasi, kas ärasõiduks meie niisketes hotellitubades ka ära kuivavad? Võib etteruttavalt öelda, et korralik süstemaatiline kuivatamine läks lahti lootuseteu konditsioneeri kaasabil.
Kuskil oli kedagi hoiatatud, et seekord meil lausa kästi kella 19:00 paiku ehk kohe alguses sööma tulla, sest kella 20:00 paiku pidi mingi turistigrupp siia sööma ja ka ööbima jääma. Mitmekümne pealine või nii. Ei näinud, jõudis varem ära käia aga kuna 21:00 paiku oli taas mingi kahemehe bänd meie hotelli puhkealas, siis seal käis korralik tamburai. Osalt muidugi tõmmati ka meid kaasa.
Aga enne veel meie koosolek. Kokkuvõttev koosolek.
Põhiosas anti Toomase poolt järgmised viimased auhinnad:
- Liisa, Evelin, Hanka, Urmo, Annely, Liis? - kõik need vaprad (6 + Toomas, koguaja mõttes), kes tegid iga hommik supluse!
- Allan, Carolin - kõige stabiilsemad hommikujooksjad!
- Marko - ei ühtegi auhinda aga ... parim transamees ja meelelahutaja!
- Rein - kõige soliidsem mees (alati "viigipükstega") ning enim triiksärke kaasavõtnud osaleja!
- Hanka, Marek - Sparta jooksugrupi välised osalejad, et nad meid üles leidsid ja mine tea, ehk ka teinekord siia tulevad koos sõpradega!
Seejärel juba sõna iga osalejale endale. Eks alguses sai pikemaid "ettekandeid" kuulatud:) aga kuna tantsulka surus peale, siis ringi lõppedes said viimased 1-2 olulist lauset öelda, mis samuti rohkem kui piisas. Oma enda kokkuvõtte teen taas epiloogi osas ja seda juba tuttava struktuuriga. Loodetavasti seda, mida varasemate aastate kohta juba öelnud, ei peaks hakkama kordama.
Lennuk 15:35, mis tähendas, et veel pikk hommik seisis ees (transfeer telliti 11:45ks). Minul oli veel üks missioon täita. Egas muidu ma seda esimest hommikujooksu poleks teinud, kui ühte Strava legendi staatust poleks jäänud käega katsutavaks. Tõsi, nii vara kui Allani grupp läks, seda ma ei suutnud. Samuti oleks nende distants ja tempo olnud selgelt liig:) Optimeerisin oma jooksu puhtalt lõigu järgi.
Ehkki väljas oli temperatuuripügalaid omajagu (15 kraadi), tundus, et tuul pole kuhugi kadunud ja möllab samamoodi nagu eile. Ja ka samast suunast, mis tähenda, et minu ookeaniäärne lõik on puhas vastutuul. Aga tehtud ta sai.
Sellega võis laagri jooksmised lõpetatuks lugeda. Lennujaam, õhkutõus ja airBaltic Starlink tasuta wi-fi, tänu millele sai lennuaega nüüd ja praegu väga hästi sisustada (loe: blogi kirjutades). Hetkel püsime graafikus ja tegelikult seda kuni lõpuni ehk Tallinnas maandusime 0:15.
1. Sparta "Portugali" kevadlaagri ajalugu
Esimene laager oli 2017. ndal aastal. Teine laager, üllatus-üllatus, 2018. ndal aastal... ah, mis ma ikka ise jahun, las parem treenerid räägivad:) (2017-2024).
Pisikese kokkuvõtte videost (2017-2024) + järgnevad aastad juba lisanduva statistikana.
- 2017, 11.03-20.03, Falesia (Portugal) - 17 osalejat; Kairi (1), Joel (0) aga seekord kohale kahjuks ei jõudnud!
- 2018, 16.03-31.03?, Falesia (Portugal) - 31 osalejat; Peep (1), Marko (1), Leo (1), Erik (1),
- 2019, 08.03-26.03, Falesia (Portugal) - 42 osalejat; Urmo "I" (1), Pärnu naised (1), Leonid / Anna (1), Merle (1), Kristi (1)
- 2020, 13.03-24.03 (21.03 toodi tagasi), ... - 52 osalejat kirjas (n-ö kuulus koroona laager), ca 30 oli kohal; Tauno (0), Triin (0), Hannes (0) - kohale seekord ei jõudnud
- 2021, 27.03-10.04, Gran Canaria (Hispaania) - 13 osalejat; Urmo "II" (1), Lauri E (1)
- 2022, 17.03-30.03, Monte Gordo (Portugal) - 37 osalejat; Raini (1), Kristo (1), Meriliis (1), Erki (1), Martin K (1), Olev (1), Carolin (1), Oliver (1), Allan (1)
- 2023, 25.02-14.03, Monte Gordo (Portugal) - 35 osalejat; Annely (1), Marge (1), Rainis (1), Mari (1), Raido (1)
- 2024, 14.03-30.03, Monte Gordo (Portugal) - 55 osalejat; uusi on päris palju!
- 2025, 14.03-28.03, Monte Gordo (Portugal) - 60 osalejat (rekord!)
- 2026, 07.03-21.03, Monte Gordo (Portugal) - 52 osalejat
Nende nelja aasta jooksul on see asukoht muutunud koduseks. Väikeste eranditega on sisuliselt programm olnud sama. Kui esimestel aastatel ma pigem mõtlesin, et oleks ju tore saada ka vaheldust mõne teise asukoha näol, siis seekord seda suurt tungi otseselt ei ole. Tõsi, meil tuleb ju see aasta ka teine laager (Itaalias, aprilli keskel - mkm, mina sinna ei lähe, seega blogi olema ei saa:). Võibolla tekitab see ka uusi mõtteid järgmiseks aastaks.
Ilmaga seekord vedas. Väike nurin ehk vaid paari viimase päeva kohta. Aga mu nina oli nagunii juba päikesest ära põlenud, mistõttu egas seda lauspäikest nüüd keset jooksu enam ka poleks väga tahtnud. Muidu loomulikult! Nii et ilmal on üsna suur faktor, et laagrit õnnestunuks lugeda. Korralduslikult oli kõik nagu kellavärk. Päriselt, nagu kellavärk! Seega meie treenerid on selle rütmi juba algusest peale paika pannud (peaasjalikult ilmselt Toomas). Ja siinkohal tuleb teha neile pikk ja sügav kummardus. Äärmiselt tore oli ka see, et kõik meie kolm põhitreenerit kohal olid (väikeste vahetustega: Maile - Ahto). Kui päevaprogrammis tekkis teatud rutiin, alates hommikusöögist kuni õhtuse koosolekuni, siis vahepealsed ekspromt üritused olid samuti tänuväärt (2 mälumängu). Laagrirütm trenni- vs puhkepäevadega oli samuti tasakaalus. See, et alguses on 2x 3 trennipäeva ning seejärel täisaja olijatele 2x 2 trennipäeva - see oli ülimalt vajalik. Sest väsimust tuli jooksvalt juurde ja n-ö kiirem puhkepäev kulus marjaks ära.
Ikka see sama, väga hea hommiku- ja õhtusöögiga hotell. Remonti siin küll tehakse aga välja see mingil põhjusel ei paista. Seega rohkem kui *** tärni me siit välja ei pigista niipea. Vast kõige tüütum ongi see üldine toaniiskus, mis ei lase riietel kuivada (konditsiooneerist pole kasu, pealegi kipub see öösel solisema:) Aga kui on päikesepaistelised ilmad, saab isegi rõdul riided taas stardivalmis. Pesumaja kasutasin seekord korra. See ka aitab. Nuriseda võiks aga rahul olen, sest ilmselt rahaliselt võttes on see hotell ikkagi soodne. Osad uurisid meie läheduses ka teisi hotelle (ca 90 eur/öö). Näis, kas järgmine aasta proovivad mõned ka teisi majutusi. Ilmselt mingid mugavused saaks lisaks aga hind kasvab. Mis muidugi tüütum, et siis ei teki sellist ühist olemise tunnet, kui peaks erinevates hotellides ööbima. Vaatame ja mõtleme!
Faro kaudu transfeeriga kohale, see on ikka ülimugav. Jah, võiks mõelda autorendi peale kui järgmine kord soov puhkepäevi veidi teisiti korraldada. Ja tundub, et lennuliine ka jagub, et märtsis siia mõistliku ümberistumisgraafikuga saada.
Minule üldiselt hommiku- ja õhtusöögist piisab. Ja need olid meil hinna sees. Jah, aeg-ajal on mõnus õiget kohvi joomas käia ning mõnikord võib ju lõunaampsu samuti teha aga siis peaks õhtusöögiga end tagasi hoidma.
Märts sobib! Lootust, et päike särab, peaks olema. Tõsi, ei saa ju välistada, et satume taas mõnele vihmaperioodile aga vaevalt, et nüüd aprilli veel lõõmavamat päikest väga tahetakse? Pealegi on siis ka hotelli hinnad teised.
Eks selles osas ongi peamised mõjufaktorid: ligipääsetavus (vt transport), radade valik, hinna/kvaliteedi suhe. Need on siin olemas. Aga ootame ära, mis mõtted tekivad Itaalia laagrist.
Kokku laagris 15 päeva ehk kogu perioodi. Jooksukilomeetreid 190,5 km. Puhkepäevade käigukilomeetrid (3 korra omad) - 55,3 km. Seega minu tavamahtude juures väga hea tulemus (ca 140-150 km/kuus on juba väga hea). Vigastusi juurde ei tekkinud (super!), olemasolevaid suutis kontrolli all hoida aga vahel natuke ikkagi segasid (peaaegu super!), haigeks ei jäänud (super!) - kõik trennid tegin viisakalt kaasa (põhitrenn + õhtune). Koormuse kasvust on varem juba põgusalt juttu teinud. Mingit uut lage enam ei saavutanud, pigem kasvas treenitus (keskmine koormustaluvus). Seega see kõige heledam laks käiski nädal peale laagri algust, seejärel jäi enam vähem stabiilseks (all oraanž joon, ülemisel graafikul). Väsimus muidugi kasvas ja kolmandat nädalat enam sellist mahtu teha ei tahaks. Aga samas nüüd koju jõudes ei saa seda ka nulli lasta. Peaasi, et Eesti ilm nüüd neid pikemaid jookse soosib!
Uute lugudeni...
---
All Runners Are Beautiful !
gorunning !
gorunning !
Comments