Bucharest Marathon (2025)
23. Bucharest Marathon (Rumeenia) - 12. okoober, 2025 (pühapäev) (SISU on VEEL PIDEVAS TÄIENDAMISES)
Maratoni ametlik veebileht: https://bucharest-marathon.com/en/
Koht/kaart/raja skeem: Google Earth
Raja profiil: Lauge mis lauge, ei hakkakski eraldi välja tooma mingeid nähtavamaid tõususirgeid
Rada: 42,195 km
Stardiaeg: 09:00
Osavõtjaid: 1285
Korraldus: 5/5
Raja kirjeldus: Ruumikas, no ei olnud tunnet, et kuskile kinni peaks jooksma kui ka kiiremalt tahtnuks. Enamjaolt laiad tänavad ehkki oli edasi-tagasi lõike, kus igale poole ei oldud eralduslinte pandud, seega pidid ise aru saama, kas jooksed päri- või vastupäeva! Kui alguses kaarti vaatas ja märkas, et üksjagu edasi-tagasi sirgeid, siis jooksu ajal olid need pigem "motiveerivad", kuna hakkasid arvutama, et OK, nüüd nii palju edasi ja siis JUBA tagasi! :)
Statistika
Aeg / võitja aeg: 4:11:07 / 2:11:58 (Nicolae Alexandru Soare, RUM)
Koht / lõpetajaid kokku: 706 / 1285
Koht eestlaste seas / kokku: 6 / 8
Osalenud riikide arv: 45
Eelarve 2025.aasta põhjal (kui keegi plaanib osaleda)
*Vastavalt plaanile, kõiki kulusid Sul võib-olla ei tule
Registreerimine: 80 € (septembri alguses)
Transport (lennuk): 242 € (LOT)
Hotell (4 ööd): 403 € (Continental Forum Bucuresti Palatul Parlamentului)
Proloog
Minu esimene visiit Rumeeniasse! Ja mis saaks olla parem kui uues riigis kohe ka maraton joosta :) Järjekorras juba 20. pealinna maraton! Alloleval pildil on minu-joostud-maratoni-pealinna-riigid värvitud siniselt. Oi, kuidas mulle see Rumeenia paigutus meeldib, kohe suur ala taas värvitud :) Ilmselgelt võiks ju Bulgaariat järgmiseks pidada? :) Elame-näeme!
Muidugi võib tekkida kohe küsimus, et kas tõesti Eestis polegi maratoni jooksnud? Ikka olen, aga n-ö ametlikku Tallinna maratoni mitte. Veel mitte. Lasen mõttel laagerduda. Küll olen Eestis jooksnud näiteks Tondiraba sisemaratoni ning ka Rõuge maastikel 2x maratoni teinud. Aga ametliku Tallinna saamiseks kogun veel julgust :)
Eelmisest maratonist üksjagu aega möödas. Selleks oli Brüssel (2023 oktoober). Juhtus nii, et 2024. aasta möödus erinevate jooksuvigastuste tähe all. Näiteks kevad 2024 häiris mind vasaku jala pöid, kuid suutsin siiski Sparta Portugali kevadlaagri "edukalt läbida". Siis oli suvi, saabus hilissuvi 2024 ja uus vigastus silmapiiril - nimelt alaselg/tuhar/pirnlihas (jälle vasak pool ja jälle midagi uut). Ei teagi, kas see on selge viide mingile jooksutehnika veale? See alaselg/tuhar oli tüütu. Motivatsiooni viis selgelt alla. Pikki jookse (juba alates ca 10K) ei olnud mugav joosta. Jooksin aga maratonile registreerumisest loobusin. Silmapiiril oli nii Amsterdam (sellele tuli küll reageerida juba kevadel kui seda uut vigastust ei olnud ja lihtsalt jäin hiljaks), siis järgmine variant oli Tirana (Albaania), mille reklaami nägin ka Sporttravel veebilehelt (toimumisajaga oktoober). Ühesõnaga, nulliring see 2024. Eks need COVID aastad olid ka suhteliselt lahjad. Tekkis lausa hirm, et äkki maratoni tunnetus kaob ära?!
Jõuamegi aastasse 2025. Aasta alguses suutsin lõpuks soetada endale massaažipüstoli, lootuses, et see aitab ravile/taastumisele kaasa, sest mingeid muid erilisi asju ma ei teinud. Äkki oleks pidanud? Füsio ja sealt saadud soovitused jne?
Taas toimus Sparta Portugali kevadlaager (märts 2025), kus ma veel endiselt oma vasaku-tuhara-vigastusega võitlesin. Aga hakkama sain, olgugi, et laagrikoormus ei olnud väike! Laagris pakuti seekord ka massaaži, kust tagasisidena sain teatud kindluse, et (üks) algpõhjus võiks olla pirnlihas. Jätkasin püstoli kasutamist ja tavapärasest suuremat Sparta IntervallVentti külastust. Jooksumahu arvelt.
Suvi 2025 - maratoni mõtted peas kindlasti olid, kuid enesekindlust regamiseks veel mitte. Kord oli nii ja kord oli naa - selle alaselja/tuharaga. Vähemasti Pärnus toimunud Võidupüha poolmaratoni (22.06) sai täitsa OK tulemusele teha. Aga sellest pikemaid distantse ei teinud.
Alles augustist (2025) hakkasin vaikselt proovima. Esimesel nädalal 19K, teisel 22K, kolmandal 24K, neljandal 27K, augusti viimasel nädalal 24K - siis tuli september ja põhimõtteliselt kohustuslik 2Silla jooks (10K), mis võttis ühe nädalavahetuse ära sellest pikajooksu sarjast.
Lisaks massaažipüstolile olin suve teises pooles leidnud veel ühe mooduse, kuidas vigastust justkui taltsutada just peale pikemat jooksu. Nimelt lihtne rippumine ja selle käigus põlvede tõstmine ca 90 kraadi. Ma ei ole teab-mis-suur-rippuja. Käehaare ülinõrk. Alustasin vast 5-korraga aga jõudsin 30+ korrani ja tundus, et see tegi mu alaselja piirkonnale n-ö restardi just vahetult peale jooksu. Vähendas pinget piirkonnas ja seega ka taastumine oli justkui kiirem. Muidugi jätkus massaažipüstoliga töötlus aga sellega on ikka nii, et mõnikord jäi vahele, kuna tundus, et pole "nagu vaja". Aga see on vale lähenemisviis!
Olgu, tagasi septembri algusesse (2025). Tundub, et selle viimase n-ö pika jooksu treeningu pealt (augusti lõpp, 24K) tegingi otsuse, et tuleb end maratonile ära regada. Ma olen ka eelneval aastal Bukaresti maratoni veebilehte vaadanud. Veits isegi igavaks rajaks seda pidanud, kuna jooksmine osalt edasi-tagasi tänavalõikudel (mitte korduvalt, aga ikkagi). Hoolimata sellest nägin taas ka SportTravel reklaami, kes samuti just sinna reisi korraldamas. Mõeldud-tehtud nagu öeldakse. Mul lihtsalt oli vaja saada seda regamisest saadavat motivatsiooni, et end maratonide-lainele taas suruda. Alati oleks lihtsam mitte seda kõike teha. Veelgi enam, asi polnud "lihtsalt" maratoni jooksmises aga just välismaratoni jooksmises!
Tõsi, regamise tegin omal käel, nii nagu enamjaolt ikka. Siiani on minu pealinna maratonidest vaid üks olnud grupiga osalus ja grupi poolt vähemalt osaliselt organiseeritud. Seda siis Reykjavik (2014).
Seega seekordne, Bukaresti regamine, oli taas suuresti booking.com vahendusel. Lausa kerge hämming tekkis, et suhteliselt imelist lennugraafikut pakutakse ja seda Poola LOT vahendusel. Lennuhind mõistlik, väljalennuaeg samuti (loe: mulle ei meeldi ülivarajased lennud). Kui ikka pead padjast loobuma ca 06:30 ja mitte näiteks 04:30, siis on lausa LUX. Aga nii oligi, et Bukaresti lend Tallinnast algas vahetult enne 09:00, üks vahemaandumine Varssavis ja sealt edasi juba Bukaresti. Ülimõistlik ümberistumise aeg. Sai end kohendada jne. Kusjuures Varssavi kasuks räägib ka tõsiasi, et mõlemad otsad sama pikad. Ca 1:30 - 1:40 ühe otsa kohta sõltuvalt lennukist (n-ö, kas 2+2 istmereaga lennuk või 3+3 istmereaga lennuk).
Tundub, et ka majutusega vedas. Ikka booking.com lehelt. Minu tüüpiline majutuse valimise kriteerium lähtub ühe öö hinnast. Euroopas võiks see jääda 100 € piirile (koos hommikusöögiga + muud mugavused). Loomulikult on ülikeeruline mõnes linnas seda saavutada, eriti neis hotellides, kes reguleerivad oluliselt oma hindasid vastavalt nõudlusele. Õnneks suutsin ka kiirelt leida hotelli, mis vastas minu teisele olulisele kriteeriumile - nimelt asjaolu, et see jääks maratoni stardile võimalikult lähedale, et ei peaks starti jõudmisega liialt pead murdma või uneaega vähendama. Sain hotelli, mis jäi alla 1K sellest stardipaigast. Ja ka EXPO oli sellele väga lähedal (parlamendihoone ees, tähistatud punase perimeetriga). Seal EXPO juures oli ka finiš, mis tähendas, et start/lõpetamine sisuliselt sama kaugel. Meenutusena, näiteks Brüsselis oli finiš ikka üksjagu kaugemal kui start või minu hotell.
Rohkem ei olnudki vaja süveneda. Seega võttis see lennupiletite bronn + hotell taas ca 1h aega, et fikseerida. Seda pole palju, eriti olukorras, kui pead nats ka süvenema. Tehtud! Olgem ausad, nüüd ei olnud pääsu, tuli jätkata treeningutega nii palju kui vähegi veel võimalik "päästa" oli.
Seega tagasi septembri alguses. Olgu, kohe oli tulemas 2Silda 10K jooks. See sai tehtud. Tulemus tulemuseks, ei olnud rekordi lähedalgi, aga jäin rahule! Tuli keskenduda edasistele nädalatele. Mul oli selge visioon, et ma pean saama teha ca 24K+ jookse. Ja seda järgnevad 3 nädalalõppu. Teisisõnu, kuna maraton 12.10.2025, siis viimane pikem jooks (üle 20K) vast 2 nädalat enne maratoni.
Kõik on ju tore aga... tuli välja, et ma suutsin 2Silda järgsel nädalal (täpsemalt reedel ehk 5 päeva peale nimetatud jooksu, 12.09) tõmmata endale viiruslikud tunnused. Reedel tunnused (kerge kurgu kähedus) aga sealt edasi juba kõik muu (nohu sümptomid ja köha ootusärevuses!). Jooksuga oli AAMEN! Mõtlesin, et püsin paar päeva vagusi. Nii oligi. Aga maratonile regamisest oli korralik SUND peal. Isegi kui joosta ei olnud võimalik (köha tõttu), siis ehk kannatab ratast teha. Mahuliselt?
Nii püüdsingi. Tegin ratast. Tegin ka üle pika aja ühe orienteerumise (ca 6K), ise köhides! Aga ca nädal peale esmaseid sümptomeid. Siis tuli taas ratas. Üks 10K jooksuproov. Tegelt oli ikka kohutav. Joosta sai, ratast sai tehtud aga keha oli nõrk. Köharefleksid muidugi ka. Need ei lasknud lihtsalt magada.
Septembri lõpus sai uuesti joosta proovida. Pulss laes. Ebanormaalne. Viimane pikem jooks oli ca 2 nädalat enne maratoni, 20K. Distants vast isegi OK, aga mingit enesekindlust sellest ei saanud. Mahtu vähe, trennikoormust vähe. Ahjaa, muidugi tasub korrata, et egas ma mingit maratoni rekordi jooksmisest siin ei tahagi rääkida. Pigem maratoniturismist. Aga see ei tähenda, et treenimata või "vigasena" sinna lähed. Nii kriitiline neid osalusi korjata veel pole:)
Seega, kokkuvõttes, pikki jookse väga vähe. Vahetult enne maratoni pikk haigusperiood. Ilmselt oleks suutnud seda ehk lühendada, kui poleks ratast teinud. Mine tea, alati on mustmiljon muutujat!
Aga fakt oli see, et Bukaresti tuleb minna, regatud on, pääsu pole. Hoolimata sellest, et aeg-ajalt tekkisid köhahood. Päeval või siis öösel.
Kui seda ettevalmistavat perioodi kuidagi kokku võtta, siis jah, Reykjavik (2014) on sellele kõige lähem võrdlus. Seal ma lõpetasin ajaga 4:08. Midagi enamat oleks liig tahta nüüd Bukarestist. Pealegi, Strava järgi oli minu maratoni prognoos 4:12. Aga eks me jõua neist numbritest jahuda veel järgnevates alalõikudes :)
Reede - väljalend
…
…
Laupäev - päev enne maratoni
…
…
Esmaspäev
…
Teisipäev
…
"If you want to win something, run 100 meters.
If you want to experience something, run a marathon."
Emil Zàtopek
Uute lugudeni...
All Runners Are Beautiful !
gorunning !
Comments